Mälumäng & Sügisõhtu jutud

Maarja-Magdaleena rahvale meeldib traditsioone hoida ning sissejuurdunud tavadest kinni pidada. Laupäeval, 22. novembril kell 19 algab sealses rahvamajas taas  mälumäng.

„Meie mälumängul on välja kujunenud kindlad reeglid. Ootame neljaliikmelisi võistkondi. Küsimused, mida on tavaliselt olnud kolmkümmend, koostab oma valla mees Ülo Nõlvak, kes ka mängu läbi viib, ja kolm paremat võistkonda saavad rahalise auhinna. Kunagi pole puudunud  lohutusauhinnad ja tänavu on oodata ka eriauhindu,” rääkis Maarja rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg.

Kõigil mälumänguõhtutel on pakkunud vaheldust ja meelelahutust ka mõni esineja, olgu siis oma rahvamaja isetegijate hulgast või kaugemalt.

Tänavu tuleb Tansaaniast, Keeniast ja Ugandast rääkima Toomas Uri ning lõõtspillilugusid mängib Rauno Koorts.

Tiia Pärtelpoja kinnitusel on laupäeval rahvamajja oodatud kõik needki huvilised, kes võistelda ei soovi või võistkonda kokku ei saa, et lihtsalt jälgida ja kaasa mõelda.

Tabivere valla võistkonnad, kes end kirja panna pole jõudnud, võivad seda veel täna teha, helistades Tiiale numbril 520 5906.

KAIE NÕLVAK

 

Hilissügisene kultuurisündmus tähistas teismelisejuubelit

ajaleht “Vooremaa”

25.11.2014

 

Traditsiooniline ja oodatud mälumäng

 

Maarja-Magdaleena rahvale meeldib traditsioone hoida ning sissejuurdunud tavadest kinni pidada. Laupäeval, 22. novembril kell 19 algab sealses rahvamajas taas  mälumäng.

„Meie mälumängul on välja kujunenud kindlad reeglid. Ootame neljaliikmelisi võistkondi. Küsimused, mida on tavaliselt olnud kolmkümmend, koostab oma valla mees Ülo Nõlvak, kes ka mängu läbi viib, ja kolm paremat võistkonda saavad rahalise auhinna. Kunagi pole puudunud  lohutusauhinnad ja tänavu on oodata ka eriauhindu,” rääkis Maarja rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg.

Kõigil mälumänguõhtutel on pakkunud vaheldust ja meelelahutust ka mõni esineja, olgu siis oma rahvamaja isetegijate hulgast või kaugemalt.

Tänavu tuleb Tansaaniast, Keeniast ja Ugandast rääkima Toomas Uri ning lõõtspillilugusid mängib Rauno Koorts.

Tiia Pärtelpoja kinnitusel on laupäeval rahvamajja oodatud kõik needki huvilised, kes võistelda ei soovi või võistkonda kokku ei saa, et lihtsalt jälgida ja kaasa mõelda.

Tabivere valla võistkonnad, kes end kirja panna pole jõudnud, võivad seda veel täna teha, helistades Tiiale numbril 520 5906.

Et Maarja-Magdaleena väikeses rahvamajas traditsioone hoida ning rahvast ka niruvõitu ilmaga kodunt välja meelitada osatakse, seda kinnitas taas laupäevaõhtune Tabivere valla mälumäng, arvult juba viieteistkümnes.

 

 

Maarja rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg on populaarse võistlusega sidunud ikka ka mõne muu teema. Külas on käinud huvitavad ja kopsaka teadmistepagasiga inimesed, aga ka kloun ja mustkunstnik, eksootiline tantsurühm, virtuoosist pillimees jne. Seepärast on need hilisõhtused kokkusaamised kandnud ka hubasusele vihjavat  pealkirja „Sügisõhtu jutud”.

 

 

Hulljulge rännumees ja populaarne muusik

 

Hubane on rahvamaja väike saal kahtlemata, kas siis, kui see tihedalt võistluslaudu täis.

 

Sissejuhatuseks jagas uljas reisimees Toomas Uri oma Aafrika-reiside muljeid. Uljaks, lausa hulljulgeks võib teda tõepoolest nimetada, sest ta ei rända maailmas ringi mitte selleks, et suurlinnade välist hiilgust imetleda, vaid kasutab kohapeal liiklemiseks pöidlaküüti ja tutvub sealse päris-eluga, mida meiesugused turvalisuse ja mugavusega harjunud eurooplased ehk uneski näha ei oska. Äärmine räpasus ja vaesus, täielik omanditunde puudumine lihtrahva hulgas ja korruptsioon ametnike, eriti politseinike seas on Uganda, Tansaania ja teiste meie jaoks eksootiliste riikide tegeliku elu kirjeldamisel põhilised märksõnad.

