24.11.2015

Maarja-Magdaleenas murti taas tarku päid

Laupäeva õhtul viidi Maarja rahvamajas läbi igasügisene traditsiooniline mälumäng. Peamurdmise eel ja vaheaegadel võttis tembutades pingeid maha teada-tuntud kloun Ummi.

Eakas ja hubane kultuuritempel täitus kohvilõhna ja ärevate sagijatega juba tükk aega enne sündmuse ametlikku algust. Ummi ehk Urmas Kollom soovis vähemalt tund varem kohal olla, et oma mustkunstiatribuutika rahulikult töökorda seada ning ka ise nii vaimselt kui füüsiliselt rolli sisse minna. Seega  oli rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg aegsasti viksilt kohvikannu tulele sättimas.

Ja majja, kus ahi praksudes köeb ja perenaisel kõigile lahket sõna jagub, pole ju tõesti mõtet tulekuga viivitada. Pealegi komplekteerus mõni võistkond seekord siin lausa viimasel minutil laheda suhtekorralduse tulemusel: kelle sõpruskonnas oli nuputamishuvilisi üle, kellel jälle puudu.

Ummi humoorika avakõne järel läkski vastamiseks-võistlemiseks lahti. Mängu juhil Ülo Nõlvakul oli ette valmistatud 30 küsimust, mille eest oli vastajatel võimalik saada 61 punti (ühe küsimuse täisvastusega võis teenida 3 punkti).

Küsimused saadi laudadesse viiekaupa ja juba teise bloki järel võis enam-vähem aimu saada, kelle vahel tihedamaks rebimiseks läheb.

Võistkondi oli kokku seitse, juhuse tahtel jagasid aga omavahel n-ö pjedestaalikohad ehk rahaümbrikud  just laudkonnad 1, 2 ja 3. Esimeseks tulnutega polnud probleemi: Rein, Margus, Martin ja Mart Pärnapuu said kirja 45 punkti ja konkurendid neile kuklasse ei hinganud.  Dramaatiliseks kujunes aga olukord  just kahele järgmisele laudkonnale, kes mõlemad põhimängus 36 punkti teenisid.

Lisaküsimuses tuli reastada Vooremaa järved pindala suuruse järgi ja kui ka selle pähkli puremises võrdselt tugevad oldi, tuli kirja panna nende veekogude edetabel sügavuse järgi. Nii teenisid  teise koha Alvaro Ansip, Sulev Raju, Veile Ansip ja Toivo Ohno ning kolmandaks tuli võistkond koosseisus Kristjan, Maila ja Viktor Trink ning Vete Ansip.

Loomulikult ei lahkunud sellelt võistluselt tühja käega keegi: juba esimesest mälumängust saati on rahvamaja perenaisel Tiial olnud igale laudkonnale kommikarp käepärast.

Tagasihoidlikke üllatusauhindu jagas  omalt poolt ka võistluse läbiviija ning seegi komme hakkab traditsiooniks saama.
Kaie Nõlvak
Vooremaa

 

20.10.2015

Wiera teater viis publiku esimese Eesti Vabariigi aega

Möödunud reedel tõi  Maarja rahvamajas tegutsev August  Wiera nime kandev näitemängutrupp külakosti koduvalla teise serva – Tabivere rahvamajja.

Mängiti kevadel lavaküpseks saanud laulumängu „Naabri Mari”.  Üsna noorelt siit ilmast lahkunud ja kirjamehena vähe tuntud Bernard Kangermanni näidendis võib leida paralleele meie lavadel populaarsete lugudega parvepoistest ja kraavihallidest, aga päris  sarnased need laulude ja pillilugudega pikitud komöödiad siiski pole.

Keeleuuendus ja nimede eestistamine

Võrdlemisi tüüpilisse maarahva näitemängu, kus talutütrel on kaks peigmeest, kellest üks jõukam-nõukam, teine aga purupaljas, kuid see-eest tõeline südametemurdja, on Bernard Kangermann vaimukalt sisse lükkinud näiteid möödunud sajandi kolmekümnendate Eestis tooni andnud moevooludest, mis  tõi kaasa ka üksjagu „poosetamist”.  Oldi ju tollal oma  noore  vaba riigi üle uhked. Rahvuslik eneseteadvus kasvas, kadakasakslus oli põlu all, hinda läks haridus, haritus ja euroopalik joon, millega teinekord ka pisut alpima kiputi. Ja mõne võõrapärase perekonnanime omanik võis seda eestistama asudes valikuga nii leili minna, et uus nimi lausa uskumatult kaunis ja luuleline sai.

