2020

09.09.2020

SAJA VIIEKÜMNE AASTASE MAARJA-MAGDALEENA KOORI ÜLEVAD MULJED HAAPSALUS TOIMUNUD VABA RAHVA LAULU JÄREL EHK KOHTUMISENI RAKVERES

Maarja-Magdaleena segakoor Vaba Rahva Laulul Haapsalus, esimese rea esimene on koorijuht Liia Koorts. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Eestimaa üks vanemaid koore Maarja-Magdaleena segakoor Tartu vallast (endisest Tabivere vallast Jõgevamaalt) tähistab novembris 150. aastapäeva. Koor on saanunud energiat ja jõudu laulmiseks paljudelt esinemistelt Eestis ja välisriikides. Elamuste rikka pagasiga saabuti ka Haapsalus toimunud üldrahvalikult ja isamaaliselt sündmuselt Vaba Rahva Laul.

Rakvere Vallimäe nõlvade vahel asuv ainulaadne esinemispaik – tipptasemel 4200 istekohaga pealava ala ja 800 istekohaga foorumlava. Pealavale on vajadusel võimalik paigutada parterisse lisaks täiendavad 1500 istekohta. Droonifoto: Kaupo Kalda

Koorijuht Liia Koorts märkis, et Maarja-Magdaleena segakoor alustas Vaba Rahva Laulul osalemiseks proovidega augusti keskel. “Me püüame oma kooriga ikka kõikidel suurematel laulusündmustel osaleda. Meie koori naised hakkasid Vaba Rahva Laulul silma kaunite ja värvikate bondzode kandmisega. Kui mehed küsisid, mida nemad võiksid kanda, tegime nalja ja ütlesime, et teil on neli päeva aega, tikkige endale ka bondzod,” jutustas Koorts kohtumisel Maarja-Magdaleena rahvamajas, kuhu koor oli parajasti järjekordsele harjutusele kogunenud. Koori proovid toimuvad vaheldumisi kolmel kuul Maarja-Magdaleena rahvamajas ja siis jälle Tabiveres.

Haapsalusse sõidutas neid Maarja-Magdaleena bussijuht ja sõidukulud tasus Maarja-Magdaleena Maarahva Selts. „Sõit möödus meeldivas keskkonnas. Suuremakasvulised mehed istusid taga ja said nii oma jalgu sirutada. Maarja-Magaleena segakoor on üldse üks üksmeelne pere, mistõttu kõik ettevõtmised korda lähevadki,” jätkas dirigent.

Tänavune Vaba Rahva Laulu repertuaar oli Koortsi arvates üsnagi keeruline. Vaba Rahva Laulu juhid ütlesid, et laulge laule ühehäälselt, sest siis tulevad laulud südamest.”

Teenekas koorilaulja Eha Anslan märkis, et Vaba Rahva Laul on tõeliselt südamest tulev sündmus, mis koondab inimesi, kes armastavad laulda ja hoiavad eesti kultuuri. “Väga hea elamus jäi solistide Hanna-Liina Võsa, Tanel Padari, Jazzi Zahharovi ja Koit Toome esinemisest. Neile kõigile meeldis kui koor taga laulis. Solistide esinemine aitas palju kaasa sellele, et kooridel laul võimalikult hästi välja tuleks. Vaba Rahva Laulu kõrghetkeks oli minu arvates laulu “Ta lendab mesipuu poole” esitamine. See laul kõlas Lossimägedes ja üle Haapsalu linna,” ütles ta.

“Meie koor on osalenud nii Pärnus, Paides kui ka nüüd Haapsalus toimunud Vaba Rahva Laulul. Haapsalu on väike kena kuurortlinnake, mille muudab eriliseks loss. Hea tunde lõi võimalus pärast koroonaperioodi koos laulmas käia ja suures rahvamelus esineda. Meeleolu oli ülev ja seda on ka raske sõnades kirjeldada,” ütles Tiina Mägi, kelle arvates ülevaim tunne tekkis laulupeol siis kui Koit Toome laulis Jaak Joala “Unustuse jõel”.

“Vaba Rahva Laulu ajal sadas vihma, aga meie laul oli ilmataadi viperustest tugevam. Kui juba laulma minnakse, siis lauldakse laulud ikka ära,” lausus koorilaulja Kalev Kurs. Maarja-Magdaleena segakooris laulab ka minu abikaasa Eve. Oleme vist erinevates koorides laulnud niikaua kui oleme abielus olnud,” lisas ta.

Ja kui jutt juba pereteemadele läks, siis olgu öeldud, et koorijuht Liia Koorts ja laulja Eha Anslan on Kalev Kursi õed ja laulja Rauno Koorts Liia poeg. Selliseid näiteid võib Maarja-Magdaleena segakoori kohta tuua veelgi.

Kui Maarja-Magdaleena segakoor teisipäeval, 8. septembril 150. aastapäeva tähistamiseks sõnalis-muusikalist kontsertkava õppis, olid lauljatel käes Vaba Rahva Laulu rahvusvärvides laulikud.

Sealt õpiti laulu “Uus paat “, mis kõigile tuntud riimi järgi “Seda paati pole tehtud linnuluust.”