 

Kui reisisellilt päriti, milleks talle need rännakud, kus lendavad kemmergud ehk fekaalidega täidetud kilekotid, mida öösiti akendest välja loobitakse, sepitsetakse vandenõusid, millega kohalik põhjakiht su väikese raha eest trellide taha toimetada võib, ja kus tuleb ette muudki pöörast, vastas Toomas Uri, et elu siin väikeses Eestis on ju nii tavaline ja igav, siin ei juhtu midagi…

 

Justkui ekstreemsete reisikirjelduste tasakaalustamiseks mängis kitarri, akordioni ja lõõtsa ning lasi kõlada oma mehisel lauluhäälel Rauno Koorts.

 

Raunol on käsil lõpuklass Lähte ühisgümnaasiumis, aga ta õpetab ka Tabivere huvikoolis akordionimängu ning käib  kutse peale pidudel esinemas. Tema kontaktandmed on arvutis avalikustatud ning tellimusi on noormehe sõnul eriti jõulukuuks juba üpris palju.

 

 

Asjalikult ja ladusalt

 

Mälumänguvõistkondi oli tänavu osalemas kümme ning ükski neist polnud päris roheline: igas laudkonnas leidus keegi, kes varasematest mängudest asjaga kursis.

 

Küsimused, mida tavapäraselt 30, jagati laudadesse viiekaupa ning poole mängu peal tehti väike muusikaline vaheaeg, et ajud jahtuda saaksid.

 

Küsimuste koostaja ja mängu juht Ülo Nõlvak võis rahule jääda, sest dramaatilisi olukordi ei tekkinud, proteste ei esitatud ning  tänavu ei kurtnud keegi ka liigraskete küsimuste üle. Pisut üllatav oli, et paljud ei tundnud vihjete järgi ära meie üht populaarsemat ravimtaime saialille ja et plaadikuulamise küsimuste puhul tunti Reet Linnat märkimisväärselt paremini kui viimastel aastatel meil järjest sagedamini kuulda olevat musträstast.

 

Esikoha pälvinud võistkond sai kirja 40 punkti võimalikust kuuekümnest, kümnenda koha omanikel oli see number 23.  Esimeseks tuli tänavu laudkond koosseisus Ülle ja Jaan Poolak, Triinu Lepik ja Toomas Uri, teise koha saavutasid 36 punktiga Rein, Priit, Martin ja Mart Pärnapuu ning 30 punkti kogusid Vete Ansip, Sulev Raju, Sirje Teesaar ja Arne Rebane.

 

Et tegemist oli juubelimänguga, oli auhinnalaud tavapärasest  rikkalikum. Kõik osalenud lubasid peagi uueks võistluseks valmistuma hakata.

i

KAIE NÕLVAK

23.09.2014

Killuke Vanemuise teatrit pisikeses maarahvamajas
ajaleht “Vooremaa”
23.09.2014

Laupäeval alustati Maarja rahvamajas uut hooaega operetiviisidega, mida esitasid Karmen Puis ja Jaan Willem Sibul. Klaveril saatis Ragne Jõgeva.

 

Pisike saal oli kuulajaist tulvil ning Vanemuise teatri lauljate etteaste eel oli mure, et nii kaunid ja võimsad hääled seal ehk piisavalt ei kõla,  sest ei mahu lihtsalt tuppa ära…. See hirm oli õnneks asjatu ja kõik kohaletulnud said kauni elamuse osaliseks.  Kontserdi lõppedes tänati lauljaid püsti seistes.

 

Enne seltskondliku osa ehk tantsu- ja kohviõhtu algust andis rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg lühiülevaate sügisestest ja talvistest plaanidest. Saadi teada, et oktoobrikuu esimesel laupäeval peetakse taas sügislaata. Uuel kuul on oodata ka kohvikklubiõhtut, novembris aga huvitavat kontserti ja traditsioonilist mälumängu, kuhu seekord tuleb üllatuskülaline. Jõulukuuski on plaanis nii tavaks saanud jõulumüük kui peod suurtele ja väikestele.

 

Tööd jätkavad segakoor, meesansambel, Wiera teater, line-tatsijad ja seeniortantsijad. Uus ettevõtmine on rahvamaja juhataja sõnul  ka. Nimelt tulid Maarja-Magdaleena meesansamblit juhatav Liia Koorts ja ja Tartu Vanemuise Seltsi meesansambli VanSel juht Valli Ilvik mõttele moodustada kahest ansamblist meeskoor, et saaks osaleda suvel Tartus toimuval rahvusvahelisel poistekooride festivalil, kuhu on laulma oodatud ka 1000 meest.