Ka keeleuuendusega ja oma sõnavara rikastamisega kiputi teinekord liialdama, kuid kõnealuse näitemängu autor on lisaks asja koomilise külje väljatoomisele osanud näha ka toonase Euroopa-kultuse positiivseid külgi. Noored mehed Kaim (Rauno Koorts) ja Veli (Allar Aardevälja), kes suvel talude uudismaadel kände juurides endale talveks tudeerimisraha koguvad ning meelelahutuseks (ja neidude peibutamiseks) pilli mängivad, on võtnud eesmärgiks  õppida nii-öelda muu töö käigus ka uudis- ja võõrsõnu ning drillivad naljaviluks sellel alal ka kogemata kampa sattunud vanderselli nimega Kandlelööja  (Sulev Raju). Elunähtuste üle filosofeerides sünnivad selles seltskonnas verbaalsed pärlid, mida tüki lavastaja  Tiia Pärtelpoeg on lustiloos osavalt ära kasutanud ja õigel kohal esile toonud.  Näiteks:  „Parem ongi, kui teist inimest ei tunne, saad tema vastu viisakam olla” ja „Hea südamega võib saada palju raha, aga head südant raha eest ei saa.”

Kipub nooremaid üle trumpama

Kes Wiera teatrit varemgi vaatamas käinud, see teab, et kui eesriie avaneb, võib publik ennast rahumeeli näitlejate hooleks jätta. See tähendab, et pole vaja muretseda, ega mõni osaline teksti tuimalt seistes justkui raamatust ette loe, ega keegi, kes valesse ossa sattunud, seal nüüd takus kanana rabelema hakka…

Teatavasti võib selliseid piinlikke seiku ju teinekord ette tulla ja siis on väga raske loo kulgemisele täiel rinnal kaasa elada.  Liialdamata võib kinnitada, et Maarja-Magdaleena näitemänguharrastajad mängivad alati just neile sobivaid tükke ning igaühele on lavastaja leidnud just talle näo- ja suupärase rolli. Ja mitte iialgi ei jää keegi neist sellega jänni! Aukartust äratav on ka näitlejate võime jätta meelde nii pikad ja sageli ka „kiiksudega” tekstid. Äsja nähtud loo puhul oli eriti kange tahtmine kergitada mütsi Sulev Raju ees.  Etendades lihtsameelset vanderselli, kes naise tuhvli alt mõneks ajaks putku pannud, on näitemängu viimane kolmandik, kus põhiintriig rohkem kulisside taga küpseb, suures osas tema kanda. Sulevi pikad monoloogid on nii vaimukad, sõnakasutus nii leidlik ja paindlik, et ta kipub oma nooremaid kolleege-juurikajuurijaid lausa üle trumpama!

Mängisid Aili Jalakas, Sirje Siimenson, Vete Ansip, Anne Otsus,  Sulev Raju, Rauno Koorts, Leo Tollimägi, Allar Aardevälja, Lembit Ots.

Kunstnik Ene Luik-Mudist, lavastaja Tiia Pärtelpoeg

KAIE NÕLVAK

Seitsmenda  sügislaada tõmbenumber oli hoidistekonkurss

Maarja-Magdaleena rahvas on traditsiooniusku. Kui midagi on otsustatud järjekindlalt korraldada, siis seda ka tehakse ning möödunud laupäeval toimunud kohaliku maarahvaseltsi sügislaat endise meierei, praeguse Kurepesa talu õuel oli järjekorras juba seitsmes.

Kaubeldi kõigega, mida maainimesele tarvis. Osta sai uhiuusi ja pruugitud riideid, istikuid, käsitööd, aedvilju, mett. Tuju aitas lõõtsalugudega üleval  hoida Rauno Koorts, sai süüa suppi, uudistada nunnunäitust ja olla žüriiks hoidistekonkursil.

Sünnihetkest populaarne

Nimetatud konkurss viidi siinsel laadal läbi esimest korda ja osalejaid oli tervelt veerandsada. Tavaliselt tahab uus ettevõtmine ju nii-öelda soojendusringi ja sisseelamist, kuid tundus, et Kurepesa talu perenaise Ilme Roosmäe poolt tänavu välja pakutud idee tuli just õigel ajal, kui omamaine ja isetehtud  toidukraam meil järjest popim.

Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi eestvedaja Tiia Pärtelpoeg oli samuti mõttega päri, konkurss kuulutati aegsasti välja ja laadaplatsile püstitati hoidiste degusteerimise telk. “See oli küll vahva, et hoidiseid nii palju toodi.  Rõõmu tegi, et osalejaid oli ka naaberküladest ja linnarahva hulgastki,  kellel meie kandis vaid suvekodu. Laadarahva ülesandeks oli valida üks lemmik soolaste ja üks magusate hoidiste hulgast ja seda võeti ikka väga tõsiselt. Tore oli jälgida, kuidas üks ja teine hoidistetelgis, kus Heli Täpsi vägesid juhtis, lusikatäie suhu võttis ja tükk aega tähtsa ja mõtliku näoga maigutas, enne kui otsuse langetas. Igaüks tahtis ju ikka hinnates objektiivne olla,” rääkis Ilme, kes ise on sajaprotsendiliselt omamaise toidu ja taimeravi usku.  Tema lemmikuks olid muide särjed tomatikastmes, mille autoriks Rein Pärnapuu Igaverest.

