Laupäeval,4. juunil toimub Maarja-Magdaleenas kaks juubelinumbriga sündmust: Tabivere valla V laulupäev ja Maarja-Magdaleena XX kodukandipäev. Sündmus avatakse kell 13.30, järgneb jumalateenistus kirikus ning Maarja-Magdaleena segakoori, Koeru segakoori, segakoori Serviti, Äksi segakoori ja segakoori”Sõbrahing” ühine kontsert.
Seejärel sõidetakse Otslava küla Päikeseparki, kuhu istutatakse päeva mälestuseks puu ning toimub Maarja-Magdaleena piirkonna kaunite kodude tunnustamine. Järgneb Wiera teatri luuleetendus “Kahe sajandi kirjad” Maarja-Magdaleena kirikus. Kell 18 minnakse rongkäigus puhkealale, kus toimub segakooride ning nii Maarja rahvamaja kui põhikooli isetegevuskollektiivide ühiskontsert. Järgneb tantsuõhtu. Maarja-Magdaleena Maarahva Selts ootab kõiki sisukast päevast osa saama.
KAIE NÕLVAK
7.05.2016 Talgulised askeldavad nii linnas kui maal
Meie maakonnas peetakse talguid nii linnas kui maal, tööd jätkub kõikidele soovijatele ning paljudes kohtades pakutakse töötegijatele ka talgusuppi.
:
:
:
Tabiveres palju tehtud ja palju plaanis
Tabivere vallas on mitmel pool talgud juba peetud, sest prahi ja lehtede koristamisega, lillede ja viljapuude eest hoolitsemisega ja muude varakevadiste töödega ei andnud viivitada. Juba jürikuus said korda Tabivere põhikooli park ning Juula külaplats ja teeääred, peeti heakorratalgud Tabivere lasteaias, Maarja-Magdaleena õunaaias ja Kassema küla Metsa talus.
Täna viibutatakse aga rehasid, lastakse saagidel vinguda ja kirvestel paukuda Maarja-Magdaleena puhkealal, kus on vaja riisuda prahti ja koristada ära talve jooksul murdunud puud.
Talgujuht on siin, nagu alati, Tiia Pärtelpoeg.
Maarja-Magdaleena kiriku parki korrastab täna talgumeeskond Juta Lutsu juhtimisel. Seal on tarvis kuuri korrastada ja oksi kokku vedada.
Tööpuudust pole ka Tabivere BMX rajal, kus on talgujuht Tarmo Rausepa sõnul tarvis rada siluda ja tasandada, võsa raiuda, oksi koristada ja põletada ning kuivenduskraave puhastada. Talgujuht lubas, et ilusa ilma puhul saavad soovijad boonusena ka BMX-rattaga sõitmist proovida.
Kärksi külaplatsil juhib tegutsemist Tarmo Mikko. Plaanis on korrastada keldritrepp, siluda spordiväljakut, paigaldada teadetetahvel ja koristada ka talvist prahti. Lisaks kõikjal traditsiooniks saanud talgusupile lubas talgujuht, et värske õhk on täitsa vabalt võtta ning õhtul on plaanis vabakava alusel väike pidu teha.
Kassema külas on juba aastaid hoolitsetud Julius Mägiste mälestuspargi eest. Kui plats lehtedest ja okstest puhas ning võsagi vähemaks võetud, istutatakse keeleteadlase mälestuskivi ette meelsasti lilli, kui mõni lahke inimene neid kaasa toob. Talgut juhib Andrus Selgis.
Elistvere loomapargiski riisutakse-koristatakse talvist prahti, töid veab seal eest Kristi Loit.
RIINA MÄGI
KAIE NÕLVAK
MARGE TASUR
TOOMAS REINPÕLD
31.03.2016
Naisluuletajate käesirutus aastakümnete tagant
Jõgevamaal on märts tänavu tõeline teatrikuu: siinsed harrastustrupid on selle jooksul välja toonud terve rea uuslavastusi. Teatrisõpradel polnud aega ülestõusmispühigi pidada, sest Maarja-Magdaleenas tegutsev Wiera teater tõi nende ajal välja luulelavastuse “Kahe sajandi kirjad”.