 

„Need kaks ansamblit käisid sel suvel koos Ungaris kontsertreisil. 10. oktoobril on plaanis ühiskontsert Tabivere rahvamajas. Koor on meil praegu ühekordne selletalvine projekt, kuid vaatame, mis sellest hiljem välja tuleb. Meeskoori juhendavad Liia Koorts ja Valli Ilvik. Kui maakonnas leiduks laulumehi, kes sooviksid meiega liituda, siis nad on kõik teretulnud, võetagu vaid kontakti Liia Koortsi või minuga,” ütles Tiia Pärtelpoeg.

 

KAIE NÕLVAK

 

Maarja-Magdaleenasse laadale

Laupäeval, 4. oktoobril tegeldakse Maarja-Magdaleenas Kurepesa talu ehk endise meierei õuel taas müümise ja ostmisega, kaubaks eelkõige aiasaadused, istikud ja mesi, aga ka liha ja vorst, riidekraam ja pudi-padi. Sügislaadal, mida korraldab Maarja-Magdaleena Maarahva Selts, on teretulnud ka kirbuturul kauplejad, siin saab osta õnneloosipileteid ja veeta mõnusalt aega välikohvikus.Laat on maarahvaseltsi juhatuse esimehe Tiia Pärtelpoja sõnul juba traditsiooniks saanud, kohalik rahvas on sellega harjunud ja hakkab juba aegsasti pärima, millal see toimub.Traditsioone ei taha hüljata ka Kurepesa talu perenaine Ilme Roosmäe, kel kombeks igal laadal mõne uuenduse või üllatusega välja tulla.  Et tema peenramaal seekord kõrvitsasaak rekordiliseks osutus, on tal plaanis tänavu just need sügisannid tähelepanu keskpunkti tõsta. Kuidas just, see jääb laupäevani loomulikult saladuseks. Ilme on oma südameasjaks võtnud ka kohaliku tähtsusega nunnunäituse korraldamise. Eriti meeldib talle, kui lapsed sellest aktiivselt osa võtavad. Näitusele on tema kinnitusel alati teretulnud ka laste käsitööd-meisterdused.Kauplemisega alustatakse hommikul kell 10.

KAIE NÕLVAK

 

Maarahvaselts pani aluse matkatraditsioonile

28.08.2014

Riigi taasiseseisvumispäeva eelsel pühapäeval, 17. augustil korraldas Maarja-Magdaleena Maarahva Selts jalgrattamatka, millega tähistati  seda meile kõigile olulist tähtpäeva. Seltsil on plaanis matk  traditsiooniliseks muuta. „Esimese matk ei tulnud  küll kilomeetrite järgi eriti pikk, kuid oli see-eest rikas emotsioonide ja meenutuste poolest,” ütles maarahvaseltsi juhatuse esimees Tiia Pärtelpoeg. Ratturite teekond viis mööda ajaloolist Riia-Peterburi postmaanteed läbi Uhmardu Saaremõisasse.  See maantee oli teatavasti ammune oluline tuiksoon ja läbis ka mitut asulat, mis praegu meie maakonna piiridesse jäävad. Seepärast on meie päevini  jõudnud legende ja jutte, mille peategelasteks näiteks kroonitud pead, kes siitkandist kord  läbi sõitnud ja siin peatunudki. Suulise rahvapärimuse elujõudu tõestab asjaolu, et need lood, olgu läbinisti tõesed, fantaasiatäiendustega või lausa välja mõeldud, on tegelikult igiammused, sest juba enam kui 150 aasta eest, kui sai valmis Riia-Pihkva kivitee, vähenes siinse postmaantee tähtsus ja hõrenes tarvitamine. Neid vanu lugusid, aga ka oma lapsepõlve, mis ühel või teisel sealkandis veedetud, meenutas ka Maarja-Magdaleena rattamatkaseltskond, vändates  mööda looduskaunist teed  Saare järve äärde. See veekogu, krahvi kabel ja kunagine mõis, millest tänaseks küll vaid varemed, on samuti mitmete romantiliste legendidega seotud. Omal käel uudistati ka kunagise Saare mõisahoone lähistele rajatud ürdiaeda. Ja maarahvaseltsi eestvedaja Tiia sai taas pisut nostalgitseda, astudes sisse oma esimesse koolimajja, mis kandis tollase  Lembitu kolhoosi järgi Lembitu algkooli nime. „Kooli ei ole siin loomulikult enam ammu, aga kuuldavasti restaureeritakse seda hoonet praegu. Kui siiakanti satun, astun ikka läbi, et lapsepõlve ja kooliaega meenutada. See on ju kõigil kordumatu ja meeles on ikka hea ja helge. Ka seekord avanes see võimalus, sest maja uksed olid lahti,” rääkis Tiia. Koduteel sõideti läbi Kudina ja tehti peatus Kassema külaplatsil Julius Mägiste mälestuskivi juures. Kokku vändati läbi kolmkümmend kilomeetrit. „Matkajaid oli  seekord vähevõitu, kümmekond. Ilmselt    kartsid mõned, et ei suuda nii pikka maad läbi sõita, kuid see hirm oli asjata, sest meil oli kõik organiseeritud: kes väsis, sai bussi istuda ja ratta järelkäru peale panna. Aasta pärast sõidame kindlasti jälle, aga kuhu ja kas üheks või mitmeks päevaks, seda pole me veel otsustanud,” rääkis Tiia, avaldades lootust, et algatatud traditsioon on elujõuline ja järgmine kord on julgeid matkajaid rohkem. Ta lisas, et kui muidu on suviti pikemaid reise ette võetud, siis tänavu on selts järginud põhimõtet, et eelkõige tuleb hästi tunda oma kodukanti.Korraldati ühiskülastus „Mikumärdi” vabaõhuetendusele Tabivere rahvamaja juures ja organiseeritult käidi ka Jõgeva küüslaugufestivalil.