Veel rõhutas Ilme, et kuigi nende nunnukonkursil midagi enneolematut pole näha olnud, tuleb seda traditsiooni jätkata eelkõige laste pärast, kes saavad sinna tuua mõne taimekompositsiooni, lillede või värvidega kaunistatud kõrvitsa või muud isetehtut. “Tiial on igale väikesele osalejale alati ka auhind ja armas on vaadata, kui lapse silm särama lööb, kui teda tehtu eest esile tõstetakse,” lisas ta.

Laada parim osa

“Hoidistekonkurss oligi seekord laada parim osa, sest äratas  huvi ja tekitas elevust,” tõdes maarahvaseltsi liige Heli Täpsi, kes konkursipurke vastu võttis, maitsmist ja hindamist kureeris.

Hindamine oli täielikult erapooletu, sest hoidised kandsid numbreid ning iga maitsja võis panna hääletuskarpi kaks sedelit, ühel magusa ja teisel soolase lemmikkonservi number.

“Tore üllatus oli see, et Aare Kont tõi oma kaks purki alles siis, kui üsna mitmed olid juba oma otsuse teinud, aga soolaste hoidiste seas tulidki võitjaks tema aedoad tomatis,” jagas Heli muljeid.

Laadale on truuks jäädud

“Väga sümpaatselt käitus tänavu meiega ilmataat, kes sooja ja päikest saatis. Tänu sellele sai rahvas laata täiel rinnal nautida. Tore, et jätkus nii ostjaid kui müüjaid. On näha, et mõlemad on meie väikese laada omaks võtnud, sellele truuks jäänud. Paljud kaupmehed, kes seekord kohal olid, on siin käinud alates esimesest laadast. Ja loodetavasti tulevad jälle, sest meil on plaanis jätkata,” kinnitas Tiia Pärtelpoeg.

Maarja-Magdaleena sügislaada hoidistekonkursi edukamad

Soolased hoidised

I Aare Kont (aedoad tomatikastmes)

II Rein Pärnapuu (särjed tomatikastmes)

III koht Kristi Sastok (marineeritud küüslaugud).

Magusad hoidised

I Eveli Andrek (kõrvits õuna, sidruni ja ingveriga)

II Karmen Raju (vürtsikas maius tšilliga)

III Aili Jalakas ja VeteAnsip  (arooniamoos)

KAIE NÕLVAK

4.06.2015
ajaleht  “Vooremaa”
———————————————————————
8.10.2015

Väärikas eas nooruslik koor tähistas sünnipäeva

Äsja lõpetas Maarja-Magdaleena segakoor oma kodurahvamajas kontsertide seeria, millega tähistati 145 aasta möödumist koori esmamainimisest.

Soliidse tähtpäeva puhul esineti septembri viimasel päeval Tabivere rahvamajas ja 1. oktoobril Puurmani lossis ning üleeile anti kontsert ja peeti pidu Maarja rahvamajas, kus praegune kollektiiv 1993. aastal lauluharjutusteks koos käima hakkas.

Aktiivsed  ja edukad

„Et 1930. aastal tähistas Maarja-Magdaleena Laulu- ja Mänguselts segakoori 60. aastapäeva, võib järeldada, et praeguse koori vanust hakati arvestama 1870. aastast,” kirjutab möödunud aastal ilmunud raamatus „Maarja-Magdaleena piirkond läbi aegade” selle koostaja Tiia Pärtelpoeg.

Ilmselt mitu aastat enne segakoori asutati aga selles ärksa ja kultuurilembese rahvaga paigas meeskoor, kes osales 1869. aastal esimesel laulupeol ning tuli seal võistulaulmisel kolmandaks. Sama edukad oldi ka neljandal üldlaulupeol 1891. aastal.

Laulurahva eestvõttel hakati korraldama kihelkondlikke laulupäevi ja osaleti samalaadsetel kultuurisündmustel naaberkihelkondades.

Aegade jooksul on mitmel korral muutunud segakoori nimi, laul on aga vaibunud vaid aeg-ajalt ja lühikeseks ajaks.  Viimati jäi tegevus soiku 1980. aastatel, mil kanti Järve segakoori nime, kuid hoog saadi taas sisse 1993. aasta sügisel.

Üldiselt kipub väiksema kandi koorides mehi nappima ja sama mure oli  esialgu praeguseks 22aastasel Maarja-Magdaleena segakoori nime kandval kollektiivilgi, kuid täna on mure nii kenasti murtud, et kuue aasta eest jätkus koori dirigendil Liia Koortsil julgust moodustada ja võtta juhendada ka koori meesansambel.

