2010
LOE SIIT :
Rõõm koostööst:
http://eestielu.delfi.ee/eesti/jogevamaa/tabivere/elu/room-koostoost.d?id=43907351
Isetegijad käisid madjaritemaal:
http://www.vooremaa.ee/contents.php?cid=1005027
———————————————————-
13. ja 14. detsembril 2010 korraldab Maarja-Magdaleena Maarahva Selts Maarja rahvamajas jõulumüügi.
Oma käsitöid tulevad müüma Tabivere ja Jõgeva valla seltsid, kuid kaubapakkujaid tuleb mujaltki. Müügilettidelt leiab ehteid ja loodustooteid, õmblustooteid, kudumeid ja muud käsitöökaupa, mille on valmistanud ühenduste liikmed.
Mõlemal müügipäeval on kauplejad kohal kella 10-15.
Maarja-Magdaleena külatoas saavad aga esmaspäeval kell 11 kokku Tabivere ja Jõgeva vallas tegutsevate seltside liikmed, et arutleda teemal “Koostöös peitub jõud”. Seminar kestab paar tundi ja selle eesmärk on piirkonna külaliikumise arendamine. Ettevõtmist toetab põllumajandusministeerium ja Liikumine Kodukant läbi Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse, mille juhatus otsustas jagada raha kolme piirkonna vahel, et seda tegevuse arendamiseks ära kasutada.
Mõlemal päeval on rahvamajas kella 10.00 -14.00 avatud töötuba, kus soovijad saavad ise valmistada cernitist mustrirulli ja mustrirullist pärleid, punuda südamepaelu. Samuti saab valmistada nukumööblit ning küpsetada piparkooke. Töötubasid juhendavad Helgi Kaeval Kaarepere Külaseltsist ja Endla Kool ning Anne Otsus Maarja-Magdaleenast.
Avatud on kohvik, toimub heategevuslik loterii, meeleolu loob jõulumuusika.
Esinevad mõlema osaleva valla seltside isetegevuslased.
“Kõik huvilised on oodatud nii jõulukinkideks sobivat ostma kui kontserte kuulama, aruteludel osalema ja edaspidiseks plaane seadma ning meelt lahutama,” kinnitas Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi juhatuse esimees Tiia Pärtelpoeg.
KAIE NÕLVAK
Vooremaa
……………………………
Reis Ungarisse juuli 2010
See suvi on Maarja-Magdaleena segakoorile mitmekesine, sest kollektiivil on hulgaliselt plaane, mis kõik ka ellu viiakse. Osaleti maakondlikel laulupidudel, Põltsamaal ja Elvas, segakooride päeval Türis. Tulemas Tabivere valla II laulupäevaga seotud toimetamised, sest külla on kutsutud kõik sõpruskoorid. Kolmapäeva, 28. juuli öösel aga naaseti Ungarist festivalilt , kus käidi koos Torma ja Saare segakooriga ning Luua line tantsugrupiga. Reis kestis kokku üheksa päeva ja kujunes igati meeldejäävaks.
Mis siis meie Ungari reisil toimus?
Festivalil osales neli kollektiivgruppi erinevatest maadest. Pidustused algasid rongkäiguga, toimusid kontserdid, kus iga reisigrupp sai esineda iseseisvalt oma kavaga. Meie esinemiskava panid kokku kooride dirigendid Liia Koorts ja Mare Talve ning laulude vahele oli tantsud seadnud Gerda Nõmmik. Kokku anti kolm kontserti, kus tutvustati Eesti heliloojate loomingut, lauldi Ungari rahvalaule ja tantsiti line- tantse. Meiega koos esinesid veel Horvaatia, Türgi ja Ungari kollektiivid.
Esinemiste kõrvalt jätkus piisavalt aega tutvumiseks nii Ungari kui teiste maade vaatamisväärsustega. Kui esimesel päeval oli võimalik tutvuda Poolas Warssavi linnaga, siis teisel päeval Poolas Wielizckas külastati üle 700 aasta vanust Soolakaevandust, mis asus 327 meetri sügavusel, kus erinevatel tasanditel asuvate ruumide seinad, põrandad ja laed olid soolast. Ka puitosa oli kaetud soolakirmega. Soolakivist raiutud kivid üllatasid omapäraga. Suures Legendi saalis ja Püha kuninga kabelis oli võimalik näha soolakristallidest valmistatud skulptuure, lühtreid, suurepäraseid saale ja järvi. Maa all tegutsevad kirikud, restoranid. Ka sanatooriumid, sest sooladerikas õhk ravib. Kunagi vinnati aga sool sügavusest üles käsitsi, seejärel võeti appi hobused ja vintsid, lõpuks tuli mängu masinajõud. Eluga riskides püüti lae all tõrvikutest süüdata ja põletada ohtlikku kaevandusgaasi metaani. Maa-aluste järvede vesi pidi aga nii palju soola sisaldama, et hoiab inimese pinnal.
