150 aastat koorilaulu Maarja-Magdaleenas

Juba 1860ndail aastail lõi tollane köster Matthias Sõber Maarja-Magdaleena kihelkonnakooli õpilastest ja selle lõpetanutest meeskoori. Pärast esimest laulupidu 1869. aastal jäi meeskoor edasi töötama. Harjutuste pidamise kohaks oli kihelkonnakool, kus käidi koos õhtuti pärast koolitööd.

Umbes aasta oli möödunud ajast, kui Maarja-Magdaleena mehed esimeselt laulupeolt tulid, kaenla all aukiri võistulaulmiselt saadud III koha eest.  Õhevil edusammudest rääkisid nad kodus vaimustunult suurejoonelisest peost ja sellest, kuidas kogu seltskonnale avanes ülilahke   vastuvõtt Lydia Koidula noorema õe poolt, kes neile oma Rosenthalide perekonna korteris kolme päeva jooksul öömaja andis  ja peale hea kohtlemise ka hommikuti teevett ja saia pakkus.
 
Ajaloost on läbi immitsenud, et meestega laulupeol miskit kahetsusväärsetki  juhtus, kuid egas sellest kodustele  räägitud. Alles hiljem tuli ilmsiks, et ühe noore mehe kaunis bassihääl oli  laulupeol igaveseks “kaduma läinud“ ja edaspidi tal enam kooriproovidesse asja polnudki. Kaaslastel oli heast lauljast kahju, kuid parata polnud enam midagi.
 Ega  see meeste õhtune käimine lauluproovidesse  ja hiliste öötundideni äraolemine naistele eriti ei meeldinud, sest kodused tööd kippusid nüüd jääma rohkem nende õlgadele. Ei läinudki palju aega kui  naistel sai sellest kõigest küllalt ja ühel kaunil sügisesel rehepeksupäeval, selle asemel, et talgutele minna, said nad kokku, et proovida kuidas nende endi lauluhääled kõlavad. Ja ilusate, heledate häälte põhjal otsustasid nad luua vaid naistest koosneva laulukoori.
Et meestele selline tegevus kohe mitte sugugi ei meeldinud, kutsuti asja lahendama köster, kes pooli lepitades soovitas nais-meeskoori luua. Kui aga mehed raiusid tuliselt, et kui, siis vaid mees-naiskoor, siis  leidis köster kuldse kesktee: teeme segakoori!

1870. aastal tekkiski väikene segakoor  Maarja-Magdaleena naaberkülas Vaidaveres, mida hakkas juhatama Rehe talu perepoeg Gustav Peetsu.
Koos käidi Kaasiku talus. Et mõned Vaidavere küla mehed laulsid ka meeskooris ning kummagi koori harjutuskohad asusid teineteisest kaugel, otsustati proove hakata pidama keskses Kassema külas, sealses värskelt ehitatud koolimajas. Mõlemat koori hakkas juhatama Gustav Peetsu.
Segakoori repertuaar koosnes peamiselt trükis ilmunud lauludest. Lauldi palju ja esinemisi korraldati kogu suures kihelkonnas. Kui ka helde Saare krahv Mannteuffelli  poolt kingitud kooritäis puhkpille mängijad leidsid, arenes koor järjest võimsamaks. Korralikult ettevalmistatud kontserdid pakkusid kuulajatele head meelelahutust. Lauljate hulgas leidus  loomupäraselt arenenud hääli, kes olid võimelised esitama ka soolo-osi, kas koori või klaveri saatel.
1894. aastal korraldas segakoor Maarja-Magdaleenas I laulupäeva. Aastate möödudes hakkasid toimuma ka kihelkondlikud laulupeod, mis olid kohalikule rahvale suursündmusteks. Esimene Maarja-Magdaleena kihelkondlik laulupidu toimus 1925. aastal, teine 1930. aastal ja kolmas 1934. aastal.
1935. aastal suri koori- ja orkestrijuht ning energiline seltskonnaelu eestvedaja Gustav Peetsu. 1930ndate aastate teisest poolest juhatasid segakoori Rudolf Uuk, Leonhard Oja ja Elmar Metsoja.
Laulu-ja pasunakoor osales ka teiste kihelkondade laulupidudel – Palamusel, Laiusel Alatskivil.
Palamuse V kihelkondlikul laulupeol 1939. aastal osaleti veel Maarja-Magdaleena segakoorina.  