Liialdamata võib praegu öelda, et soliidses eas „esivanema” paarikümneaastane õigusjärglane pole tavaline väikese rahvamaja juures tegutsev kollektiiv, kes õpib laule n-ö laulupeost laulupeoni, vaid tegutsetakse väga mitmel rindel, julgetakse suurelt unistada ja need soovid-plaanid ka ellu viia. On reisitud ja esinetud n-ö Soomes ja Saares ehk paljudes välisriikides, kruiisilaeva jõuluprogrammis ning pole unustatud ka oma vabariigi kaugemaid nurki.

Mehed ongi võtmeisikud!?

Tänavu suvel  tehtigi välisreisidele vahelduseks retk Pranglile ja Manilaiule, külakostiks kontsert koorilt ja nii-öelda kirsiks tordil üllatus meesansamblilt, kes sai just selleks ajaks  esitamisküpseks humoorika muusikali „Naine laevas”.

„Muusikali idee tuli meie lauljalt Erlend Kollomilt, kes  kirjutas ka selle teksti. Tantsud seadis Ave Lääne, kes meid varemgi selles osas aidanud on, ja rahvalikke meremehelaule aitasin valida mina. Rahaliselt toetas etenduse väljatoomist   Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp, ” rääkis dirigent Liia Koorts.

Meremeestelooga sai äsjastel kontsertidel tuttavaks ka oma valla rahvas ja naabrid Puurmanis. Etteastel oli menu!

Kui nüüd veel korra mõttepõige ajalukku teha, siis tuleb välja, et Maarja-Magdaleena kandis ongi mehed juba mullu ja muiste muusikaelus eestvedajad ja algatajad olnud. Sealt ilmselt pärinebki praeguse segakoori kangema poole laululust ja näitlejaveri.

Entusiasm rõõmustab

„Mulle teeb rõõmu, et meie kandi pikaajalised kultuuritraditsioonid pole hääbunud, vaid kestavad tänu siinse rahva entusiasmile, lustile ja energiale ikka edasi. See käib lisaks koorilaulule ka näitemängu tegemise kohta, millel samuti  Maarja-Magdaleenas pikk ajalugu.

Küllap tunneksid praegu  meie üle heameelt needki, kes poolteist aastasada tagasi muldpõrandaga tuppa kogunesid ja ehk ka lausa pirrutule valgel laulsid ja näitemängu tegid. Olud on tohutult muutunud ja muud meelelahutust on küll ja ülearugi, ometi pole inimesed isetegemisest loobunud,“ rääkis Maarja rahvamaja kauaaegne juhataja Tiia Pärtelpoeg.

KAIE NÕLVAK

 

Maarja-Magdaleenas 19. kodukandipäev

Laupäeval, 6. juunil kogunevad Maarja-Magdaleena piirkonna elanikud ja needki, kellele see vaid lapsepõlve- ja noorusmaa,  kodukandipäevale, mis järjekorras juba 19.

Sündmus algab kell 12 kontsert-jumalateenistusega Maarja-Magdaleena kirikus.

Teenib Vara koguduse õpetaja Aare Vilu. Kirikus annavad kontserdi kohalik segakoor ja meesansambel. Seejärel viib buss rahva Otslava külla ja sealses Päikesepargis avatakse kell 14  küla põliselanike auks mälestuskivi.

“Suure kivi aitasid parki tuua ikka just Otslavalt pärit inimesed ja plaadi kivile valmistas Lembit Lehtme. Loetakse ette materjale, mis on kogutud talude ja seal elanud inimeste kohta. Tseremooniale lisab pidulikkust Laiuse  naisrahvatantsurühm “Meie Mari,” rääkis kodukandipäeva eestvedaja ja hing, Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi juhatuse esimees Tiia Pärtelpoeg.

Tema sõnul on juba traditsiooniks saanud, et Otslava Päikesepargis sportlikke mänge korraldatakse. Vibulaskevõistlus on alati oodatud, lisandunud on ka pargijooks ja taaselustatakse kurnimäng, mis oli omal ajal üks Otslava külarahva lemmikuid. Võitjaid ootavad auhinnad! Õnneleid Liikluskool OÜ seab kohapeal sisse liiklusnurgakese, kus jagatakse liiklusohutuse alast teavet ja materjale.

“Kõik Päikesepargis kasvavad puud ja põõsad on nüüd saanud uued sildid, kus täpselt kirjas, kes ja millal need istutanud on. Puid  on  sinna kasvama pandud ka  mõne inimese, perekonna või suguvõsa  mälestuseks või mõne erilise päeva  jäädvustamiseks.  Uued sildid valmisid OÜs Lingalaid,” lisas Tiia.