Kolmandal päeval võttis meid vastu leitsakuline Ungari pealinn Budapest, mis asub kahel pool Doonau jõe kaldal. Ungari giidi vahendusel kuulsime lugusid madjarite maad valitsenud kuningatest ja maa ajaloost. Nägime oma silmaga, kuidas juba üle 700 aasta on vaadanud teineteise poole kaks ajaloolist keskust Buda ja Pest..
Pestis asuvad pidulik kena Parlament, István I Püha Basilik, hoone Opera, Ungari 1000.a. pühendatud mälestussammas, jalakäijate tänav Batsi, säravad kaupluste vitriinid. Buda pool on aga ajalooliselt vanem , munakivitänavate ja pisikeste mitmevärviliste majadega. Mäe otsas ilutseb uhke Kuninga Loss. Buda poolel asuvad suurem osa Budapesti ajaloohõngulised vaatamisväärsused. Imetlesime Doonau sildu, millest kuulsam on Kettsild. Külastasime ka Kangelaste väljakut . See kaunis väljak, kus asub Mileenniumisammas, rajati madjarite Karpaatidesse saabumise 1000 -nda aastapäeva auks. Selle 36 meetri kõrguse samba tipus on kujutatud peaingel Gabrieli. Meie tegime selle samba all oma grupipildi.
Kui senini ööbiti erinevates hotellides Poolas ja Budapestis, siis kolmanda päeva õhtuks saabuti Röszkesse, hotelli ühes väikeses asulas, Szegedi linnakese lähedal.
Neljandal reisipäeval kujunes aga tõeliseks naudinguks suplemine termaalveega täidetud basseinides Morahalomis, kus igaüks meist sai veemõnusid nautida ja lõõgastuda nii enne kui ka pärast esinemist kuuma päikese all. Kompleksis olevad basseinid asusid nii õues kui siseruumides, nende mineraaliderikas vesi on tervistav ja soe 38 kraadi.
Õhtul aga külastati veinikeldrit, mille peremees tutvustas veinitootmise tehnoloogiat ja saadi degusteerida selles perefirmas kasvatatud viinamarjadest toodetud veine.
Viiendal päeval tuli esineda Csongradis. See linnake asub lõuna Ungaris Tizza jõe kallastel umbes 140 km kaugusel Budapestist.
Enne rongkäiku ja esinemist oli aga piisavalt vaba aega, et repertuaari korrata. Kui rongkäigu ajal tundus linn rahvast peaaegu tühi olevat, vaid siin seal tulid üksikud inimesed tänavanurkadele ja lehvitasid rõõmsalt, siis tribüün täitus kiiresti ja peagi ütles tervitussõnad festivali peakorraldaja. Algas kontsert, kus esinesid eri maade kollektiivid. Vastuvõtt publiku poolt oli soe ja südamlik. Rahvast oli vaatamas palju, aplaus tugev. Pidulikult tänati kõiki esinemiskollektiive.
Mida kujutab endast Ungari puszta, sellest saime teada kuuenda reisipäeva esimesel poolel, kui külastasime Bugac pusztat.
Nägime seal põnevat ratsakarjuste etendust, maitsesime toite ehtsast ungari köögist ungari muusika saatel.
Õhtul aga toimus järjekordne festival rongkäigu, laulu, tantsu ja pillimänguga.
Soojad ja sumedad õhtud ja ööd Ungaris meelitasid laulu-ja tantsukollektiive veel pärast festivalegi esinema. Tavaliselt koguneti hotelli õuele ning peagi kõlasid horvaatlaste keelpillihelid, türklaste rahvalaulud ja eestlaste koorilaul. Üheskoos õpiti rahvaste seltskonnatantse ja ringmänge. Tants ja laul vaibus alles päikesetõusu eel.
Seitsmenda päeva hommik oli jahedalt pilvine ja tibutas vihma. Teatati, et esinemised jäävad ära .
