Maarja-Magdaleena Maarahva Selts korraldab koostöös rahvamajaga igal hilissügisel mõnusa kokkusaamise pealkirjaga “Sügisõhtu jutud”. Ja nii mitmel korral, kui on rahvamaja jututoas kokku saadud, on võisteldud ka mälumängus.Kitsama rahalise seisu tõttu ei kutsunud rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg tänavu üllatuskülalist, kes ka muidu selle õhtu traditsioonide hulka kuulunud on. Küll aga tegid lahedat tantsumuusikat rahvamaja omad pillimehed, kes sellest sügisest kannavad nime “Tsäks”, ja külateater kandis ette kolm lustakat lühinäidendit.
Viimastel aastatel on kombeks, et enne, kui mälumängu läbiviija Ülo Nõlvak oma kolmekümne küsimusega lagedale tuleb, korraldatakse kümnest küsimusest koosnev “soojendusturniir”. Selle tarvis oli pillimees ja diskor Allar Aardevälja Maarja-Magdaleena küla ja maarahvaseltsi ajalugu uurinud ja selgitas nüüd välja, kui hästi mälumängurid, kes enamasti ka seltsi liikmed, asjaga kursis on. Kõige edukamalt esines tänavu võistkond koosseisus Vahta Pilden, Aime Keevend, Anne Otsus ja Merle Talvoja, kes soojendusringi võitis ja põhimängus perekond Poolakuga (Jaan, Ülle, Piia ja Pille) esimest ja teist kohta jagas. Kolmandaks tuli võistkond koosseisus Kaie Põdra, Jane Pääsukene, Merilin Kaldvee ja Tarmo Kaldvee.Küsimustest ja võistlejate teadmistepagasist-nutikusest niipalju, et mängu läbiviijale üllatuslikult arvasid üsna paljud ära, et lukusti, lukustuvad hambad, otspiiraja ja lahutikiil on tõmbluku osad, kuid vähesed teadsid, et “Ukuaru valsi” autor on Arvo Pärt.Möödunud sügisega võrreldes ei saadud punkte kirja just palju, see-eest oli aga tänavune võistlus väga tasavägine. Esimest ja teist kohta jaganud said mõlemad kirja 33 punkti, kolmanda koha pälvinud 32, järgmine võistkond 27 punkti 60 võimalikust.
KAIE NÕLVAK
Vooremaa
24. november 2009
Maarja-Magdaleenas tuleb sügislaat
1.10.2009VooremaaMaarja-Magdaleena Maarahva Selts algatas kevadel laadatraditsiooni. Esimene oma küla kaubapidu, kus peamine müügi-, vahetus- ja jagamisartikkel põllult ja metsast pärit, peeti maikuus, sügislaat saab aga teoks laupäeval, 3. oktoobril.
Tõtt-öelda oli meie soov pidada selline laat, kus raha eriti vaja ei lähegi, vaid inimesed vahetaksid omavahel taimi, istikuid, aiasaadusi, käsitöid ja muud kodust kraami. Et aga need, kel midagi vastu anda pole, siis ehk tulla ei tihkaks, teeme ikka ostu-müügilaada ka,” rääkis maarahvaseltsi liige Ilme Roosmäe, kelle koduõuel ehk endise meierei ees Maarja-Magdaleenas laata peetaksegi.
Platsitasu oma rahva käest ei võeta, kaugemalt riidekraami pakkuma tulijailt kavatsetakse aga siiski pisut raha küsida.
„Laatu korraldame seltsiga ikka eelkõige külaelu aktiviseerimiseks, et meie oma inimestel oleks koht, kuhu oma käsitööde, hoidiste ja muu koduse kaubaga välja tulla,” rõhutas Ilme, kes lubas, et sügislaat on kevadisest juba sisukam. Valitakse oma Nunnu ja külateater Tiia Pärtelpoja juhendamisel esitab katkendi O. Lutsu „Kapsapääst” – ikka sellestsamast loost, kus laadaleviidava Nunnu pärast kisklema minnakse. Ilme kinnitusel ei puudu seekord „suure venna” Paunvere laada eeskujul ka kiitusekirjad ja medalid vahvamatele müüjatele, nunnukonkursil osalenutele jne.