i

 

KAIE NÕLVAK

 

Täna peetakse Maarja-Magdaleenas kodukandipäeva

 

7.06.2014

 

Järjekindlalt toimuv Maarja-Magdaleena kodukandipäev, mida korraldavad Maarja-Magdaleena Maarahva Selts  ja Maarja rahvamaja, algab täna kell 12 kontsert-jumalateenistusega sealses auväärses kirikus.  Musitseerivad Tabivere huvikooli  õpilased, keda  juhatab Liia Koorts. Seejärel, kell 13.30 oodatakse külalisi rahvamajja teatrietendust vaatama, milleks on seekord Pöial-Liisi lugu Tartu Vilde Teatrilt.

Draama asemel klassikaline muinasjutt

“Etendusega oli meil, tõtt-öelda, väike äpardus. Meil oli plaanis mängida oma rahvamaja Wiera Teatriga kevadel esietendunud täiskasvanutele mõeldud tükki “Kui lapsed  öös näevad und”. Üks meie trupi liige pidi aga ära sõitma, ja et mitte näitemängutraditsiooni hüljata, tuli leida asendusesineja. Saime kaubale Tess Pauskariga, kes ka meil siin mõne aasta eest lavastamas käis. Ausalt öeldes on see tore, et ta “Pöial-Liisiga” tuleb, sest oleme ka ise seda kunagi mänginud. Ja see lugu on paslik igas eas publikule. Aga meie oma näidendit mängime augustis Koogi külapäeval ja kindlasti veel kunagi ka Maarja-Magdaleena rahvale,” rääkis suve suurima sündmuse organiseerimise rõõmudest-muredest Maarja rahvamaja juhataja ja maarahvaseltsi juhatuse esimees Tiia Pärtelpoeg.  Näidendile järgneb rahvamajas  tantsuprogramm “Amici tantsutüdrukutelt”.  Samas saab ka kohvikut külastada. Huvilistel on kodukandipäevalgi võimalik töötubades tegutseda – Eestimaa ilma ei tea ju ööpäeva jagugi ette ennustada ja ehk on see hetkel just sobiv kaltsuvaiba kudumiseks või praktilise karbi kokkuvoltimiseks soojas toas, vett pidava katuse all… Korraldatud on ka käsitöötoodete näitusmüük.

Näitus, kirbuturg ja tamme istutamine

Rahvamaja naabruses  asuvas külatoas on välja pandud omapärane näitus külavanemate ametimärkidest. Sündmuse korraldajate sõnul on külatoas praegu vaadata teisigi huvitavaid väljapanekuid. Kogu päeva kestab kunagise kolhoosikontori õuel  nostalgiline Maarja-Magdaleena I kirbukas ehk vanakraamiturg.  Kell 16 on kõigil soovijail võimalik sõita Otslava külla, kus istutatakse sealtkandi rahvale nii armsasse Päikeseparki järjekordne puu, sedapuhku tamm. “Puu istutame oma Päikeseparki mitte ainult kodukandipäevadel, vaid ka teiste meile oluliste sündmuste puhul,” ütles Tiia Pärtelpoeg. Õhtul kell 19 algab küla puhkealal ehk vabaõhulaval kontsert, kus esinevad Maarja rahvamaja seeniortantsijad, Tabivere kapell ja seltsingu Lumeroos naisansambel.  Külalisesinejateks on rahvatantsurühm “Torbikud”  Tartust ja kell 20 astub lavale Kihnu Virve oma pereansambliga!  Kui publik ülipopulaarse Virve tõesti tunni pärast koju lubab, siis hakkab ansambel Kaabu tantsumuusikat tegema. Ja kui viimane jalakeerutaja põrandalt lahkub, näitab kalender juba tükk aega uut kuupäeva! Tiia kinnitusel on nii päevased ettevõtmised kui õhtune kontsert ja tantsupidu kõigile tasuta, seda tänu Kohaliku omaalgatuse programmist saadud projektirahale ja Tabivere vallavalitsuse toetusele.