Toimus ekskursioon Szegedisse, mis on suuruselt kolmas linn Ungaris. Linn asub Tisza jõe kaldal, mille sagedased üleujutused on sundinud linnaelanikke jõe kaldad barjääridega ääristama. 1879 aastal hävitas seni võimsaim Tisza üleujutus suurema osa linnast, järele jäi vaid 265 hoonet. Szeged ehitati uuesti üles tänu rahvusvahelisele koostööle. Viimane suurim üleujutus leidis aset 2006. a. kevadel, mil veetase kerkis üle 10 m tavapärasest kõrgemale.
Kingitused vahetatud asusid koduteele türgi ja horvaatia kollektiivid. Meid aga ootas veel ees kahepäevane kojusõit.
Kaheksanda reisipäeva õhtuks, kui oli läbitud pea tuhat kilomeetrit, jõudsime Warssavisse ja ööbisime Aramise hotellis.
Reisi viimane üheksanda päeva hilisõhtu aga kujunes erakordseks, selliseks, mida meist keegi oodata ei osanud. Vaevalt jätnud seljataha Leedu, jäime äikesetormi kätte. Võimas vihmavaling voolas teedel ojadena ja pritsis vastutulevatelt autodelt veejugasid kõrgele vastu klaasi. Kõuekärgatused ja välgud sähvisid ümberringi. Mõned maandusid päris bussi ees, taga ja külgedel. Puud murdusid ja langesid teele. Oli näha hoiatavaid vilkurtulesid. Kui muidu ikka lauldi, siis nüüd valitses bussis vaikus. Kuid bussijuht Sass, keda selle košmaarse tunni jooksul sekundeeris Dima, roolis kindlalt ja tõi kogu seltskonna õnnelikult äikese alt välja. Kui Eestisse tagasi saabudes korraks bussist väljusime, tundus äsja möödunu õudusunenäona, kuid samas lisas vürtsi meie reisiplaani, mis siis oli juba teoks saamas.
Mis meenub, kui mõelda reisile ja päevadele madjarite maal.
Budapest, Tisza, Doonau, termaalveebassein, tšaardas, mustlased, guljašš, paprika, Ruubiku kuubik, puszta, päevalillepõllud, karpaadid, soolakaevandus, vein, soe aplas pärast esinemist, äike, jm.
Tiia Pärtelpoeg
Reisimärkmik
Rein Kahusk
Lauldakse viisil ‘Vennad on mul suured mehed,
mina sõsar väikene… ‘
Kogusime kokku kamba,bussitäie paremaid
Sõbrahinged Sadalasta,Tabiverest tublimad
‘Servitiest’ ainult servad – paljud lõivad põnnama
Kaasas aldid hakkajamad, ja üks hädatenor ka
Läti latte lapergusi, neid me küll ei vaheta
Madjarite suuri numbreid, tülikas on tassida
Refr. : :,: Oi – jaa, trallallaa – kohe saame minema:,:
Mõni neiu seab end sisse, vahekäiku siruli
Kui tast proovid üle astu, kohe kukud ninuli
Sõitsime siis läbi Läti, ruttu möödus Leedu ka
‘Aramises’ õhtul varju, pakkus meile Poolamaa
Refr. : :,: Oi – jaa, trallallaa – meie läheme Ungari :,:
Sügavikku sada meetrit, puidust trepist laskume
Seintelt tumedad kristallid, kõikjalt vastu helgivad
Kuulsas soolakaevanduses, kõlas meie lauluviis
Kõrges koobaskirikus on, imehea akustika
Busijuhid kanged kaimud – vapper Sass ja Dima ka
Tunnevad nad maantee vaimu, millest me ep tolku saa
Kõrged Tatrad teispool teeda, mäed on metsakasukas
Kurvist kurvi, orust orgu – minust kinni hoia sa!
Refr. : :,: Oi – jaa, trallallaa – meie läheme Ungari :,:
Sinirohelises tiigis, lainete ja voolu sees
Madjarite kuningriigis, päevi palavaid on ees
Saia, saia sõime aina, kollast munaputru ka
Oled Eesti leivamaias, leivast und võid näha sa!