Laadakohviku menüü eest hoolitseb hea naaber Elistvere Suurköök, loteriil võidab iga loos, tuleb ka üllatusi.
Maarja-Magdaleenas oodatakse laadalisi laupäeva hommikul kella 10-ks, pidu lõpeb kella 14 paiku.
Pildi alla: Laupäeval on Maarja-Magdaleenasse oodatud kõik kuju või mõõtude poolest erilised aedviljad.
KAIE NÕLVAK
……………………………….
Neil, kes kevadel midagi mulda panid, on sügisel sealt ka üht-teist võtta, ja enamasti ongi saak juba varju all.
Tänavune suvi oli virgale inimesele helde ja kui nüüd juurikaid või kartuleid, mahla või mett oma pere tarbeks palju on saanud, tahab praktiline maainimene selle kas rahapaberite või miks mitte ka endal puuduva vastu vahetada. Sestap on suuremad ja väiksemad laadad populaarsed ja neile tullakse kohale kaugemaltki. Korralik internetiühendus võimaldab ju kodulaua tagant tõusmata teada saada, kuhu on nädalavahetusel mõtet oma kaupa pakkuma või midagi hankima minna.
Läinud laupäeval Maarja-Magdaleenas peetud väikese külalaada leidsid üles koguni Jõhvi ja Läti-Valka keraamikamüüjad. Iseasi muidugi, palju neil laadaõnne oli, sest omakandirahvas oli tulnud põhiliselt üksteisele proovida tooma, mis aias kasvanud või ahjus küpsenud. Sai maitsta hõrku koduleiba, degusteerida kitsepiima, õunamahla ja veel väga paljusid häid ja tervislikke asju. Lõpuks osteti üht-teist sellest kraamist ikka kaasa ka, aga põhiline magnet oli suhtlemisvõimalus.
Lume tulekuni on loodetavasti veel tubli kuu. Seni on Eestimaa inimesel, kes kodumaist eelistab, võimalik suurematel ja vähemtuntud müügipidudel käia ja hankida endale kõike külmaks talveks vajalikku, alustades kartulist-kapsast ning lõpetades maavillaste käpikute ja sokkidega.
6. oktoober 2009
ajaleht Vooremaa
……………………………………..
Maarja-Magdaleena: tegutseme oma rõõmuks
Rein Raudvere
Maaleht
16. juuli 2009 Foto: Raivo Tasso
Maarja-Magdaleena rahvas peab oma trumbiks pikaajalist ja sihikindlat tööd.
“Me ei tee seepärast, et kusagilt tunnustust saada või kõrget tiitlit, vaid me armastame oma kodupaika,” arutles Kurepesa talu perenaine Ilme Roosmäe.
Naine ostis ära seitsme aasta eest kinni pandud Maarja-Magdaleenas asuva 100aastase võitööstuse, et ajalooline hoone hävingust päästa.
Maarahva seltsi toel töötas Roosmäe seal välja kogukonnateenuse “Elujõud looduses”, pakkudes tervistavaid vihtasid ja unepatju. Aga ka ravimteesid ja puhkust püramiidi all.
Mõni kilomeeter eemal Otslaval rajasid külaelanikud külaplatsi koos külakoja, tantsupõranda, kiige, külakivi ja lipuväljakuga ning hoiavad seda korras.
Erilist uhkust tunnevad nad kolme aasta eest avatud 1 hektari suurusest pargist koos pargikivi ja väravatega ning mis kannab ilusat nime Päikesepark. Sinna on istutatud juba üle kahesaja puu ja põõsa. Oma puu saab kasvama panna ka iga külastaja ja soovi korral selle eest edaspidigi hoolt kanda.
Tuntud on ka Maarja-Magdaleena külateater, kes tänavu mängib Aleksander Speegi tükki “Naised kosjas”. 38-liikmeline segakoor osales laulu-
peol.
Augustis saab nelja-aastaseks noorte seltsing Club Extra, kes samuti innukalt külaliikumises osaleb. On teinud lastele mängu- ja võrkpalliväljaku ning aidanud kaasa külatoa remontimisel.