Heade aegade kõrval on segakoor üle elanud ka halvemaid.  Kuid ka siis ei heidetud meelt.

1950-60ndatel aastatel lauldi juba omaette Järve koorina, ka ühendatud Sangari ja Helge –Tuleviku kolhoosi ühendkoorina. Kohapeal korraldati veel nõukogude aja alguseski laulupäevi, kuid mitte enam nii sageli kui endistel aegadel. Nende aegadel olid koorijuhtideks Tiiu Suits, Milvi Jürgenson ja Herbert Ots.  Lõpuks kohalike laulupäevade traditsioon hääbus ja seda mitmekümneks aastaks. Kuid selle-eest osaleti rajooni- ja üldlaulupidudel. Kui kohapealsetest lauljatest ja juhendajatest nappis, liituti naaberkooridega Palamuselt, Kaareperest, Kuremaalt. Selliselt saadi edasi laulda ja osaleda ka laulupidudel.
1980ndatest aastatest segakoori tegevus  tasapisi vaibus, kuid sai uuesti hoo sisse 1993. aastal, kui  loodi  kohalikest lauluhuvilistest naistest-meestest Maarja segakoor.
Juba järgmisel, 1994. aastal osaleti koguni kolmel laulupeol – maakondlikul ja  Tartu ning Tallinna XXII laulupeol. Aastatel 1993-1995 juhatas segakoori Sirje Kiik.

1996. aastal tuli koorijuhiks Lii Toots.

Sellel aastal valmistus segakoor Tallinnas toimuvaks ESTO laulupeoks, kuid osales ka Jõgevamaa ja Tartumaa laulupidudel ning Põlvamaal toimunud üle-eestilisel segakooride laulupäeval.
Et ka Tabiveres oli loodud segakoor, polnud mõttekas kahe väikese kooriga eraldi proove teha. 1998. aastal ühineti Tabivere-Maarja segakooriks.
Koori hakkas juhatama Liia Koorts. Neil aegadel tekkisid sõprussidemed Äksi segakooriga. Lauldi koos ja  anti ühiseid kontserte. 1999. aastal osales segakoor XXXIII üldlaulupeol Tallinnas ja maakondlikel laulupidudel.
2000. aastal osa  lauljaid  lahkus ning mõne aja möödudes moodustus neist Tabivere segakoor, juhendajaks Triin Saariste.
Alles jäänud Maarja segakoori juhatasid Liia Koorts ja  Imbi Pärtelpoeg.
Järgnevad neli  aastat tõid kaasa palju kirevaid elamusi, milledeks olid Eesti-Soome laulupidu Tallinnas, osalemised Õllesummeril, Peipsiäärsete maakondade laulupidudel Intsikurmus, Toilas ja Põltsamaal, päikesekontserdil Haapsalus, XXIV üldlaulupeol Tallinnas. Viimane jäi eredalt meelde suure vihmasaju tõttu, mille pärast peorongkäik äragi jäeti.
Segakoori sõpruskond suurenes. 2003. aastal peetigi üheskoos Maarja segakoori 10ndat sünnipäeva.
2005ndast  aastast jäi kollektiivi juhendama Liia Koorts. Sel aastal andis segakoor välja oma esimese CD plaadi. 2006. aastal sai Maarja segakoorist  kolmeks aastaks Tabivere valla segakoor.

Palju oli esinemisi vallas, toimusid sõpruskooridega kohtumised, maakondade laulupeod. 2007. aastal laulsime Soome-Eesti laulupeol.