Laulsime kui praepannnis, higi aina otsa-ees
Publik kuulas vesivannis, nagu kalad soojas vees
Keldris veine viide tõugu, neli valget, punane
Annaks jumal meile jõudu, kõiki kõhtu miksida
Punase ja valge segu, andis kokku kuuenda
numbri järgi võisid neid sa, koju kaasa tellida
Sületäie viisi saigi, kõigil kaasa pudeleid
Pooled kruviti neist lahti, tarbimiseks kohapeal
Refr. : :,: Oi – jaa, trallallaa – hea on veini rüübata! :,:
Peale veinikeldris käiku, hääl meil paisus forteni
Kõiki senituntud laule, lauldi ühe viisi peal
Õhtul jätkus sama pidu, türklastega täies hoos
Pillimängijad horvaadid, olid meiega siis koos
Refr. : :,: Oi – jaa, trallallaa – elagu Horvaatia:,:
Terve meie seltskond viidi, kolme hobuvankriga
läbi paksu liivatolmu, hobutsirkust vaatama
Uhked on need Pusta ratsud, ratsutajad osavad
Kõrvu lukustavad plaksud, piitsa otsast sünnivad
Pealik valmis taltsutama, kolme hobust korraga
Eesel pandud häbiposti, liivaringi tallama
Tõmmud mustlasmoosekandid, lõbustasid kuulajaid
Kontrabass ja nuttev viiul, liigutasid südameid
Refr. : :,: Oi – jaa, trallallaa – mustlasmaa hungaaria:,:
Reinuvader tõmbas haneks – jättis arve maksmata
ühe toa eest ‘Aramises’ , kus mitu meest seal ööbis sees
Sestap taheti meid hoida, kinni kuni õhtuni
Kuni saabub vabahärra, ja meid välja lunastab
Refr. : :,: Oi – jaa, trallallaa – Poolast ei saa minema :,:
Teravmeelsed Poola panid, panid lukku peldikud
Sirutati käsi pikka, ühe zloti järele
Refr. : :,: Oi – jaa, trallallaa, kaua sa siis kannatad! :,:
Koduteel meid äike tabas, Leedu-Läti piiri peal
Välguvalgus silmi rabas, kõuemürin kurdistas
Läbi vee ja tule müüri, tormas buss kui lainetel
Alles Valgas saime rahu, tormiöisest Lätimaast
Refr. : :,: Oi – jaa, trallallaa, olemegi Eestimal :,:
Maarja-Magdaleena külateater sai suvel lavaküpseks Wilhelm Jacobi näitemängu „Oru pansion ehk kuidas onu hullumajas käis”, mis laupäeval oma kodulaval Maarja rahvamajas teist korda ette kantakse.
Onu Klaprot, tüüpiline maamees, külastab oma vennapoega Alfredi Berliinis. Kui kõik juba linnas nähtud, otsib onu uusi elamusi ja käib vennapojale peale, et see teda hullumaja vaatama viiks. Vennapoeg on hädas, sest tal ei ole seda soovi võimalik täita, kuid onu lubab talle raha anda vaid tingimusel, et hullumaja näha saab. Siis meenub Alfredile tuttava pansionipidaja jutt, et tema katuse all palju veidralt käituvaid inimesi elab. Ta viib onu sinna muusikaõhtule, väites, et tegemist ongi hullumajaga. Situatsioonikoomikale üles ehitatud lustlikul lool on kolm vaatust. Esietendus anti juulis. Mängivad Sulev Raju, Merle Talvoja, Sirje Siimenson, Kati-Kadi Sõster, Anne Otsus, Vete Ansip, Aili Jalakas, Allar Aardevälja, Ivo Romet, Ilme Roosmäe, Friet Kool, Heli Täpsi ja Tõnis Teppo.
Laupäevane etendus algab kell 16, kõik huvilised on teretulnud.
KAIE NÕLVAK
Vooremaa
—————————————-
Maarja-Magdaleenas taas KaraokeFest
Järgmisel reedel ja laupäeval ehk 13. ja 14. augustil saab Tabivere vallas Maarja-Magdaleena puhkealal teoks järjekorras kolmas Karaokefest, mida korraldavad Tartu Karaokeklubi ja OÜ Tempos Grupp ning toetab Maarja-Magdaleena Maarahva Selts.
Kaie Nõlvak
Vooremaa
10.08. 2010
KAIE NÕLVAK
——————————————————-
Maarja-Magdaleena kodukandipäev seob kaks kultuuriloolist tähtpäeva
Laupäeval peetav Maarja-Magdaleena XV kodukandipäev on pühendatud Maarja-Magdaleena Laulu- ja Mänguseltsi 120 aastapäevale ja Kassema külast võrsunud keeletedlase Julius Mägiste 110 sünniaastapäevale.
Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi esimees Tiia Pärtelpoeg märkis, et kuna 120 aastat tagasi loodud Maarja-Magdaleena Laulu- ja Mänguseltsi kooseisus alustasid esimesena tegevust segakoor, puhkpilliorkester ja näitering, siis sisustatakse nende kultuurivaldkondadega ka suur osa päevast.