“Meie eesmärk on muuta kodukant kaunimaks ja elamisväärsemaks,” võttis Maarja-Magdaleena maarahva seltsi esimees Tiia Pärtelpoeg senitehtu kokku.
Maarja-Magdaleena külade piirkond
– Jõgevamaa, Tabivere vald.
– Maarja-Magdaleena külas 257 elanikku.
– Otslaval 44.
– Vahil 18.
– Kaiaveres 43.
– Uhmardus 52.
– Kõrendusel 15.
– Maarja-Magdaleena maarahva selts asutati 2000. a.
Kits, küülikud ja kuked-kanad Kurepesa õuel
Vooremaa
19.05.2009
Kaie NõlvakLäinud pühapäeval sai Maarja-Magdaleena küla keskel, vana meiereihoone esisel platsil teoks kevadlaat, mille plaanid selle idee autoril ja peakorraldajal Ilme Roosmäel ning Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi liikmetel talvest saati meeles mõlkunud. Ammust Maarja laada traditsiooni tahab maarahvaseltsi aktiiv nüüd koos taimetargast Ilmega taastada. Laadapäeva hommikul viimaseid ettevalmistusi tegeva perenaisega majas ja õuel kaasa joostes saab võhikust uudishimutseja teada, miks Ilme just selles suures meiereihoones elab, mille kõrgel korstnal trooniva kurepesa järgi majapidamine nime on saanud. Kui Ilme 1959. aastal Õisu tehnikumi lõpetas, suunati ta siinsesse meiereisse tööle. Tuli paariks aastaks ja suunamisega, kuid jäigi. Sellest, et piima töötlemine siin lõpetati ja lõpuks ka eralehmapidajate piima kokkuost kinni pandi, millega siin oma elutöö teinud Ilme veel 2002. aasta viimase päevani tegeles, on tal kahju siiamaani. Meiereihoone oli aga Ilmele nii südame külge kasvanud, et ta siia endale eluruumid sisse seadis ja nüüd rändrüütli visadusega hoonel hinge sees hoiab. Kuigi kõikides ruumides just mööblit sees pole, tarvitab Ilme neid siiski ühel või teisel moel. Eeskojas on tal näiteks laadapäevaks külalistele kena valge linaga teelaud kaetud. Kui termosekorke pisut paotada, tungib ninna ja meeltesse lummav metsa- ja heinamaalõhn. “Seal on metsmaasikas, seal pipramünt, seal segud,” räägib taimetark, kes kellelegi oma nõu, abi ega maarohtusid ei keela. Maitstud saab võililleõitest torti, tõelist vitamiinipommi. Ka laadal on Ilmel oma lauake, kust huvilistele taimi jagab. Aga et maarohud head teevad, selles ei kahtle keegi, kes Ilme head jumet silmab või tema kärmet liikumist tähele paneb. Kõrvalisse nurka mahub vaikusetuba, kus soovija omaette mugavalt lesida või raviteed juua saab, õues ootavad aga külalisi energiapüramiidid, kus samuti kõik nii seatud, et tõbisel või lihtsalt rahu ja vaikust soovijal võimalikult mugav olla oleks. Laadalisi ootab ka lepitustünn, kus tüllipööranud Ilme nägemuse kohaselt seni istuvad ja metsarohtude lõhna naudivad, kuni pahameel üle läheb. Olgu ette ära öeldud, et seda atraktsiooni pühapäeval ei tarvitatud, sest laadarahvas oli sõbralikus, lausa ülemeelikus tujus. Enne avamist osa kaupa läinud Tublisti enne laada ametlikku algust jõuab lilletaimekoormaga kohale maarahvaseltsi juhatuse esimees ja kohaliku rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg. Tuleb välja, et lisaks muudele oskustele on tal ka veel rohelised näpud. Ja et platsil