Möödunud pühapäeval esietendunud “Kahe sajandi kirjades” saab teoks kujuteldav kohtumine eesti luuleklassikute Lydia Koidula, Anna Haava, Marie Underi ja Betti Alveri ning tänapäeva naisluuletajate Doris Kareva, Liisi Ojamaa, Kristiina Ehini ja Viivi Luige vahel. Nende omavaheline vestlus käib luulevormis, ent poetessid ei esita enda, vaid kellegi teise tekste. Koidula loeb näiteks Karevat ja Kareva Koidulat, Haava Ojamaad ja Ojamaa Haavat, Under Ehinit ja Ehin Underit ning Alver Luike ja Luik Alverit. See on päris keeruline kombinatsioon — justkui malemängus.
Sellise keerulise kombinatsiooniga otsustas oma harrastuslavastaja karjääri alustada Palamusel elav kunstnik ja Luua metsanduskooli õpetaja Ene Luik-Mudist. Varem on ta harrastusteatriga kokku puutunud hulgale lavastustele kunstilist kujundust luues. Nüüd tundis ta aga soovi ise lavastada. Oma mõtte otsustas ta teoks teha Wiera teatris, millega ta viimasel ajal kunstnikuna koostööd on teinud. Kui ta lavastuse väljatoomise jutuga Maarja rahvamaja juhataja ja Wiera teatri projektijuhi Tiia Pärtelpoja jutule läks, oli viimane asjaga kohe päri.
Luule lugemisest huvitatud trupp vormus osalt kohalikest, osalt Palamuse vallast pärit näitlejatest. Palamuse gümnaasiumi õpilased Ingel Liis Hedgren Haljas, Susan Kolde, Anni Zimmermann ja Greteliis Terve kehastavad Lydia Koidulat, noort Anna Haavat, Betti Alverit ja Kristiina Ehinit, Wiera teatri kogenud lavajõud Ilme Roosmäe, Vete Ansip, Heli Täpsi, Aili Jalakas ja Sirje Siimenson aga vana Anna Haavat, Marie Underit, Viivi Luike, Liisi Ojamaad ja Kristiina Ehinit.
“Kui kokku tulime, püüdsime kõigepealt üksteisega harjuda, kokku sobituda,” meenutas Heli Täpsi. “Seejärel hakkasime luuletusi lugema ja arutama, millised neist lavastusse võiksid sobida.”
Autorid valis siiski lavastaja.
“Panin kirja nende luuletajate nimed, kes esimesena meelde tulid. Ja selgus, et nad sobisidki omavahel kokku,” ütles Ene Luik-Mudist.
Külm dušš
Üksnes iseenese tarkusele algaja lavastaja tuginema ei pidanud. Eesti Harrastusteatrite Liidu mentorprogrammi raames käis talle ja näitlejatele proovide algfaasis nõu jagamas tuntud teatrimees Toomas Lõhmuste. Tema jutt mõjus lavastajale ja trupile teatud mõttes külma dušina.
“Aga see oli päris hea. Inimesed võtsid ennast rohkem kokku,” ütles Ene Luik-Mudist.
Lavastuse sisulise poolega tegelemise kõrval pingutati päris palju ka selle nimel, et luuletajad oleksid laval äratuntavad: kes sai selga Kadri Köörna õmmeldud ajastukohase kostüümi, kes pähe isikupärase paruka.
Esietenduse kutse saadeti nii Viivi Luigele, Doris Karevale, Liisi Ojamaale kui ka Kristiina Ehinile. Viimane leidis aega koos abikaasa Silver Sepa ja näitlejast sõbratari Piret Simsoniga ka kohale tulla.
“Mul on väga hea meel, et me tulime,” ütles Kristiina Ehin. “Juba sõit siia oli väga ilus ja väga tore oli eest leida mõnusa ajaloolise atmosfääriga rahvamaja.”
Nähtud lavastusest kõneldes tunnistas Ehin, et näitlejatele oli väga raske ülesanne antud: nad pidid esitama mitte selle luuletaja tekste, keda nad kehastasid, vaid mitukümmend aastat hiljem või varem elanud luuletaja omi. Nii oli neil kindlasti oma rolli väga keeruline sisse elada.
Ajapiire ületav kohtumine tänapäeva luuletajate ja mineviku luulesuuruste vahel oli Ehini meelest väga huvitav. Eriti meeldis talle Betti Alveri ja Viivi Luige kooslus. Samas oleks tema meelest võinud paremini välja tulla see, kuidas üks või teine lugeja esitatavasse teksti suhtub.