“Külalipu heiskamisel laulab Maarja-Magdaleena segakoor ja mängib Väägvere Pasunakoor. Segakoor Liia Koortsi juhendamisel ja Aili Tennosaare juhendatav kiriku ansambel esinevad ka kontsert jumalateenistusel Maarja-Magdaleena kirikus, kus teenib õpetaja Aivo Prükk. Seejärel etendab Väägvere külateater rahvamajas Andrus Kivirähki näidendit “Kalevipoeg”. Maarja -Magdaleena näiteringil on selgeks õpitud Wilhelm Jacobi näidend “Oru pansion ehk kuidas onu hullumajas käis,” rääkis Pärtelpoeg.
Kassema külaplatsil saab aga teoks sellest paigast võrsunud keeleteadlase Julius Mägiste 110 sünniaastapäeva tähistamine. “Ettekannetega esinevad teadlased-õppejõud, Rootsist on kohale saabumas Julius Mägiste poeg Juhan Mägiste ja tütar Marju Mikiver. Tartu Ülikoolist on sündmuse korraldajaks keeleteadlane Valve-Liivi Kingisepp,” lausus Kassema Külaseltsingu eestvedaja Rein Selgis.
Kassemalt sõidetakse Väägvere puhkpilliorkestri helide saatel Kõrenduse külaplatsile Tabivere valla VI külapäevale, mille peakorraldaja Jaanika Ojakäiv MTÜst Kõrenduse Seltskond. Igalt külalt oodatakse paika tutvustavaid etteasteid. Samuti toimuvad kontserdid, küladevahelised võistlused, külalaat, kinobuss näitab filme, pakutakse kohalike kokkade keedetud külasuppi. Jalga saab keerutada ansambli Detail saatel.
JAAN LUKAS
Vooremaa
15. juuli 2010
———————————————–
Maarja-Magdaleena kodukandipäev toimub 17. juulil 2010. Algus kell 10.30 Päev algab külalipu heiskamisega Maarja-Magdaleena külaplatsil, esineb segakoor ja toimub Väägvere Pasunakoori kontsert. Kell 11.00 algab Maarja-Magdaleena kirikus kontsert-jumalateenistus. Teenib õpetaja Aivo Prükk. Esinevad Maarja-Magdaleena segakoor Liia Koortsi juhatusel ja kiriku ansambel Aili Tennosaare juhatusel. Kell 12.15 algab Maarja rahvamajas etendus Väägvere külateatri esituses, milleks on A. Kivirähk`i “Kalevipoeg” Külateatrit juhendab Ira Ritsik. Peale etendust sõidetakse koos Kassemaa külaplatsile J. Mägiste 110 sünniaastapäeva tähistama. Edasi liigutakse koos pasunakoori helide saatel Kõrenduse külaplatsile. Kell 15.30 avatakse seal Tabivere valla VI külade päev. Külade päeva raames toimuvad mitmed erinevad üritused: pasunakoori ja segakoori kontserdid, külasid tutvustavad etteasted, küladevahelised võistlused. Tegutseb ka väike külalaat. Kohale tuleb kinobuss. Saunamõnusid saab nautida autosaunas. Võimalus sõita maastikumasinaga. Tantsuks mängib ansambel Detail. Külapäeval saab keha kinnitada külasupiga. Avatud on puhvet.
Päeva toetavad: Tabivere vald, Kohaliku Omaalgatuse Programm, MTÜ Kõrenduse Seltskond, MTÜ Maarja-Magdaleena Maarahva Selts, Kassema Külaseltsing ja vabatahtlikud küladest.
Tiia Pärtelpoeg
—————————————————-
Maarja-Magdaleena puhkealal on peohooaeg alanud
Maarja-Magdaleena küla vabaõhulava ehk puhkeala, mis möödunud aastal põhjaliku uuenduskuuri läbi tegi, on peo- ja kontserdikülaliste vastuvõtuks valmis.
Esimene vabaõhupidu peetakse juba reedel, 21. mail, kui tantsumuusikat teeb ansambel Detail Toilast.
Jaanilaupäeval 23. juunil esineb samas Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi oma tantsumuusikaansambel Loorber, juulis peetakse kodukandipäeva, augustis on tulemas üle-eestiline KaraokeFest 2010, suur perepäev ja veel palju muud.
Vabaõhupidusid korraldab kohalik maarahvaselts ja rahvamaja ka Kõrenduse külas ja Otslava külaplatsil. Maarja rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg soovitab huvilistel hoolega reklaami jälgida, sest kõikide plaanis olevate suvekontsertide täpne toimumisaeg pole praeguseks veel teada.