juba rahvast liigub, kaob tema korvidest-kaussidest hulk astreid ja petuuniaid juba enne n-ö õiget aega. Sama lugu on teiste taimekraamiga. Astutakse ligi, uudistatakse ja küsitakse hinda. Ja viiakse endale meelepärane kohe varjule. Esialgu taheti laata vaid taimede-istikute vahetamisena korraldada, kuid et kõigil ju midagi sellist pakkuda pole, mida rohelise kraami poolest varakamal tarvis läheks, on siiski käibel Eesti kroonid. Vaid selle vahega, et hinda ei kaubelda mitte maha, vaid juurde: “Oh, mine ikka, nii odavalt ma ei võta, see ju puha muidu saadud…” jne.Meiereitrepil on kaks mahukat purki, sees kalakesed ja juures silt: “Tiigikalad, tasuta”. “Pisikesed on nad sellepärast, et kui õhtul püüdma läksin, siis suured enam välja ei tulnud,” põhjendab eluaegne pedagoog Vahta Pilden, kel muide aastaid üle kaheksakümne, oma kehva kalaõnne. Teda ja teisigi siin jälgides hakkab tunduma, et kogu külarahvas tarvitab Kurepesa-Ilme eeskujul hoolega maarohtusid. Igatahes ei kohta platsil ühtegi virila näoga vanainimest, kõik on noored ja naerusuised, ametlikest vanusenumbritest hoolimata. Sirje Teesaar sätib ennast jorjenijuurikate ja väiksemate lilletaimede keskel sisse, seltsiks noor kitseke ja kamp küülikuhakatisi. Kitsele seltskond ei istu, ta tahaks koju, kuid jänkud ei lase end laadamelust segada ja näksivad isukalt võililli, mida lapsed neile agaralt ette tassivad. Mõned loomakesed leiavad päeva jooksul endale ka uue kodu. Platsi teises servas kireb kukk. Loomulikult pole ei kitse, küülikuid ega kanu ja kukkesid siia vaid müüma tuldud. Külarahvas on mõelnud sellelegi, et lapsed loomi vähemalt näeksid. Korralik laat tuleb ka avada! Kui ka kaugemalt tulnud taime- ja istikumüüjad, käsitööesemete ning muu riidekraamiga kauplejad kohad sisse on võtnud, tuleb Tiial meelde, et heldeke, laat ju ametlikult avamata.
Maarahvaseltsi nimel ta seda teebki, lubades, et kui esimene laat õnnestub, siis kasvatatakse sellest traditsioon ja ehk saadakse siinsamas kokku juba sügisel. Tundub, et kõik sujubki ootamatult hästi, mitmel müüjal hakkab peagi kaupa nappima. Kurepesa talu perenaise süsimust kass, kes hommikul veel rahulikult õuemurul päevitas, on ennast igaks juhuks kõrvalisemasse kohta sisse seadnud. Mine tea, äkki tuleb kellelgi pähe ka teda endale tahtma hakata. Või võetakse kaasa õnneloosiks, sest sellelgi laual leidub tavapäratut kraami: lilletaimi ja põõsaistikuid, meepurke ja jõhvikakarpe. Targem on karta kui kahetseda!
Kui Allar Aardevälja hommikupoole asjata supisööjaid ootas, siis lõunaaja lähendes tekib nii supitahtjaid kui jäätisemaiaid, nii et ei Karoliina kohvik ega Elistvere supiköök või nuriseda, et äri kehvalt läheb. Kalmer Põld on laada ametlikust algusajast ehk kella 11 saati tundide kaupa akordionilõõtsa venitanud, kordamata ühtki lugu. Tiia on vahepeal kokku lugenud, et laadalt on külastajaid läbi käinud paarisaja ringis ja müüjaid on 20. Küllap võib sellest järeldada, et Maarja-Magdaleenasse laadale on rahval asja edaspidigi.