Laulupeol Soomes

2008. aasta algas suurejooneliselt kogu Eestimaal, sest kõikjal toimusid vabariigi juubeliaasta pidustused. Tegevusi jätkus terve aasta vältel. Laulsime kolme maakonna laulupeol Toilas, osalesime öölaulupeol „Märkamisaeg“. Omanäoline ja meeldejääv oli Tabivere valla I laulupäev, millega tähistasime segakoori 15ndat sünnipäeva.  Sündmus algas rongkäiguga ja lõppes segakooride ühiskontserdiga Maarja-Magdaleena laululaval. Kokku osales laulupäeval üle kolmesaja inimese. Nende hulgas ka sõpruskoorid Sadalast, Saarelt, Koerust, Äksist ja Palalt. 1950ndatel aastatel lõppenud kohalikele laulupäevadele oli taas algus tehtud. Uus hooaeg tõi juurde uusi lauljaid ka kaugematest piirkondadest. 2009ndast  aastast kannab kollektiiv muistse kihelkonna järgi  Maarja-Magdaleena segakoori nime.
Suvel, pärast laulupidusid korraldasime kontsertreisi Saaremaale, kus andsime mitu kontserti.

Järgmisel aastal valmistasime ette Tabivere valla II laulupäeva, kuhu olid taas kutsutud külla sõpruskoorid. Laulupäev toimus Koogi külaplatsil. Ühel südasuvisel ööl aga naasime Ungarist koorifestivalilt.
 2010. aastal käisime Koeru segakoori 120 sünnipäeval, osalesime maakondlikel laulupidudel ja segakooride päeval Türis. Sellel aastal sai segakoor Maarja-Magdaleena kihelkonna rahvariided.  Sügisel osalesime suurel ühtelaulmisel Otslava külaplatsil, kus tähistati telesilla vahendusel taasiseseisvumispäeva. 2011. aastal, Eesti Vabariigi sünnipäevakontserdil esinesime koos Vanemuise Seltsi segakooriga Tabiveres ja Tartus Peetri kirikus. Sügisel käis segakoor kontsertreisil Kihnus.

Enne jõule aga andsime kaks kontserti jõulukruiisil Tallinki laeval.

III laulupäev Maarja-Magdaleenas.

2012. aastal toimus Maarja-Magdaleena laululaval Tabivere valla III laulupäev, mis seekord jäi kohalike laulupäevade nimekirjas viimaseks. Segakoorilt ilmus teine CD plaat, kuhu olid lindistatud aasta jooksul õpitud meeldejäävamad laulud. Alguse sai suur kontsertide seeria, mis lõppes alles 2013 aasta lõpul. Kokku andsime 19 kontserti, millega tähistasime segakoori 20ndat aastapäeva. Lindistasime kolmanda CD plaadi.  2014. aasta  enne üldlaulupidu möödus koorile väga töiselt. Nimelt toimus TuleTulemine „Külast-külla, käest kätte“, kus  kohalikud koorid, tantsurühmad ja orkestrid viisid peotule pealinna teatesõiduna jalgratastel. Tuletseremoonia  toimus Maarja-Magdaleena puhkealal. Tuld hoiti Maarja-Magdaleena kirikus, et see hommikul taas üle anda.
2015. aastal tähistas väärikas eas nooruslik koor oma 22ndat sünnipäeva ja lõpetas oma kodurahvamajas kontsertide seeria, millega tähistati 145 aasta möödumist segakoori esmamainimisest. Sel aastal laulis Maarja-Magdaleena segakoor koos teiste lauljatega talveöölaulupeol Pühajärve laululaval, Jõgevamaa laulupeol, popkooripeol Tartus. Toimusid laululaagrid ja esinemised oma valla rahvale  ning suvel sõitis segakoor kontsertreisile Prangli saarele. Ka 2016. aastal ei olnud puudus vallasisestest esinemistest. Vihmasemaks sündmuseks oli aga segakooride simman Viljandis. Taevast langes vett jugadena, publikut polnud, kuid koorid laulsid rõõmsalt ja lustlikult. Suvel käis segakoor kontsertreisil Ruhnu saarel. Jõulude paiku aga toimus Maarja-Magdaleena kirikus ühine kontsert koos naiskooriga Domina. Ka 2017. aasta esitas koorile väljakutseid, milledele töiselt ja rõõmsalt vastu läksime. Kontsertreisil käisime Ahvenamaal.