Kell 17.30 algab Otslava külalaval Wiera teatri etendus, mängitakse  B. Kangermanni “Naabri Mari”, mis hiljuti lavaküpseks sai. Esinevad ka Maarja rahvamaja seenior- ja line-tantsijad.  Kell 20 algab tantsuõhtu ansambliga Patune Pool. Peoõhtut on kutsutud juhtima naljamees Margus Abel.

“Otslava rahvas ehitas külaplatsile uue tantsupõranda, see on tarvis sisse tantsida!  Söögid-joogid toob kohale Praepoiss Tartust.   Pidu kestab südaööni, ” rääkis Tiia Pärtelpoeg, nentides samas, et vabaõhupeod ja nende pikkus sõltub ju suurel määral ilmataadi lahkusest. Varasematel kodukandipäevadel on tulnud tema sõnul kogeda nii ilmaandja lahket meelt kui tusatuju. Jahedama ilma korral saab end lõkke paistel soojendada.

Korraldajate kinnitusel on kõik oodatud, ka need, kelle kodupaik hoopis kaugemal.

“Kodukandipäevi on lisaks Maarja-Magdaleena  külale varem  korraldatud  veel Kõrenduse, Kassema, Uhmardu, Kaiavere ja Pataste külas. Otslaval saab see sündmus teoks  teist korda,” lisas Tiia ega unustanud tänada KÜSK/KOP`i  programmi ja Tabivere valda, kes laupäevast sündmust toetavad.

KAIE NÕLVAK

13.06.2015

19. kodukandipäev läks korda

Möödunud laupäeval, 6. juunil pidas Maarja-Magdaleena ja ümbruskonna külade rahvas kodukandipäeva, mis oli järjekorras juba 19.

Sündmust alustati kontsert-jumalateenistusega Maarja-Magdaleena kirikus  ja jätkati Otslava külaplatsil, kus oligi tänavuse kodukandipäeva raskuspunkt.

Avati pidulikult mälestuskivi Otslava küla põliselanikele, kivi õnnistas Vara koguduse õpetaja Aare Vilu, kes külalisena ka kirikus keskpäevase jumalateenistuse läbi viis. Pidulikkust lisasid sündmusele teisedki head naabrid – Laiuse rahvatantsunaised Meie Marist.

Murumängud, liikluskool ja vabaõhuteater

Päikesepargis võisteldi vibulaskmises ja mängiti kurni, korraldati pargijooks. Võistlused, mida aitasid läbi viia Rutt Taniloo, Enn Pärtelpoeg ja Rein Taniloo, olid humoorikad ja tempokad, lisaboonuseks auhinnad.

Õnneleid Liikluskool jagas liiklusohutuse alaseid teadmisi, sai proovida jalgratta vigursõitu. Maarja rahvamajas tegutsev Wiera teater mängis B. Kangermanni “Naabri Mari”, mille esietendus oli mai keskel rahvamajas, kuid mis sobib  tegelikult ideaalselt just vabaõhulavale.

Päeva aitasid sisustada oma rahvamaja isetegevuslased ja naljamees Margus Abel. Süüa-juua oli piisavalt, selle eest kandis hoolt Tartu firma Praepoiss.

Kokku tuleb saada igal aastal!

Ansambli Patune Pool saatel lustiti, nagu ikka, poole ööni. “Ilm oli ilus ja rahvast palju, seega võib ettevõtmise  kordaläinuks lugeda,” kinnitas kodukandipäevi korraldava Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi juhatuse esimees Tiia Pärtelpoeg ega unustanud tänada toetajaid. Raha saadi Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt, kohaliku omaalgatuse programmist ja Tabivere vallalt.

“Ja suur-suur tänu meie oma inimestele, kes Otslava külaplatsile uue tantsupõranda ehitasid! Vana poleks sellisele “valule” kindlasti vastu pidanud, ” rõhutas Tiia, lisades, et tuleval suvel on oodata väikest juubelit ehk 20. Maarja-Magdaleena kodukandipäeva.  Tema nägemus on, et sellised omakandirahva kokkusaamised peaksidki toimuma igal aastal, mitte näiteks viie aasta tagant, et vahepeal võõrduda ei jõutaks. Kohale tuleb ju ka palju neid, kes praegu kaugemal elavad ja keda seovad Maarja-Magdaleena kandiga vaid lapsepõlve- ja noorusmälestused.  Nii ongi pea igal aastal kokku saadud, enamasti Maarja-Magdaleenas, vaid üks suvi jäi Tiia mäletamist mööda liigtiheda sündmustegraafiku tõttu vahele.

Tiia Pärtelpoeg andis lubaduse, et kui tal pisutki elu ja tervist on, korraldab ta kodukandipäevi veel vähemalt paarkümmend suve!

KAIE NÕLVAK

 

12.05.2015

Kurg ootab taas laadalisi!