Aasta Küla kandidaat on Maarja-Magdaleena piirkond
Helve Laasik
Vooremaa, 25. aprill 2009
Maarja-Magdaleena külade piirkond on üks viieteistkümnest, mis kandideerib tänavu aasta küla tiitlile. Liikumise Kodukant projektijuhi Aime Vilu sõnul on igast maakonnast valitud üks küla või külade piirkond, mille esitasid kandidaadiks maakondlikud organisatsioonid. Aasta Küla kandidaadiks on Maarja-Magdaleena külade piirkond esitatud seepärast, et piirkonna elanikud on oma järjekindla tegevusega sammunud seatud eesmärkide poole, muutmaks oma kodupaik kaunimaks ja elamisväärsemaks. Koos tegutsetud üheksa aasta jooksul on taaselustatud kohalikku kultuurielu, hoitud ja tutvustatud kultuuripärandit, parendatud puhkeala, rajatud külaplats ja külapark. Taludele on valmistatud nimetahvlid, heakorrastatud külakeskus, kuhu rajatud lipuväljak, võrkpalliplats ja laste mänguväljak. Kavandatud ja valmistatud on ka külalipp. Renoveeritud on ruumid infotoa jaoks, välja on töötatud kogukonna- ja külaturismi teenused, alustatud materjalide kogumisega kroonikaraamatu koostamiseks. Samuti on korraldatud külatalguid, mille tulemusena korrastati mitmed piirkonna objektid, nagu näiteks fennougrist Julius Mägiste sünnikodu Kassema külas, iidse tamme ümbrus Kõrenduse külas, mõisapark Kaiavere külas. Heakorrastatud on Otslava külaplats, külakivi ümbrus, Päikesepark ja viburada. Oma eesmärkide saavutamiseks on tehtud koostööd Tabivere vallavalitsusega, liikumisega Kodukant, Jõgevamaa Kodukandi Ühendusega, paljude maakondike ja vabariiklike külaseltsidega. 2008. aastal esitas Jõgevamaa vabariiklikule konkursile “Kaunis Eesti Kodu 2008” Otslava külaplatsi. Maarja-Magdaleena külade piirkonda kuuluvad Maarja-Magdaleena, Otslava, Vahi, Kaiavere, Uhmardu ja Kõrenduse küla. 2007. aasta 16. oktoobri seisuga oli piirkonnas 702 elanikku, nende hulgas aktiivsemates külades Maarja- Magdaleenas 257, Otslavas 44, Vahil 18, Kaiaveres 43, Uhmardus 52 ja Kõrendusel 15. Aasta küla kandidaate külastab konkursikomisjon maist augustini. Võitja pärjatakse 7. augustil Eesti külade VIII maapäeval Tartumaal Rannus.
………………………
Külaturismist Maarja-Magdaleena piirkonnas
Külakiri, märts 2009 Tiia Pärtelpoeg
Meie külaturismi teenuse eesmärgiks on pakkuda külalistele oma küla tunnet. Selleks oleme tutvustanud piirkonna külaelu möödunud aegadel ja tänapäeval. Sellise teenuse käivitamisel on meie toimetamistes olnud kogu piirkonna edasiarendamise jaoks suurem mõju, kui me esialgu arvata oskasime. Külaturismi arendamise käigus oleme ka enestes avastanud seni peidus olnud iseloomuomadusi ja andeid. Oleme välja mõelnud olukorra, et turistil oleks põhjust meile ka tagasi tulla. Külaturism on saanud toimida tänu koostööle kohaliku külarahvaga ja sõltunud ettevõtjate ja omavalitsuse suhtumisest külaellu. Asja toimimine on aga eeldanud head läbisaamist, läbimõeldud ja plaanipärast ning tulemuslikku tegutsemist. Aastate jooksul on tekkinud ka erinevaid ettenägematuid olukordi, mis on veidi seganud eelnevalt kavandatud plaane. Näiteks külaturismi radasid kavandades ei osanud me ette näha, et ajaloolised vaatamisväärsused võivad sattuda eramaadele, millele täna juurdepääs raskendatud või puudub. Sellisel juhul on olukorda leevendanud räägitud lugu või legend, mis antud kohaga seotud. Külaturismi teenus on küll vaid üks osa ja võimalus oma piirkonna tutvustamiseks, kuid vajab head läbimõtlemist, veidi ka oma klientuuri tundmist. Eksisime meiegi, kui ei küsinud ja uurinud külastajate väikesi eelistusi, kuid kogemustest õppides oleme ühiselt suutnud ära teha päris palju selleks, et meie külalised saaksid hingekosutust ja teadmisi ning erinevaid võimalusi puhkamiseks. Saabunud majanduslikud olud mõjutavad kindlasti ka külaturismi arengut – nii rahastuste kui klientide osas, uued tegevussuunad saavad edasi areneda vabatahtlikkuse alusel mõttekodades – säästutingimustes on inimesed ikka nutikamad, sünnivad parimad lahendused.