i

KAIE NÕLVAK

 

Traagiline lugu pahupidi jõuluimest

8.04.2014

 

Maarja rahvamaja näitetrupp, mis aasta eest Wiera teatri austava ja kohustava nime sai, andis laupäeval oma kodulaval esietenduse. Kavalehel on kirjas, et Liis Aedmaa lavalugu “Kui lapsed öös näevad und” pole jõulunäidend ega lastenäidend, kuid tõestab, et ometi võib jõuluööl imesid juhtuda. Tavamõistes jõuluimega küll tegemist pole, sest seda seostame ju rõõmsa üllatusega, kuid midagi pöördelist ja pöörast selles esmapilgul täiesti tavalises  eesti maaperes just jõulupühade aegu  tõepoolest toimub. Täiskasvanud lapsed on vanemate juurde  pühi veetma tulnud. Jõuluõhtu ohtrast söögist ja eriti joogist pole esimese püha hommikuks veel täielikult toibutud, kui elutoast leitakse ühe perepoja laip. Šokis pereliikmete oletused ja kahtlustused käivitavad stsenaariumi, mille käigus ilmub igast kapist ehk iga hinge tagant “luukere”.

Võtmerollis laip

Näitemängus, mis on ristand krimi- ja psühhodraamast, mustast ja absurdikomöödiast,  pole tegelikult üht konkreetset peategelast, vaid süžeed veavad peaaegu kõik lavalolijad võrdselt.  Pahupidiseks pöörab loo asjaolu, et see avaneb tagasivaatestseenides, mille toel ja kaudu perekond oma poja, venna ja abikaasa mõrtsukat leida püüab, ja seal on keskne  roll just kadunukesel endal. Seega tuleb Sulev Rajul, kes tapetud Peetrit kehastab, kahe vaatuse jooksul peaaegu pidevalt laval olla ning pidada oma lähedastega maha pikki intrigeerivaid dialooge ja esitada säravaid-bravuurikaid monolooge, mida kuulates tekib tahtmine talle saalist keset etendust braavo hüüda. Tekst, mis tuli Sulevil, kelle hättasattunud trupp poolteist kuud tagasi enda seltsi palus, kui eelmine osatäitja loobumisvõidu oli andnud, on mahukas nii sisult kui vormilt ja näitlejameisterlikkus tundub sinna juurde sündivat justkui mängleva kergusega!

Kes siis ikkagi?

Kui Peetri vanemad (Friet Kool ja Heli Täpsi), naine (Aili Jalakas), vend (Jaanus Järs), vennanaine (Sirje Siimenson) ja õde (Pille Poolak) juhtunut analüüsima hakkavad, jõutakse võikale järeldusele, et tapja peab olema keegi nende endi hulgast, kusjuures kõigil neil olnuks selleks ka üsna mõjuv põhjus. “Kui me need porgandid temalt ostmata oleksime jätnud, ehk oleks temast teistsugune inimene kasvanud ja kõik järgnenu oleks olemata olnud,” arutleb murest murtud isa, meenutades lugu, kuidas koolieelikust poeg isikliku porgandipeenra rajas, ise juurikaid hooldas … ja need vanematele sügisel maha müüs. Aastaid hiljem on ärimehe haare porgandipeenrast tunduvalt laiemaks kosunud: enne surma on ta jõudnud isa meelehärmiks maha müüa vanaisalt päritud metsa, raha oli aga jätkuvalt ja järjest rohkem vaja ja seda pidi tulevikus taas  andma lapsepõlvekodu. “Tuleb kohaneda praeguse ajaga, kus maksab tugevama õigus ja hundiseadus,” ütleb poeg isale, ning juhindub oma lähedastega suheldeski vaid sellest, et kõike saab ära korraldada rahaga ja selle teenimisel pühendab eesmärk alati abinõu.