Pühapäeval, 17. mail peetakse Maarja-Magdaleenas Kurepesa talu ehk endise meierei õuel järjekordset kevadlaata, eestvõtjaks, nagu juba aastaid, kohalik maarahva selts.

“Kevadlaat on eelkõige istikute, taimede ja seemnete ostmiseks-müümiseks ja muidugi ka vahetamiseks, aga oodatud on ka rõivad, jalatsid, käsitööd, samuti küpsetised ja muu toidukraam; mesi,  ravimtaimed. Juba mitmel varasemal aastal oleme julgustanud rahvast laadal ka kirbuturgu pidama. Seekordki on teretulnud kasutatud riiete, jalatsite, nõude, raamatute ja muu vajaliku pakkujad, et ühe vanast ja ülearusest teisele uus  ja vajalik asi saaks,” rääkis Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi juhatuse esimees Tiia Pärtelpoeg.  Ta avaldas heameelt selle üle, et Tabivere vald nende seltsi laatu toetab: tänavu saadi tänu sellele osta juurde mõned müügilauad ja pingid.

Tiia kinnitusel on ka tänavu  tegutsemas laadakohvik ja õnneloosilaud. Meelelahutuse poole pealt on aga uut niipalju, et muusikat tuleb tegema ansambel Singapur Tallinnast. Nii et kui ilm lubab ja lusti on, saab meierei ees tantsugi kepsutada.

Laadaõue elus maskott toonekurg on oma pesal meiereikorstna otsas ammugi kohal ning Kurepesa talu perenaise Ilme Roosmäe  teada on tal haudumine käsil. Kure puust sugulasele, kes meiereitrepil laadalisi tervitab, sättis Ilme aegsasti peenemad kummikud jalga, kevadiselt värvirõõmsa salli kaela ja kübara  pähe ning lillekorvigi noka vahele.

Müüjad peaksid korraldajate sõnul end eelnevalt kirja panema, et ruumi laadaplatsil optimaalselt jagada saaks. Selleks tuleb helistada numbril 520 5906 (Tiia) või 53406299 (Ilme).

KAIE NÕLVAK

 

Ilmataat oli kevadlaada oluline toetaja

17.mai 2015

Laupäeval Maarja-Magdaleenas peetud kevadlaat läks korraldajate kinnitusel hästi, ka oluline “sponsor” ilmataat oli nende poolt. “Päike säras, kuigi prognoos seda ei lubanud. Oli piisavalt nii müüjaid kui ostjaid, kuigi viimaseid võiks muidugi alati rohkem olla,” rääkis Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi juhatuse esimees Tiia Pärtelpoeg. Ta lisas, et rahvale meeldis väga ka ansambli Singapur repertuaar, mille saatel hoolega tantsiti.

KAIE NÕLVAK
ajaleht “Vooremaa

 

28.05.2015

 

Maarja rahvamajas jälle esietendus!

Maarja rahvamajas  tegutsev Wiera teater on sel hooajal näitlejate poolest nii rikas, et neil on koguni kaks truppi, kummalgi oma lavastus. Märtsi lõpus sai mäletatavasti lavaküpseks “Õnnista äid mehi…”, mida vedas eest Jaanus Järs, sel laupäeval tullakse aga publiku ette laulumänguga “Naabri Mari”, lavastajaks Tiia Pärtelpoeg.

“Tegemist on rõõmsa ja rahvaliku looga möödunud sajandi kolmekümnendatest aastatest, autoriks noorelt lahkunud Bernard Kangermann. Ta on muide kirjutanud mitmeid laulumänge ja teisigi näitemänge, aga temast endast kahjuks eriti ei teata.

Näidendi peategelasteks on kolm lõbusat vanderselli, kes juhutöödest elatuvad ja igas külas ka keni neide piiluvad, et varsti jälle edasi minna. Ühes külakeses jääb aga poistele silma Naabri talu peretütar Mari ja nüüd lähevad südameasjad tõsiseks,” tegi lavastaja Tiia sisust lühikokkuvõtte, lisades, et tal õnnestus saada näitlejad, kes kõik laulda oskavad – näidend on laulude, pillilugude ja tantsuga.

Mängivad-laulavad Sulev Raju, Rauno Koorts, Allar Aardevälja, Leo Tollimägi, Lembit Ots, Aili Jalakas, Sirje Siimenson, Vete Ansip ja Anne Otsus, kunstnik  on Ene Luik – Mudist.

Etendus algab Maarja rahvamajas laupäeva, 30. mai õhtul kell 19.

KAIE NÕLVAK

ajaleht “Vooremaa”

 

Hea sõna võidab saamahimu?

ajaleht “Vooremaa”

2.04.2015

Möödunud laupäeval oli Maarja-Magdaleenas tegutseval Wiera teatril taas esietendus. Mängiti näidendit pealkirjaga “Õnnista äid mehi… ja albasid ka”.