KAIE NÕLVAK
20.05 2010
Vooremaa
———————————————————————————–
Esmaspäeval, 24. mail esines rahvamajas lasteteater “Mäng” Etendus kandis pealkirja “Muinasjutud muusikas” Lugu oli teadmisi andev ja kogu etenduse vältel said lapsed ise kaasa mõtelda, rääkida ja laulda. Väga suurt elevust tekitas lastes UFO väljanägemisega pill , mis kandis nimetust “Hang” ja millele koputades hakkasid kõlama eriliselt kaunid helid. Oma võimeid helide välja meelitamisel said proovida kõik lapsed. Lõpetuseks tehti koos ka ühine pilt. Etendust käisid vaatamas kohaliku lastetoa, põhikooli algklasside ja ka kodused lapsed Maarja-Magdaleenas. Lasteteater “Mäng” on üks oodatumaid külalisi meie piirkonna laste hulgas.
———————————————————————————————————————
Emadepäeva kontsert 9. mail 2010 Maarja rahvamajas.
Esinesid Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann
Aasta üks armastatuim ja südamlikum päev – emadepäev. Igas eas inimestel on sellel päeval põhjust oma ema meeles pidada – kinkida lilli, soovida parimat, lihtsalt mõelda või… süüdata kalmul küünal ja meenutada … … aeg peatub, kerides end tagasi mälestuste radadele.
EMALE
Margit Jaska
Mida mul, ema, on kinkida Sulle –
kõik minus on osake Sinust?
Mälestused, mis peidetud küünlatulle
ja see ainuke lilleke pihus.
Ees on päikesekevad, on lilledepõim,
ees on tuhandeid tundeid ja soove.
Kingin Sulle kõik helge,
kuid sellegi sain Sinu armastusest ja hoolest.
———————————————————–
Meenutusi suvisest õppe- ja huvireisist Põlva ja Valgamaale
Tiia Pärtelpoeg
Sõnumileht
nov. 2010
Suve lõpupoole toimus Maarja-Magdaleena ja Härjanurme Maarahva Seltsi liikmete ühine õppeja huvireis Põlva- ja Valgamaale, et tutvuda, vahetada kogemusi ja saada uusi mõtteid külaelu arendamiseks.
Reisiks kogunes pea neljakümneliikmeline seltskond.
Alustasime sõitu juba varahommikul ning tänu sellele saime esimeses peatuspaigas Põlvamaal heita kõrgest vaatetornist pilgu hommikusele loodusele, kui päike veel madalal ja linnud laulsid. See oli unustamatu elamus!
Meie vastuvõtja Põlvamaal oli Kiidjärve Külaselts, mille eestvedajaks Krista Pikk. Sealne selts on külaturismi raames juba varem Maarja-Magdaleenat külastanud. Maapäevadel võtsime vastu Põlvamaa delegatsiooni, koos osalesime töörühmades.
Kiidjärvel ootasid meid ees juba tuttavad inimesed, taaskohtumine tegi kõigile rõõmu. Rõõmsa tervituslaulu järel kuulasime külamajas ühises kohvilauas võõrustajate plaanidest, kavas olevatest projektidest. Hiljem saime oma silmaga näha, kuidas projekte ellu on viidud. Kiidjärve kaunis loodus, ilusad koduaiad ja soe vastuvõtt jäid meelde.
Et meie reisi lõppsihiks oli Lätimaa piiriäärne küla Valgamaal, kiirustasime peagi edasi.
Kõigepealt oodati meid Valgamaal Lüllemäel. Sealse kultuurimaja direktor ja MTÜ Lüllemäe Rahvaõpistu juhataja Ene Kaas võttis meid vastu renoveeritud majas. Ta rääkis meile Lüllemäe Rahvaõpistust, mis hõlmab täiskasvanukoolitust, vabahariduse arendamist, rahvuskultuuri säilimist ja edendamist, teabe hankimist ja levitamist, maainimeste ühendamist. Rääkis tegemistest, mis on alguse saanud juba 1995. aastal käsitööst kui ühest sissetulekuallikast. Saime vaadata ka käsitööde näitust.
Lõunastasime Karula rahvuspargi lähistel Nakatu turismitalus. Sealne perenaine tutvustas talu kui hubast kohakest, kus jagub õppimis-, puhkamis- ja seiklusrõõmu igal aastaajal. Samuti jagas ta meiega oma ettevõtluskogemusi.