…………………….
Maarja-Magdaleena pastoraadihoone saab kraaniveeVooremaa
26.märts 2009
Maarja-Magdaleena pastoraadihoones, millega sama katuse all asub ka rahvamaja ja raamatukogu, on peagi võimalik tarvitada kraanivett, sest eelmise nädala lõpus ühendati maja ühiskanalisatsiooni süsteemiga.
Töid teostanud Tabivere valla vee-ettevõtte Veemajanduse OÜ juhataja Rannar Raantse sõnul paigaldati 130 m kanalisatsioonitorusid ja ühendati hoone ühisveevärgiga. „Vee-ja kanalisatsiooniteenust saab hakata kasutama märtsi lõpus, kui on paigaldatud ka veemõõdusõlm,” kinnitas Raantse.
„Maarja-Magdaleenas asuva kiriku pastoraadihoone, kus asuvad rahvamaja ja raamatukogu, veega varustamise võimalus on meie vallale ammu probleemiks olnud. Hea, et oleme suutnud nüüd sellele lahenduse leida,” ütles Tabivere abivallavanem Kalev Kurs, kelle sõnul on praeguseks Maarja-Magdaleenas tehtud tööde maksumus 46 000 krooni, mis eraldati valla eelarvest.
„On hea meel, et Tabivere vallavalitsus leidis võimaluse teha rahasüst, tänu millele Maarja-Magdaleena kultuuri- ja seltsielukeskus ja üks enam külastatavaid hooneid saab lõpuks nüüdisaegse vee- ja kanalisatsioonisüsteemi. Enam ei tarvitse me vett naabermajadest tassida,” ütles rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg.
JAAN LUKAS
………………………………..
Maarja-Magdaleena puhkeala on suvisteks pidudeks valmis
Vooremaa
24. märts 2009
Möödunud suve ja sügise jooksul sai uue kuue Maarja-Magdaleena vabaõhulava koos seda ümbritseva pargiga, kus ka lõkke- ja grillimiskoht ning uuendatud terrassiga paviljon.
Vabaõhulava ja kogu puhkeala põhjalikuks korrastamiseks ja remondiks esitas Maarja-Magdaleena Maarahva Selts 2007. aastal rahataotluse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondile. Projekti kirjutas maarahvaseltsi juhatuse esimees Tiia Pärtelpoeg ning see saigi 2008. aastal positiivse vastuse. Omaosalus tasuti tegevustoetuse abil, mida andis Tabivere vald.
Põhilised tööd tehti puhkekohal ära suve jooksul, kuid et suvi just leebemat sorti ei olnud ja sügis varakult tuli, jõuti uue kuue saanud laval maha pidada vaid üks suurem pidu – üleriigiline karaokefestival.
Kui rahataotlusprojektis oli objekti hetkeolukorra kirjelduses öeldud, et see pisut alla hektari suurune ala on haleda väljanägemisega, siis pärast korrastustöid on olukord kapitaalselt muutunud.
Plats on puhastatud võsast, ohtlikud vanad puud on maha võetud, kännud välja juuritud, kogu pinnas on planeeritud ning vabaõhulava, tantsupõrand ja istepingid remonditud ja uuendatud. Vabaõhulava juurde viib korralik äärekividega kõnnitee, teeääred on puhtamad, valgustus piisav ja seega on puhkamiseks ja meelelahutuseks sobiv ala ka turvalisem.
Vabaõhuüritusi organiseerivad Maarja-Magdaleenas kohalik rahvamaja, Maarja-Magdaleena Maarahva Selts ja noorteseltsing Club Extra.
