Otslava küla
Otslava küla on nimetatud pikaks ja peenikeseks külaks. Hooned asuvad kahel pool maanteed, mis külast läbi lookleb ja Luua poole suundub. Küla läbib väike ojake, mida rahvasuus kutsutakse Kõlajõeks. Külas on säilinud varemeid, mis annavad aimu omaaegsest Kaiavere mõisa karjamõisast. Oma praeguse nime on ta saanud küla kõige vanema, Otteslau talu järgi, mis on mõisast kuldrahade eest välja ostetud 1913.a. Endistel aegadel on küla kandnud veel Loku, Kadrina ja Kõrenduse nime. 2001.a alustati küla keskele lipuväljaku rajamist. Valmis sai ka külaplats. 2002. a suvisel Tabivere valla heakorraülevaatusel sai Otslava küla parimale külale määratud aukirja ja mastivimpli.
2003.a ehitati külaplatsile külakoda koos tantsupõrandaga ja mis valmis külaelanike vabatahtliku tööna. Lisaks saadi raha ka kirjutatud projektidest ja Tabivere valla toetustest. Külakoja pidulik avamine toimus 10. augustil 2003.a Tabivere valla I külade päeval. 2005.a valmis külaplatsile kiik ja küla algusesse bussiootepaviljon. 2007.a sai Otslava külaplats tänukirja kaunima küla eest Tabivere vallas. 2010.a sügisel liituti Otslava külaplatsil Suure Ühtelaulmisega. Toimus digilaulupidu, mis meelitas platsile palju lauluhuvilisi. See oli rahvalik üritus ja väga ilus pidu.
Aastate jooksul on Otslaval toimunud mitmeid kontserte, tantsuõhtuid, vabaõhuetendusi, suguvõsa kokkutulekuid, tervisepäevi jm sündmusi.
7. juulil 2014.a toimus Otslava I külapäev, kuhu olid oodatud kõik praegused ja endised külaelanikud. Kokku tuli pea poolsada inimest. Külaplatsile istutati päeva jäädvustamiseks seedermänd.
Sihikindlusega on külapäevade korraldamisest kinni peetud ja 2020 aastal korraldati neid juba viiendat korda.
2004.a rajati Otslava külla park, mis nimetati Päikesepargiks. Oma nimetuse sai ta asukoha järgi. Muidu igast ilmakaarest tuultele avatud küla tundus pargiks valitud alal päikseliselt soe. Maarja-Magdaleena IX kodukandipäeval , mis toimus 2004.a üks osa teostuski Otslava külas, kus kohalike elanike ja valla 90 laulja, tantsija ja pillimängija abiga istutati parki üle 200 puu- ja põõsasistiku. Oli töine istutamise talgupäev, mis kandis nimetust “Kaunis metsaistutamine”. Sel päeval oli võimalus kõikidel, kes kohal viibisid istutada parki ka OMA PUU. Ning seda ka tehti. Sel päeval jäid parki kasvama vahtrad, kased, pihlakad, männid, sarapuud, lehised, ebatsuugad, tammed, sirelid, lodjapuud, haavad, nulud.
Park on saanud täiendust juurde igal aastal. Siia on istutanud puid külaturismi testgrupp Riiast, Jõgevamaa Kodukandi Ühendus, Valgamaa Kodukant, Eesti Külade Liikumine Kodukant, Jõgevamaa Koostöökoda, Ryhmakoti Pässitalo Vihtist, Taheva valla külarahvas, eraisikud, perekonnad. Siin kasvavad sugupuude mälestuseks istutatud puud ja põõsad. Puid istutatakse ka erinevate sündmuste jäädvustamiseks ja inimeste mälestuseks. Nii kasvavadki pargis iluõunapuud naiskodukaitse eestvedaja Mari Raamoti mälestuseks, Maarja-Magdaleena memmede tantsurühma mälestuseks ja Jõgevamaa Koostöökoja poolt istutatud iluõunapuu. Pargis kasvab ka Põlvamaa delegatsiooni poolt istutatud pärn VII Eesti külade maapäeva toimumise auks Jõgevamaal. Pargis kasvab kastan, mis kaasa toodud Hiiumaa tantsumemme koduõuelt. Aastatega on lisandunud parki palju uusi puuliike. Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi 20ndaks aastapäevaks ja Otslava küla 5. külapäevaks jäid parki kasvama kaks iluõunapuud, kingitud Tartu valla poolt. Heakorrastatud ja hooldatud pargis saab ja on korraldatud pargijooksu, vibulaskevõistlust, petanki, kurni, korviviskeid ja läbi viidud maalilaagrit. Päikeseparki on rajatud lisaks pargikivile ka mälestuskivi Otslava küla põliselanikele.