Pärast lõunat külastasime Karula valla kauneid, tunnustuse pälvinud koduaedu, tutvusime Tsirgumäe ja Sooblase küla elu ja tegemistega.
Reisi kõige kaugemaks kohaks oli Parmu ökoküla. Juba küla nimi tekitas vastakaid tundeid: kas seal on palju parme või elavad seal “parmud”? Meid võttis aga vastu tuttav inimene – Kalev Raudsepp, kes on kunagi ka Tabivere vallavanem olnud! Temalt saime vastused oma küsimustele. Ta rääkis veel Taheva karjamõisa tõrvavabriku ajaloost, uue tõrvaahju ehitamisest ja esimesest tõrvateost 8. augustil 2010, kus kätte saadi 40 liitrit tõrva. Juttu oli ka teistest huvitavatest projektidest: laastukatuste taastamisest, suitsusauna ehitamisest, heakorratöödest, külapäevade korraldamisest. Et ökoküla üks toimimise alus on hobuste kasutamine transpordivahendina, tundis Kalev muret, et ei leia head tallimeest.
Lahkusime lubadusega tagasi tulla, kuid siis juba pikemaks ajaks – appi kände korjama ja õhtul ümber lõkke pidutsema, lubatud lihaveis vardas!
Päev kippus vägisi õhtusse jõudma. Tagasiteel külastasime veel Sangaste lossi ja Sangaste Rukki Seltsi.
…………………………………………….
Sügislaat piimapuki ja Kurejoogiga
Kaie Nõlvak
Vooremaa 28. sept. 2010
Pühapäeval, 3. oktoobril peetakse Maarja-Magdaleenas Kurepesa talu õuel taas sügislaata.
Möödunud aastal kohaliku maarahvaseltsi eestvedamisel teoks saanud esimene taoline müügipidu, samuti mais juba teist korda toimunud kevadlaat tõestasid, et kohalikule rahvale on sellist mõnusat oma laata väga vaja ja et ka kaugemalt tulnud kauplejate huvi on võrdlemisi suur.
“Kõik on nagu möödunud sügislaadalgi. Osta saab puu- ja juurvilja, käsitööd, mett, ravimtaimi, väikseid koduloomi, istikuid.Plaanis on meelelahutusprogramm ja õnneloos, oma Nunnu valime ka,” rääkis laada üks korraldajaid, Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi juhatuse liige Ilme Roosmäe, kelle Kurepesa talu õuel laata peetaksegi. Ka ühtteist uut on tema sõnul siiski tänavu plaanis.
“Kõigepealt rohevahetus! Kui ma lehest lugesin, et selline asi Paunvere laadal ette võetakse, läksin lausa põlema, sest just taimede-istikute vahetamine mul üleüldse plaanis oligi, kui meie seltsis kohaliku laada korraldamine paari aasta eest kõne alla tuli. Aga ainult naturaalmajandusega me läbi ei saa, sest inimesed tahavad müüa ka mett ja muud kallimat kaupa, seda juba lillejuurikate vastu ei vaheta,” rääkis Ilme. Uus on laadal ka raamatulett, kus Heli Täpsi Elistvere raamatukogust ja Kaie Põdra Maarja raamatukogust kasutatud raamatuid pakuvad – sümboolse hinna eest ja ka päris muidu.
“Inimesed, keda kirjasõna huvitab, peavad lugeda saama. Kui mõnigi siit endale vajaliku raamatu leiab, mida ta pole omal ajal kätte saanud või osta jõudnud, on ettevõtmine sada protsenti asja ette läinud,” rääkis Ilme, kelle kinnitusel ongi nende oma väike laat n-ö säästuüritus, kus hinnad taskukohased ja müüma oodatud eelkõige need, kes kodus käsitööd teevad või aedvilja kasvatavad, kuid seda kusagile kaugele müüma minna ei saa.
Et laadaplatsiks on Kurepesaks ristitud talu õu, kus nimetatud pesagi täiesti olemass, tuli talu perenaisel idee, et pakkuda võiks ka esindusjooki. Selle retsepti töötas ta enda sõnul välja katse-eksituse meetodil ja selle põhikomponent on jõhvika- ehk kuremarjamahl. Et tal aga “tootmisvõimsus” väike on, saavad huvilised uut tervisejooki laadal vaid sõõmukese maitsta ja soovi korral kodus järele teha, sest retseptist Ilme saladust ei tee.