Segakoor Ahvenamaal

2018. aastal täitus segakooril kooslaulmisest 25 aastat. Kui viis aastat tagasi peeti maha uhke sünnipäevapidu, siis sellel juubelil jäädi tagasihoidlikumaks, sest ees ootasid EV-100 pidustused ja üldlaulupidu, mis nõudsid kollektiivilt suuremat pingutust ja aega. Kuid sellegipoolest esinesime kodustel üritustel ja maakonna pidudel, segakooride laulupäeval Viljandis, Vaba Rahva Laulul Paide Vallimäel. Kontsertreisil käisime Hiiumaal.
2019. aasta oli eesti laulu ja tantsu juubeliaasta. Toimus XXVII laulupidu. Esimesest laulupeost oli möödunud 150 aastat. Ettevalmistused suureks peoks algasid varakult. Repertuaar, mis polnud kergete killast nõudis palju prooviaega, mitut laululaagrit, kokkulaulmisi. Järgnesid ettelaulmised. Meil läks hästi. Kuid enne üldlaulupidu jäi paar kuud aega ka  Tartus toimuva laulupeo repertuaari õppimiseks.

EV aastapäeva kontsert Maarja-Magdaleena rahvamajas

Segakoor Tartu juubelilaulupeol

Pidu oli eriline ja armas.  
Segakoor ei eiranud ka sellel aastal oma suvist traditsiooni, olla koos ja puhata ning tunda üksteisest rõõmu. Käisime Gotlandil ja tutvusime saare vaatamisväärsustega. Suve lõpul aga osalesime Vaba Rahva Laulul Pärnu Vallikäärus. Aasta 2020 algas kontserdiga Talveöölaulupeol Otepääl. Kuid siis saabus pikem vaheaeg. Alles suve lõpupoole, kui õhus koroonaviirust vähemaks jäi, tuli kollektiiv kokku, osales Vaba Rahva Laulul Haapsalu Vallikäärus ja hakkas ette valmistama uut sündmust –  segakoori 150ndat aastapäeva. Janno Puusepp´a kirjutatud tekst ja Liia Koorts´i valitud laulud laulumängule „150 aastat lauluteel“ toodi rahva ette  7. novembril Maarja-Magdaleena rahvamajas.

Laval kohtusid kolm ajastut – Minevik, Nõukogude aeg ja Tänapäev.

On õnn seista nii suure numbriga verstaposti juures  teadmisega, et 150 aasta pikkune laulukett on ajale südikalt vastu pidanud ning  sellest 27 aastat on Maarja-Magdaleena segakoor olnud selle jätkulüliks ja koorilaulu järjepidevuse hoidjaks! Suur tänu kõikidele kaasaelajatele ja  õnnitlejatele! Sündmust toetasid Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Tartu vald.

…………………………………………………………………………………………………

31.07.2020
Vooremaa

Maarja-Magdaleenas lavastatakse muinasjuttu

Täna etendub Wiera Teatri esituses Maarja-Magdaleena rahvamajas Aleksander Puškini kirjutatud „Muinasjutt tsaar Saltaanist“, mille täielik pealkiri on „Muinasjutt tsaar Saltaanist, tema pojast, kuulsusrikkast ja võimsast vägilastest vürst Gvidonist ja imekaunist luigest tsaaritarist.“

„Muinasjutt tsaar Saltaanist“ on neljas või viies etendus, mida Jaanus Järs on Maarja-Magdaleenas Wiera Teatris lavastanud. „Tsaar Saltaani looni jõudsime põhjusel, et see lugu on paljudel inimestel mälestustes. Seda muinasjuttu võib nimetada igaühe klassikaks. Kui mul paluti seda tükki lavastada, siis tingimuseks oli Puškini originaaltekst ja Kalju Kanguri tõlge eesti keelde ja püüdlus algteksti elustada, justkui muinasjutt ärkaks ellu,“ rääkis Järs.