Sellise mittestandardse nimega loo tõi Ameerika tuntud dramaturgi John Patricku loomingu ainetel lavale Jaanus Järs.

“Nii tegelasi kui olusid on kohandatud vastavaks tänapäeva Eestile. Selles osas tegime trupiga ladusat  koostööd, kõik head ideed ja mõttevälgatused läksid käiku,” rääkis lavastaja Järs.

Näidendi peategelane Maali Maibach (Heli Täpsi) elab prügimäe lähinaabruses esivanematelt päritud majalobudikus, seltsiks vaid iidvana kass.  Kogu tema suguvõsa elustiil on põlvest põlve olnud sama: nad olid kõik “kollektsionäärid” ehk meie praeguse terminoloogia järgi prükkarid. Kollektsionääriks nimetab ennast ka Maali.

Heasüdamlik  kodukootud filosoof

Maali sorti inimesi, kes ilmaski kellestki halba ei usu, kellelegi kunagi sõna ega teoga haiget ei tee ja negatiivset  endale ligigi ei lase, nimetavad tolerantsed inimesed heasüdamlikeks, skeptikud-küünikud aga muidugi ullikesteks… Samas vihjavad Maali tarkuseterad ja kodukootud kõnekäänud terasele mõistusele ja ülihästi välja arenenud huumorimeelele. “Kui sa tagurdad tuppa, kuhu sind ei taheta, on sul juba õige suund võetud,” nendib Maali, kui on kogemata  paarikese arveteklaarimisele sattunud.  Ajalehtedega tapetseeritud toaseintelt soovitab ta aga endast noorematel rahumeeli uudiseid lugeda, sest: “Lehed on vanemad kui teie, aga uudised ikka samad, ainult et mida varem tapmiseks nimetati, on nüüd õigusrikkumine, mis enne oli korralagedus, on nüüd vaid melu, ja nii edasi.”

Pisisulidel suured plaanid

Triole, kes igaüks omal moel elu hammasrataste vahele on jäänud ja sealt kõverale teele pööranud, on suure maja ja lahke meelega Maali tõeline kingitus. Siia võib ankrusse jääda, oma libaparfüümiäri pagendada ja siin end sööta-jootagi lasta. Maali on õnnega koos, sest ometi kord on tal kellegi eest hoolitseda. Sulid mõtlevad aga “suurelt”

Raimond Neet (Jaanus Järs) tuleb heale “äriideele”. Maali võetakse nende libafirma osanikuks ja õhutatakse teda oma elu priske summa peale kindlustama tingimusel, et tema surma korral saavad raha kompanjonid.  Vandenõud, kuidas majaperenaisest võimalikult kiiresti lahti saada, on inimeste jaoks, kellele raha on jumal, asjade loomulik jätk.

Teine vaatus ajab publiku üsna pöördesse ehk laginal naerma  ja näitlejaid vaheaplausidega tunnustama, sest laval algab kriminalistikaga vürtsitatud musta huumori paraad.

Siiski juhtub nii, et Maali  võime leida sõpru ka vaenlaste hulgast päästab ta elu. Söötmise-hoolitsemisega on ta oma poolele võitnud Saalomon Trummi (Lembit Ots) ja Gloria Kallaku (Aneka Poolak) ning õigel hetkel tulevad talle appi nii alati heasoovlik politseinik Juhan Unt (Friet Kool) kui pime ja õnnelik juhus.

“Rahast pole mul kahju, aga te võtsite mu usu,” näitab Maali kibedal selgusehetkel esimest korda välja oma nördimust madude suhtes, keda oma põues soojendanud oli… Päikseline inimene andestab aga, teadagi, kiiresti! Kui tuleb doktor Ellen (Ilme Roosmäe) ja palub, et Maali osavad käed ta taas kaelavalust päästaksid, on maailm jälle helge.

See oli Jaanus Järsil Wiera teatriga juba teine näidend lavale tuua ja paistab, et näitlejad on lavastaja temperamendist ravimatu nakkuse saanud: mängiti õhinal, loomutruult ja kaasahaaravalt.

KAIE NÕLVAK

Sünnipäevaks valmis raamat

13. märts 2015

ajaleht “Vooremaa”

Üldiselt on kombeks saanud, et kui sünnipäevapidu peetakse, siis toovad külalised päevakangelasele kingitusi. Maarja-Magdaleena Maarahva Selts pidas veebruaris oma viieteistkümnendat sünnipäeva ja võttis sel puhul vastu ka õnnitlusi ja kingitusi, kuid tegi kõige suurema kingituse endale siiski ise.

Seltsi juhatuse esimees Tiia Pärtelpoeg esitles hiljuti valminud raamatut „Maarja-Magdaleena piirkond läbi aegade”, mille ta arhiivimaterjalide, asutuste kroonikate, kooliõpilaste ja õpetajate uurimistööde, perioodikaväljaannetes ilmunud artiklite ja kohaliku rahva mälestuste põhjal kokku pani.