Kurepesa talu õuele on suve jooksul lisandunud ka üks uus kujunduselement – piimapukk, millel kummuli mannerg kui järelehüüe aegadele, mil piimaauto kõik külanurgad ja teeservad läbi sõitis, et ka väikelaudalehmade piim meiereidesse – kombinaatidesse jõuaks. Sest endine meierei ju Kurepesa talu ongi, Ilme Roosmäe aga selle asutuse viimane töötaja kuni aastani 2002, mil uksed sulgeda kästi.
“Lasin piimapuki ehitada mitmel põhjusel.Esmalt on see mälestusmärk kunagistele meiereiaegadele, mis enam tagasi ei tule, aga samas on pukil ka praktiline väärtus: maarahvaseltsi juhatuse esimees Tiia Pärtelpoeg saab siin pisut kõrgemal seistes laada avada ja kõnet pidada, küla pillimehel Kalmeril, kes kogu laadapäeva mängib, on siin hea akordioniga istuda,” rääkis Ilme, kinnitades veel üle, et kõik on pühapäeval kell 10 algavale laadale oodatud – nii ostma, müüma kui vahetama, aga ka lihtsalt uudistama.
——————————————-
Aasta külaks tunnistati Maarja-Magdaleena külade piirkond
Jõgevamaa aasta külaks 2009 tunnistati Maarja-Magdaleena külade piirkond.
Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi juhatuse esimehe Tiia Pärtelpoja hinnangul tõi külade piirkonnale aasta küla 2009 nimetuse paljude selle kandi inimeste mitmekülgne ja üksmeelne tegutsemistahe.
“Meil on oma külateater ja segakoor, mida juhatab muusikaõpetaja Liia Koorts. Maarja-Magdaleenas on valminud puhkeala ja Otslavas külaplats ning korda ja kaunimaks on tehtud muidki paiku,” tõdes ta.
Pärtelpoja sõnul on Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsis 31 liiget, kuid tublisid kaasalööjaid ettevõtmistes leidub rohkemgi.
“Tänavuse aasta plaanidest on olulisem segakoori soov saada endale rahvarõivad. Näitering hakkab aga õppima uut näitemängu “Oru pansion”,” ütles külaelu edendaja.
“Maarja-Magdaleena külades on positiivse mõtte- ja tegutsemislaadiga inimesi erinevatest põlvkondadest. Samuti jätkub seal alati teadmisi ja oskusi tuumakate projektide koostamiseks ning soovi pidevaks õppimiseks, enese täiendamiseks,” märkis Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse esimees Karina Kaarepere.
Aasta külad Jõgevamaal
2009 Maarja-Magdaleena külade piirkond
2006 Pajusi
2004 Kamari. Koos Uljaste külaga sai Kamari samal aastal ka Eesti aasta külaks
JAAN LUKAS
Vooremaa
30.03 2010
………………………………
20. augustil 2010 algusega kell 20.00 toimub Ühtelaulmine ka Otslava külaplatsil.
Selleks, et üritus saaks toimuda, oli vaja ära teha mitmeid ettevalmistavaid töid. Kui soov osalemiseks sai edastatud, hakkaski lugu hargnema. Ühel kuumal suvepäeval helistas Arlet Palmiste (saatejuht) ja teatas peopaiga ülevaatamise soovist. Umbes tunni jooksul kogusime kokku natuke rohkem kui pooled segakoori lauljad. Tulemusena sündiski ühises koostöös väike tutvustav saatelõik Kanal 2 -e Reporterile Otslava külaplatsilt.
Et Ühtelaulmist vajalikul tasemel läbi viia, tuli külaplatsile muretseda internetiühendus. Järgnes võimaluste välja selgitamine, läbirääkimiste pidamine. Ning päeval, mil toimus esimene striimide testimine, saabuski lahendus Kerneli poolt.
Ühtelaulmise korraldajad Otslavas tänavad Kernelit ja abivalmis töömeest Martit, kes koos meiega südamest soovis, et see tore sündmus saaks toimida. Kuna Otslava külaplats asub orus , polnudki sinna netiühenduse saamine nii lihtne. Tuli otsida erinevaid võimalusi ja kui üks ebaõnnestus, võeti suund kohe järgmisele mastile. Mõni tund enne testimist võisid kõik kergemalt hingata – internetühendus oli olemas.
Täname veel kord Kernelit aitamise eest ja ühtlasi teatame, et selles asutuses töötab tõepoolest tore seltskond, sest kui kohapeal selgus, et Martil pole kaasas kõiki vajalikke materjale, toodi need kohale poole tunni jooksul.
Tiia Pärtelpoeg
Maarja rahvamaja juhataja