Tema arvates võiks olla keskseteks tegelasteks jutustaja, vürst Gvidon ja Luik-Tsaaritar. Eredadeks karakteriteks on tsaar Saltaaniga abiellunud pere noorema õe vanemad õed ja õdede ema, kes plaanivad kurja.

Wiera Teatri näitlejatest mängivad etenduses „Muinasjutt tsaar Saltaanist“ Heli Täpsi, Jaanus Järs, Jaanika Ojakõiv, Rein Karu, Kristi Kadaja-Prodanets, Sirje Kont, Aili Jalakas, Silvi Aruksaar, Ilme Roosmäe ja Lembit Ots. 

Muusika on välja valinud Jaanus Kure, kes ennekõike kasutanud Nikolai Rimski-Korsakovi meloodiaid ooperist „Muinasjutt tsaar Saltaanist“. Ajastuhõnguliste kostüümide autorid on Aili Jalakas ja Kristi Kadaja-Prodanets. 

„Mina mängin soldatit. Etenduses kehastun täiesti meheks. Näitemängu tegemine maal annab elule särtsu ja sära,“ lausus Vooremaale Ilme Roosmäe.

„Augustis mängitakse „Muinasjuttu tsaar Saltaanist“ ka Voorel,“ teatas Maarja-Magdaleena rahvamaja eestvedaja Tiia Pärtelpoeg.

JAAN LUKAS

…………………………………………………………………..

09.09.2020

SAJA VIIEKÜMNE AASTASE MAARJA-MAGDALEENA KOORI ÜLEVAD MULJED HAAPSALUS TOIMUNUD VABA RAHVA LAULU JÄREL EHK KOHTUMISENI RAKVERES

Eestimaa üks vanemaid koore Maarja-Magdaleena segakoor Tartu vallast (endisest Tabivere vallast Jõgevamaalt) tähistab novembris 150. aastapäeva. Koor on saanunud energiat ja jõudu laulmiseks paljudelt esinemistelt Eestis ja välisriikides. Elamuste rikka pagasiga saabuti ka Haapsalus toimunud üldrahvalikult ja isamaaliselt sündmuselt Vaba Rahva Laul.

Koorijuht Liia Koorts märkis, et Maarja-Magdaleena segakoor alustas Vaba Rahva Laulul osalemiseks proovidega augusti keskel. “Me püüame oma kooriga ikka kõikidel suurematel laulusündmustel osaleda. Meie koori naised hakkasid Vaba Rahva Laulul silma kaunite ja värvikate bondzode kandmisega. Kui mehed küsisid, mida nemad võiksid kanda, tegime nalja ja ütlesime, et teil on neli päeva aega, tikkige endale ka bondzod,” jutustas Koorts kohtumisel Maarja-Magdaleena rahvamajas, kuhu koor oli parajasti järjekordsele harjutusele kogunenud. Koori proovid toimuvad vaheldumisi kolmel kuul Maarja-Magdaleena rahvamajas ja siis jälle Tabiveres.

Haapsalusse sõidutas neid Maarja-Magdaleena bussijuht ja sõidukulud tasus Maarja-Magdaleena Maarahva Selts. „Sõit möödus meeldivas keskkonnas. Suuremakasvulised mehed istusid taga ja said nii oma jalgu sirutada. Maarja-Magaleena segakoor on üldse üks üksmeelne pere, mistõttu kõik ettevõtmised korda lähevadki,” jätkas dirigent.