“Mina oleksin näiteks väga teada tahtnud, mida Marie Under minu luuletustest arvab,” ütles Kristiina Ehin.
Maapind ragises
Ene Luik-Mudist tunnistas, et sedalaadi mõtteid tal oli. Näiteks Koidula oleks võinud Kareva tekste lugedes üllatuda, kui palju eesti keel vahepeal arenenud on jne. Paraku ei tihanud ta lavastust oma tekstidega täiendada, sest ei pea end piisavalt heaks kirjutajaks.
Kristiina Ehini meelest peaks luulet esitama võimalikult lihtsalt. Ta usub, et luule esitamisel traagika ja sentimendiga üle pakkumine on luulele väga palju kahju teinud.
“Lootsin, et ma neid nähtusi siin ei kohta, ja kohati see lootus ka täitus,” sõnas Kristiina Ehin. Ta lisas, et ega me tegelikult täpsemalt teagi, kuidas luulet Koidula või Underi ajal esitati. Küll aga on ta Underi kohta kuulnud, et avalikult esitas ta oma luulet vaid ühel korral Estonia teatris. Ning et see ülesastumine kukkus täiega läbi.
Silver Sepp lisas et “Kahe sajandi kirjade” sugust luulelavastust ei julgeks ilmselt plaani võtta ükski riigiteater.
“Lisaks tavalisele kahele dimensioonile, kehale ja sisule, tekkisid siin veel kolmas, neljas ja viieski dimensioon,” ütles Sepp. “See, kuidas naisluuletajad üksteise tekste lugesid, oli nagu titaanide heitlus. Maapind ragises ja vaimud tõusid üles. Oli tõeline ülestõusmispüha.”
Ene Luik-Mudisti meelest on luuletekstid ülimalt oluline osa iga rahva kirjandusest ja neid tuleks tunduvalt sagedamini esitada.
“Luuletajad ütlevad sinu eest midagi ära, lahendavad mõne probleemi, mida sa ise lahendada ei oska. Meil pole olnud kuningaid ega kuningannasid. Luuletajad ongi meie kuningad ja kuningannad, aga ka meie prohvetid,” ütles Ene Luik-Mudist.
Tuleval aastal tahaks ta Wiera teatris välja tuua eesti meesluuletajate tekstidel põhineva lavastuse, ületuleval aastal, Eesti Vabariigi sajandijuubeli aastal, tuua aga nais- ja meesluuletajad laval kokku.
“Mõnusat edasiminekut teile! Selles, mida te teete, on tegelikult veel palju võimalusi peidus!” julgustas Kristiina Ehin.
Wiera teater on “Kahe sajandi kirjade” lavastamisele kaasa aitamise eest tänulik Eesti Harrastusteatrite Liidule ja mentor Toomas Lõhmustele, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitalile ja Jõgevamaa ekspertgrupile, kohaliku omaalgatuse programmile, Tabivere vallavalitsusele ja Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsile.
RIINA MÄGI
24.03.2016
Esietendus Maarja rahvamajas
Pühapäeval, 27. märtsil avaneb Maarja rahvamaja lavaeesriie Wiera Teatri järjekordseks esietenduseks.
Tänavuseks rahvusvaheliseks teatripäevaks publiku ette jõudev lavastus pole aga näitemäng selle klassikalises mõistes, vaid tegemist on luuleetendusega.
„Trupp, kus lisaks meie Wiera Teatri näitlejatele teevad kaasa ka mõned Palamuse gümnaasiumi õpilased, on seekord lavaküpseks saanud luuleetenduse pealkirjaga „Kahe sajandi kirjad”.
Näitlejad, seekord vaid naisnäitlejad, esitavad armastus- ja kodumaaluulet kaheksalt eesti poetessilt. Lavastus on üles ehitatud rollimuutustele, kus näiteks 20. sajandi lõpus sündinud loomingut loevad sama sajandi esimese poole luuletajad, ja vastupidi. Näitlejad kannavad ajastule iseloomulikke kostüüme ja etenduse eesmärk on teha eesti luuletajad ja nende looming publikule veelgi tuttavamaks ja omasemaks,” rääkis Maarja rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg.