Kindlasti tahab Maarja-Magdaleena koor osaleda ka järgmisel aastal Rakveres toimuval Vaba Rahva Laulul, kui tähistatakse Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva. Vaba Rahva Laulu peakorraldaja Ülo Kannisto sõnul on juba otsustatud, et tuleva aasta 20. augustil lauldakse paljude teiste laulude hulgas ka Alo Mattiiseni “Viis isamaalist laulu”.

Jaan Lukas

Samal teemal:

KÕIK VABA RAHVA LAULUD SAID VIHMAST HOOLIMATA HAAPSALUS LAULDUD

VABA RAHVA LAUL ON HAAPSALUS KOHE ALGAMAS

Maarja-Magdaleenas klaariti möödunudaastast võlga

01.02.2020

Mälumängud Maarja-Magdaleenas on murdumatu traditsiooniga, neid on rahvamaja koostöös kohaliku maarahvaseltsiga korraldanud juba alates 2001. aastast. Mullu sügisel oli võistluse jätkusuutlikkus ohus, sest rahvamajas käis ulatuslik remont.


Ettevõtmise hing ja eestvedaja, rahvamaja juhataja ning Maarja-Magdaleena maarahva seltsi juhatuse esimees Tiia Pärtelpoeg teab oma pikast korraldajakogemusest, et kui mõnele traditsioonile n-ö auk sisse jääb, võib see üsna hõlpsalt katkeda. Seega toimus sügisel ärajäänud võistlus äsja, sea-aasta viimasel päeval, kui remont enam saali ei ahistanud. Järgmine on plaanis tänavu sügisel.
Võistkondi kogunes seekord kaheksa, väga suur protsent neist vanad tegijad, kes enam-vähem teavad, millist sorti küsimustiku Ülo Nõlvak, kes on olnud selle töö peal esimesest mängust saati, kokku paneb. Kolmekümne küsimuse hulgast, mille kohta sobib võõrkeeles ja peenelt öelda varia, puudutab mõni alati võistlejate kodukanti ehk Maarja-Magdaleena kihelkonda. Ei unustata ka rahvapärimust ja taimetarkusi, aga staažikad tegijad on leppinud tõigaga, et spordiküsimusi pole mõtet oodata. Nende koht on teistel tarkusevõistlustel, näiteks Tabivere, nüüdse Tartu valla talimängudel, mille kilvavooruks Ülo samuti juba ammuilma igal aastal n-ö menüü koostab.
Nulliringi vastamisel ette ei tulnud ja seda peab mängu korraldaja alati plussiks: järelikult pole küsimused absurdselt rasked. Pisut üllatuslikult teadsid kõik, et putukas, keda meie kirderannikul nipitiriks kutsutakse, on lepatriinu, samuti oli kaheksast võistkonnast seitse tähele pannud, et suvisel Metallica kontserdil esitati võõrustajamaa lauluna ansambli Vennaskond lugu „Insener Garini hüperboloid“.
Kõige naljakam vastus, mis küll huumoripunkti ei saanud, tuli ühelt laudkonnalt küsimusele, kuidas on eesti keele arenguga seotud Maarja kandi koolmeister Kõrenduse Kaarel. Nupumehed olid kirja pannud, et Kaarel oli Johannes Voldemar Veski isa. Tegelikult tegi seesama Kaarel ettepaneku märgistada õ-täht lainelise joonega. O. W. Masing oli selleks välja pakkunud ristikese o-tähe kohal.
Maarja-Magdaleena mäluvõistlus on tore ka seepärast, et auhinnata ei jää keegi. Korraldaja Tiia leiab, et tunnustust väärivad kõik osalejad. Nii jagatakse finaalis maiustusi, kohvipakke, lauamänge jne, kolm tublimat võistkonda saavad ka rahaümbriku.
Esikoha sai 45 punktiga 60 võimalikust Lähte võistkond koosseisus Elve Kaldoja, Evi Suurmets, Udo Laurberg ja Üllar Loks. Nemad osalesid sellel mängul teist korda ja nagu möödunud aastal, tegid võitjad tänavugi lahke žesti ja kinkisid tunnustuseurod Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsile. Siia tullakse mängima eelkõige uudishimust ja lustist!
Teise koha saavutanud võistkond (Ilme Roosmäe, Juta Luts, Aivo Prükk ja Joel Ilja) said kirja 41 punkti, kolmanda pjedestaalipaku hõivasid Valli, Rein ja Martin Pärnapuu ehk üks selle pere kahest võistkonnast. See perekond on nimelt nii totaalselt mälumängupisikuga nakatunud, et neil oli tänavu esimest korda väljas kaks võistkonda. Ega teisel Pärnapuude laudkonnal ehk Priidul, Airel, Kaarlil ja Joonaselgi väga kesiselt läinud, nemad said 32 punktiga viienda koha.
Tiia Pärtelpoeg kinnitas osalenuid tänades, et uus, 2020. aasta võistlus toimub, nagu tavaks, novembris. Head sõnad ja tugeva aplausi pälvis ka rahvamaja estraadiring, keda juhendab Jaanus Järs. Nende esitatud humoorikad lühilood aitasid võistlejate meeli jahutada.

KAIE NÕLVAK