Tänavune Vaba Rahva Laulu repertuaar oli Koortsi arvates üsnagi keeruline. Vaba Rahva Laulu juhid ütlesid, et laulge laule ühehäälselt, sest siis tulevad laulud südamest.”

Teenekas koorilaulja Eha Anslan märkis, et Vaba Rahva Laul on tõeliselt südamest tulev sündmus, mis koondab inimesi, kes armastavad laulda ja hoiavad eesti kultuuri. “Väga hea elamus jäi solistide Hanna-Liina Võsa, Tanel Padari, Jazzi Zahharovi ja Koit Toome esinemisest. Neile kõigile meeldis kui koor taga laulis. Solistide esinemine aitas palju kaasa sellele, et kooridel laul võimalikult hästi välja tuleks. Vaba Rahva Laulu kõrghetkeks oli minu arvates laulu “Ta lendab mesipuu poole” esitamine. See laul kõlas Lossimägedes ja üle Haapsalu linna,” ütles ta.

“Meie koor on osalenud nii Pärnus, Paides kui ka nüüd Haapsalus toimunud Vaba Rahva Laulul. Haapsalu on väike kena kuurortlinnake, mille muudab eriliseks loss. Hea tunde lõi võimalus pärast koroonaperioodi koos laulmas käia ja suures rahvamelus esineda. Meeleolu oli ülev ja seda on ka raske sõnades kirjeldada,” ütles Tiina Mägi, kelle arvates ülevaim tunne tekkis laulupeol siis kui Koit Toome laulis Jaak Joala “Unustuse jõel”.

“Vaba Rahva Laulu ajal sadas vihma, aga meie laul oli ilmataadi viperustest tugevam. Kui juba laulma minnakse, siis lauldakse laulud ikka ära,” lausus koorilaulja Kalev Kurs. Maarja-Magdaleena segakooris laulab ka minu abikaasa Eve. Oleme vist erinevates koorides laulnud niikaua kui oleme abielus olnud,” lisas ta.

Ja kui jutt juba pereteemadele läks, siis olgu öeldud, et koorijuht Liia Koorts ja laulja Eha Anslan on Kalev Kursi õed ja laulja Rauno Koorts Liia poeg. Selliseid näiteid võib Maarja-Magdaleena segakoori kohta tuua veelgi.

Kui Maarja-Magdaleena segakoor teisipäeval, 8. septembril 150. aastapäeva tähistamiseks sõnalis-muusikalist kontsertkava õppis, olid lauljatel käes Vaba Rahva Laulu rahvusvärvides laulikud.

Sealt õpiti laulu “Uus paat “, mis kõigile tuntud riimi järgi “Seda paati pole tehtud linnuluust.”

Kindlasti tahab Maarja-Magdaleena koor osaleda ka järgmisel aastal Rakveres toimuval Vaba Rahva Laulul, kui tähistatakse Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva. Vaba Rahva Laulu peakorraldaja Ülo Kannisto sõnul on juba otsustatud, et tuleva aasta 20. augustil lauldakse paljude teiste laulude hulgas ka Alo Mattiiseni “Viis isamaalist laulu”.

Jaan Lukas

Samal teemal:

KÕIK VABA RAHVA LAULUD SAID VIHMAST HOOLIMATA HAAPSALUS LAULDUD

VABA RAHVA LAUL ON HAAPSALUS KOHE ALGAMAS

Maarja-Magdaleenas klaariti möödunudaastast võlga

01.02.2020

Mälumängud Maarja-Magdaleenas on murdumatu traditsiooniga, neid on rahvamaja koostöös kohaliku maarahvaseltsiga korraldanud juba alates 2001. aastast. Mullu sügisel oli võistluse jätkusuutlikkus ohus, sest rahvamajas käis ulatuslik remont.