Tema sõnul valmistuti luuleprogrammi õppimiseks põhjalikult, osatäitjad said kõnekooli ja nendega treeniti lavalist liikumist. „Koolitaja oli Toomas Lõhmuste ning koolitus toimus Eesti Harrastusteatrite Liidu mentorprogrammi raames.
Etenduse lavastaja ja kunstnik on Ene Luik- Mudist. „Kahe sajandi kirjade” lavaletoomist toetasid Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp, kohaliku omaalgatuse programm, Tabivere vald, Rahvakultuuri sihtkapital ja Maarja-magdaleena Maarahva Selts. Esietendus algab Maarja rahvamajas pühapäeval kell 19.
KAIE NÕLVAK 12.03.2016
Vooremaa
MIDA TÄHENDAB OLLA PILDIL
Veebruari esimesel nädalal jõudis meediakanaliteni info, et presidendilt saab Eesti Vabariigi 98. sünnipäeva puhul oma kodumaale osutatud teenete eest riikliku autasu 99 inimest.
Ajaleht Tartu Postimees tõi neist esile 16, kes seotud Tartumaa, Jõgevamaa ja Otepääga. Nende seas on teadlasi ja kultuuritöötajaid, meditsiinitöötajaid, põllumajanduse ja kohaliku elu edendajaid, ka aktiivne doonor.
Meie maakonnast oodatakse 23. veebruaril riigi pealinna autasu kätte saama kaht tublit inimest, keda ilmselt paljud, kes end maakonna uudistega kursis hoiavad, omainimesteks peavad. Need on teatavasti põllumajandusettevõtja, kohaliku elu edendaja ja vahva pillimees Lembit Paal ning Maarja rahvamaja juhataja, Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi eestvedaja, kohaliku elu edendaja Tiia Pärtelpoeg.
Nagu kõik rahva eestvedajad, kinnitavad nemadki, et üksi pole võimalik ka kõige parema tahtmise juures midagi ära teha, et saavutuste eelduseks on rahva toetus ja ideedega kaasatulek.
Aga just oskus kaasata, vajadusel aidata ja juhendada ongi võtmeküsimus. Just tänu oskusele midagi teiste heaoluks ära teha, julguse eest vastutus võtta ongi kõik need 99 tunnustust väärt. Lihtsaim näide, mis praegu meenub, on isetegevuskollektiivi juhendamine. Miks laulavad või tantsivad mõne kooli lapsed teistest paremini, miks tuleb mõnes rahvamajas või trupis näitemäng paremini välja? Uskuge, n-ö algmaterjal ehk tegijad on igal pool sama head, kuid ligi 99 juhul sajast sõltub edu ja tase juhendajast. Nii see lihtsalt on ja seda oleme kõik ilmselt korduvalt kogenud – nii kaasalööja kui publikuna.
Siin-seal avaldab mõni kodanik teinekord arvamust, et esile tõstetakse enamasti neid, kes on nagunii n-ö pildil, ja et vähe märgatakse meil lihtsat tööinimest.
Enne, kui midagi taolist öelda, tuleks mõelda, kuidas sinna pildile on saadud. Ilmselgelt just sedasorti tööga, mis kellast kellani ei käi, vaid mis on kujunenud inimese elustiiliks.
Mis seal salata, pahatihti helistame-meilime liidrisorti kaaskodanikele kalendrit ja kella vaatamata, kui temalt nõu ja abi vaja. Teinekord loodame toetamist ka neis asjus, mis otseselt tema kompetentsi ei kuulu. Ja kahjuks kipuvad need, kes ise vaid tarbija ja saaja rollis, mõnikord veel kritiseerimagi, kui teise korraldatud ettevõtmine nende arvates piisavalt hästi välja ei kukkunud… Sest kes välja mõtles ja ellu viis, see ju ka vastutab…!
Ei arva me ju ometi, et riikliku autasu peaks saama lihtsalt selle eest, et oma palgatöö korralikult ära teed? Et võtame tagasi stagnaaja põhimõtted, kui palka ja preemiat said mõned sellid ka selle eest, et iga päev korralikult tööl käisid, ja kui üldse välja ei ilmunud, jäeti vaid preemiast ilma…
Nii meil praegu õnneks asjad ei käi. Ja riikliku tunnustuse pälvivad ikka need, kel päevatööd märgatavalt rohkem kui kaheksa tunni jagu, kes julgevad uusi, teinekord pöörasevõitugi ideid välja pakkuda, aremaid ja konservatiivsemaid eest vedada ja vajadusel tagant torkida. Vaid nii pääseb pildile. Ja tõesti tore, kui neid meie Eesti sädeinimesi ka märgatakse ja tunnustatakse.