Liita üheks tervikuks ja saada kaante vahele nii põhjalik kirjatöö, mis hõlmab ajalugu muistsest ja mõisaajast kirikualeviku kujunemiseni, sõdadest ja küüditamistest kolhoosiajani ning sealt tänapäeva välja, on teadagi julge väljakutse vastuvõtmine, nagu viimasel ajal moes öelda.

Aegade jooksul on ju muudetud halduskuuluvust, rajatud ja taas suletud koole, asutatud, liidetud ja lahutatud kolhoose, muudetud kohanimesid… Kõik see vajas lahtiseletamist.

Maarja-Magdaleena piirkonnas on arvukalt külasid ja külakesi, kõigil oma saatus, mis jäädvustamist vajas. Ja loomulikult inimesed! Nende lood köidavad kõiki, eriti just selles kandis, kus rahvas väga paikne on olnud, nii et perekonnanimedki enamasti samad.

Kultuuri ja hariduse poolest rikas 

Kõnealune kant on andnud haridus- ja kultuurilukku nimesid, kelle tuntus kodunurgast märksa kaugemale ulatub, ka siinne kirik ja kogudus võivad oma aega juba  14. sajandi teisest poolest arvama hakata. Õnneks pole  ärksus, haridus- ja kultuurihuvi vaid minevikku jäänud, vaid aktiivselt tegutsetakse mitmel taolisel „rindel” ka praegu. Seegi vajas raamatusse raiumist, sest nagu kogumiku koostaja eessõnas tabavalt on öelnud, saab tänane päevgi juba homme minevikuks, mida tarvis mäletada. Maarahvaseltsi liikmete ja teiste abivalmis sõprade-tuttavate toel sai materjal kokku, kuid põhivastutus ehk kogutu valimine, süstematiseerimine ja raamatuks vormistamine jäi Tiia Pärtelpoja kanda.

Sündis neliteist mahukat peatükki, mida illustreerivad arvukad fotod.

“Vajadusest omakandi raamatu järele oli meil seltsi juhatuse koosolekutel  juba üsna ammu  juttu.  Korduvalt  püüdsime ülesandeidki jagada, kes millist materjali kogub, kuid sinnapaika see kõik mitmel katsel jäi. Kuni Tiia lõpuks härjal sarvist haaras, projekti kirjutas ja väljaandmiseks rahastuse sai,” rääkis  üks maarahvaseltsi asutajaliikmeid Heli Täpsi.

Lood elust enesest 

Materjal, nagu juba mainitud, on kogutud väga paljudest allikatest, väga hindab Tiia enda sõnul kooliõpilaste uurimistöid ja kodukandirahva mälestusi. Ja eranditult kõik, kes trükise sündi suurema või väiksema panuse andsid, said esitlusel tänuks raamatu ja kallistuse.

Esimene raamat, mis kõrgest virnast võeti, läkitati 102-aastasele Armilde Bergile, kes mäletab, kuidas kasvatati ja töödeldi lina, langetati kahemehesaega metsa, künti hobusega suuri põlde. Tõeliseks lugejamagnetiks on nelja-viiekümne aasta eest, aga ka väga ammu sündinud värvikad ja humoorikad juhtumused.

Näiteks on rahvasuust kirja pandud, kuidas Odivere koolmeister Ludvig Pärtelpoeg tsaariajal inspektori visiidiks valmistus. Tollal nõuti ju koolilastelt head vene keele oskust, aga selle kandi jütsid “põlnud mitte ivagi mõistnuvad”. Kui koolmeister teada sai, et inspektor tulekul, kihutanud ta varahommikul hea reeteega Kasepääle ja palganud sealt hõbekopikate eest reetäie vene noorukeid, et need inspektorile koolipoisse mängiksid. Etendus läkski korda ja koolmeistrile jäi ametikoht alles!

Külarahval on hästi meeles ka enam kui neljakümne aasta eest Maarjas kolhoosi töökojas juhtunud lugu, kui metsavaht oma hobusega sinna tuli. Sel ajal, kui ta töömehega napsitas, rakendasid teised töökojamehed hobuse lahti, torkasid aisad läbi aia ja rakendasid hobuse teisel pool aeda uuesti ette. Kui metsavaht ära sõita tahtis, oli ta imestus suur, kuidas hobune läbi aia on suutnud pugeda.

“Maarja-Magdaleena piirkond läbi aegade”

Koostaja: Tiia Pärtelpoeg

Toimetaja: Merike Kask

Kaanekujundus ja küljendus: Merike Kask

Kaanefoto: Andres Tarto

Trükk: OÜ Vali Press 2014

Raamatu väljaandmist toetasid:

Jõgevamaa Koostöökoda

Leader Eesti

Tabivere vallavalitsus

KAIE NÕLVAK