---

Ettevõtmise hing ja eestvedaja, rahvamaja juhataja ning Maarja-Magdaleena maarahva seltsi juhatuse esimees Tiia Pärtelpoeg teab oma pikast korraldajakogemusest, et kui mõnele traditsioonile n-ö auk sisse jääb, võib see üsna hõlpsalt katkeda. Seega toimus sügisel ärajäänud võistlus äsja, sea-aasta viimasel päeval, kui remont enam saali ei ahistanud. Järgmine on plaanis tänavu sügisel.
Võistkondi kogunes seekord kaheksa, väga suur protsent neist vanad tegijad, kes enam-vähem teavad, millist sorti küsimustiku Ülo Nõlvak, kes on olnud selle töö peal esimesest mängust saati, kokku paneb. Kolmekümne küsimuse hulgast, mille kohta sobib võõrkeeles ja peenelt öelda varia, puudutab mõni alati võistlejate kodukanti ehk Maarja-Magdaleena kihelkonda. Ei unustata ka rahvapärimust ja taimetarkusi, aga staažikad tegijad on leppinud tõigaga, et spordiküsimusi pole mõtet oodata. Nende koht on teistel tarkusevõistlustel, näiteks Tabivere, nüüdse Tartu valla talimängudel, mille kilvavooruks Ülo samuti juba ammuilma igal aastal n-ö menüü koostab.
Nulliringi vastamisel ette ei tulnud ja seda peab mängu korraldaja alati plussiks: järelikult pole küsimused absurdselt rasked. Pisut üllatuslikult teadsid kõik, et putukas, keda meie kirderannikul nipitiriks kutsutakse, on lepatriinu, samuti oli kaheksast võistkonnast seitse tähele pannud, et suvisel Metallica kontserdil esitati võõrustajamaa lauluna ansambli Vennaskond lugu „Insener Garini hüperboloid“.
Kõige naljakam vastus, mis küll huumoripunkti ei saanud, tuli ühelt laudkonnalt küsimusele, kuidas on eesti keele arenguga seotud Maarja kandi koolmeister Kõrenduse Kaarel. Nupumehed olid kirja pannud, et Kaarel oli Johannes Voldemar Veski isa. Tegelikult tegi seesama Kaarel ettepaneku märgistada õ-täht lainelise joonega. O. W. Masing oli selleks välja pakkunud ristikese o-tähe kohal.
Maarja-Magdaleena mäluvõistlus on tore ka seepärast, et auhinnata ei jää keegi. Korraldaja Tiia leiab, et tunnustust väärivad kõik osalejad. Nii jagatakse finaalis maiustusi, kohvipakke, lauamänge jne, kolm tublimat võistkonda saavad ka rahaümbriku.
Esikoha sai 45 punktiga 60 võimalikust Lähte võistkond koosseisus Elve Kaldoja, Evi Suurmets, Udo Laurberg ja Üllar Loks. Nemad osalesid sellel mängul teist korda ja nagu möödunud aastal, tegid võitjad tänavugi lahke žesti ja kinkisid tunnustuseurod Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsile. Siia tullakse mängima eelkõige uudishimust ja lustist!
Teise koha saavutanud võistkond (Ilme Roosmäe, Juta Luts, Aivo Prükk ja Joel Ilja) said kirja 41 punkti, kolmanda pjedestaalipaku hõivasid Valli, Rein ja Martin Pärnapuu ehk üks selle pere kahest võistkonnast. See perekond on nimelt nii totaalselt mälumängupisikuga nakatunud, et neil oli tänavu esimest korda väljas kaks võistkonda. Ega teisel Pärnapuude laudkonnal ehk Priidul, Airel, Kaarlil ja Joonaselgi väga kesiselt läinud, nemad said 32 punktiga viienda koha.
Tiia Pärtelpoeg kinnitas osalenuid tänades, et uus, 2020. aasta võistlus toimub, nagu tavaks, novembris. Head sõnad ja tugeva aplausi pälvis ka rahvamaja estraadiring, keda juhendab Jaanus Järs. Nende esitatud humoorikad lühilood aitasid võistlejate meeli jahutada.

KAIE NÕLVAK