KAIE NÕLVAK
20.02.2016
Vooremaa
Kogukonna hinged saavad presidendilt teenetemärgi
Jõgeva maakonnast saavad sel aastal vabariigi teenetemärgi Lembit Paal Pajusist ning Tiia Pärtelpoeg Maarja-Magdaleenast. Mõlemad teenetemärgi saajad on andnud oma kodukoha elu arengusse märkimisväärse panuse.
Vabariigi 98. aastapäeva eel saab Valgetähe IV klassi teenetemärgi põllumajandusettevõtja ja kohaliku elu edendaja Lembit Paal. Pajusis elav ja tegutsev Paal sai uudisest teada neljapäeva õhtupoolikul. “Tööpäev oli tihe. Kui arvuti taha jõudsin, leidsin postkastist hulga õnnesoove. Ega ma algul päris hästi aru ei saanud, mille puhul mulle õnne soovitakse. Helistasin sõbrale, kes teadis öelda, et olen teenetemärgi saajate nimekirjas,” meenutas Paal.
Loomulikult tuli niisugune uudis Pajusi ABFi juhile üllatusena. Samas ei tea ta tänaseni, kes presidendile vastava ettepaneku tegi. “Ma kahtlustan, et see tuli kogukonna poolt,” ütles ta.
Võimalusel paneb teenetemärgi rinda
Kuigi Lembit Paali teatakse peamiselt kui põllumajandusettevõtjat, on ta ka väga aktiivne osaleja kogukonnaelus. Ainuüksi eelmisel aastal oli ajalehe Vooremaa ligi kahekümnes artiklis põhjust temast rääkida. Tema eestvedamisel on korda tehtud Pajusi ait-kuivati, kus nüüd tegutseb muuseum ja korraldatakse kontserte. Tema abiga korrastati Kütimäe kalmistu värav, ta on kohaliku rehepeksupäeva korraldaja ning tema eestvõttel peeti ratsavõistlus. Kõik need ettevõtmised toimusid eelmisel aastal ning on kõigest väike osa Lembit Paali tegemistest Pajusi piirkonnas.
Kuigi oma tööde ja tegemiste hulgast ei osanud Valgetähe IV klassi teenetemärgi saaja välja tuua neid, mis vääriksid erilist tähelepanu, tunnistas ta, et kirge kogukonna ellu panustamiseks on jätkunud tal juba aastaid. “See autasu pole kindlasti aasta või kahe tegemiste eest antud, see on ikkagi tunnustus pikema perioodi eest,” avaldas ta arvamust.
Kohta, kuhu presidendilt saadud teenetemärk paigutada, pole Lembit Paalil veel välja mõeldud. “See on ikkagi selline autasu, mida avalikult eksponeerida ei ole sünnis. Selle kandmiseks on oma kindlad reeglid ning kui on põhjust ja võimalik, siis kavatsen seda ka kindlasti kanda,” rääkis teenetemärgi saaja.
Endale kiidusõnu ei jagu
Valgetähe V klassi teenetemärgi saajate nimekirjast leiab ka Maarja rahvamaja juhataja ning Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi eestvedaja Tiia Pärtelpoja nime. Ta ise ei tahtnud uudist teenetemärgi saamisest algul uskuda, arvates, et tegemist on mõne tema nimekaimuga. “Mulle helistas tuttav jutuga, et olen teenetemärgi saanud. Ma ajasin vastu, et äkki pole ikka mina, sest Eestis on veel Tiia Pärtelpoja nimelisi inimesi,” rääkis ta.
Kui sai selgeks, et presidendilt saab teenetemärgi ikkagi Maarja-Magdaleena kogukonna hing, oli asjaosalise üllatus suur ning kohe tahtis ta teada, kes teda teenetemärgi saajate kandidaatide hulka üles seadis. “Üks tuttav, kes mulle lilled tõi, ütles, et ta teab küll, kes mu nime sinna üles andis, aga ta ei ütle. No küll see saladus ka ükskord päevavalgele tuleb,” ütles Tiia muiates.
Ta tunnistas, et on üsna enesekriitiline inimene ning pigem raputab endale tuhka pähe, kui pai teeb. “Mul on väga raske oma tööga rahule jääda, sest ma tean, et alati saab asju paremini teha. Pärast tehtut ei saa ma tükk aega rahu. Küsin alati tehtu kohta tagasisidet ja hinnanguid ning arvestan nendega,” iseloomustas Tiia Pärtelpoeg oma suhtumist töösse. Kuigi Maarja-Magdaleena külaelu edendajal endale enamasti kiidusõnu ei jagu, ei hoia ta nende arvelt kokku, kui jutt läheb kogukonnale. “Mul on väga vahvad töökaaslased ning inimesed, kes rahvamajas koos käivad. Tänu neile saavad siin asjad aetud, üksinda ei teeks ma tegelikult midagi. Maarja-Magdaleena kogukond on väga ühtehoidev,” kinnitas ta.
Kui rääkida hiljutistest saavutustest, on Tiia Pärtelpoja teeneks mullu ilmunud raamatu “Maarja-Magdaleena piirkond läbi aegade” koostamine, mida kohalik rahvas oli juba ammu oodanud. Ka selle trükise kokkupaneku au ei taha ta vaid enesele võtta. “Ma olen väga tänulik Merike Kasele, kes aitas mul raamatut koostada, ning loomulikult kõigile, kes raamatu tarvis materjali tõid,” lisas ta. Paraku jäi suur osa materjali välja ning seepärast on raamatule järge oodata. “Tahan seekord võtta selleks tööks rohkem aega. Esimene raamat tuli koostada aastaga ning sel korral ma kiirustada ei soovi,” rääkis Tiia Pärtelpoeg.
Edaspidi on tal plaanis pöörata rohkem tähelepanu Maarja-Magdaleena piirkonna lastele. Ta tahaks lasta korda teha mänguväljaku.
Suvel toimub aga maarahvaseltsi eestvõttel juba 20. Maarja-Magdaleena kodukandipäev ning viies Tabivere valla laulupäev. Nii et teenetemärgiga või ilma – tegevust jätkub Maarja-Magdaleena küla hingel alati ning tunnustused ja aumärgid pole kindlasti mitte see, mille nimel ta oma igapäevatööd teeb.
Valgetähe III klassi teenetemärgi saab ka ligi kümme aastat Jõgeva kohtusüsteemis töötanud Ott Järvesaar
Neljapäeval avaldatud vabariigi teenetemärgi saajate nimekirjas on ka endine riigikohtunik Ott Järvesaar, kellele omistatakse Valgetähe III klassi teenetemärk. Järvesaar valiti 1985. aastal Jõgeva rajooni rahvakohtu rahvakohtunikuks ning Jõgeva kohtumajas töötas ta 1993. aastani, mil ta nimetati Tartu ringkonnakohtu kohtunikuks. Viis aastat hiljem, 1998. aastal nimetas riigikogu Ott Järvesaare riigikohtu liikmeks. Mullu 1. mail jäi Järvesaar riigikohtust pensionile.
Allikas: www.riigikohus.ee
EILI ARULA
6. 02. 2016
Vooremaa
Presidendilt pälvivad Valgetähe teenetemärgi Lembit Paal, Tiia Pärtelpoeg ja Ott Järvesaar
Eesti Vabariigi 98. sünnipäeva puhul saab president Toomas Hendrik Ilveselt Valgetähe teenetemärgi tänavu kokku 72 inimest, nende hulgas on kaks Jõgevamaa kohaliku elu edendajat Lembit Paal ja Tiia Pärtelpoeg.
Valgetähe III klassi teenetemärgi pälvib endine riigikohtu kohtunik, Jõgeval kohtunikuna töötanud Ott Järvesaar.
Valgetähe IV klassi teenetemärk antakse piimatootmise ja lihaveisekasvatusega tegeleva Pajusi ABF ASi juhatajale Lembit Paalile, kes panustab ka kohaliku elu edendamisse.
Valgetähe V klassi teenetemärgi saab Maarja rahvamaja juhataja ja kohaliku kultuurielu üks eestvedajaid Jõgevamaal Tiia Pärtelpoeg.
Eesti tunnustab iseseisvuspäeva eel riigi teenetemärkidega kokku 99 inimest.