“Meie puhkeala on Maarja-Magdaleena piirkonna üheteistkümne küla rahvale igasuviseks kooskäimise kohaks, suuremate ettevõtmiste puhul tullakse kohale ka kaugemalt. Maarahva selts korraldab soojal ajal siin vähemalt ühe ürituse kuus. Tavaliselt on maist septembrini külastajaid olnud kokku üle 2500. Nüüd loodame, et siia leiab tee veel rohkem rahvast. Siin saab ka näiteks matka vahepeatuse teha, suguvõsa kokkutulekuid korraldada, telkida,” rääkis Maarja rahvamaja juhataja ja maarahvaseltsi eestvedaja Tiia Pärtelpoeg.
Uus vabaõhuürituste hooaeg on aga juba ukse ees.”25. aprillil toimub siin meie traditsioonilise jürijooksu üks etapp, 16. mail aga organiseeritakse kevadised koristustalgud, mis lõpevad õhtul sealsamas peoga.
19. juunil peetakse suvesimman, 23. juunil jaaniõhtu, 25. juulil Maarja-Magdaleena 14. kodukandipäev, augustis on kindlasti karaokefestival. Need on kultuurisündmused, mis praeguseks ajaliselt paika pandud, aga kindlasti tuleb siin vabaõhupidusid veelgi rohkem,” rääkis Tiia Pärtelpoeg, lisades, et tegelikult on puhkeala ilus igal aastaajal, siia tasub tulla ka lihtsalt linnulaulu kuulama ja stressi maandama.
KAIE NÕLVAK
Sõbralikult Maarja rahvamajas
17.02.2009Vooremaa
Möödunud laupäeva õhtuks Maarja rahvamajja sõbrapäeva tähistama kutsuv müürileht tõotas hubast pidu igas eas külarahvale ja kõigi põlvkondade esindajaid tõepoolest kohale tuligi.
Tantsumuusikat tegi oma rahvamaja tantsuorkester, ka estraadietteasted ja tantsunumbrid olid siinsamas majas iga nädal harjutamas käivatelt isetegijatelt. „Säästuajal peab rahaga mõistlikult ümber käima, seda läheb vaja kaugemate esinejate kutsumiseks jaanipäevaks ja suviseks kodukandipäevaks,” tõdes rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg. „Oleme ka üldiselt suuna sellele võtnud, et oma maja pidusid oma jõududega läbi viia. Nii-öelda kaadreid meil ju on ja taidlusringidel on tark etteasteid oma rahva ees lihvida, enne kui kaugemale esinema söandame minna,” rääkis rahvamaja juhataja, kelle sõnul on nad kuu lõpus oodatud Pajusi rahvamajja.
Igavust selles pisikeses hubases kultuurikojas laupäeva õhtul tõesti ei tuntud. Etteantud värsiridadest tuli koostada sõbrapäeva teemaline luuletus, ei puudunud mini-mälumäng ega teatevõistlus.
Viktoriini koostas ja viis läbi Allar Aardevälja, kes on sealtkandi noorte hulgas populaarne DJ-na, kuid nagu selgus, oskab ümber käia igas eas peolistega. Tema viis läbi ka oksjoni, kus igaüks oma peopääsmeks kaasa toodud kaisulooma tagasi osta võis. Loomulikult oli võimalik rahanumbritega kembeldes ka naabri vara himustada-omastada, kui mõni teine karvane elukas ehk kaisukas ahvatlevam tundus.
KAIE NÕLVAK
Maarja rahvamajas sõpradega
10.02.2009
Vooremaa
Sõbrapäeva, 14. veebruari õhtul on Maarja rahvamajja oodatud kõik need, kes seda mõnusa peoga tähistada tahavad.
Valentini- ehk sõbrapäev kipub meil üldiselt rohkem noorte ettevõtmine olema, Maarja rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoja kinnitusel on aga nende laupäevaõhtune pidu “Sõbrapäeval sõbraga” mõeldud igale eale.
“Sisse pääseb “kaisukaga”. See võib olla kaisuloom või mõni muu olevus, kes selle omanikule armas. Aga et kavas on ka kaisukate oksjon, peab omanik sellega arvestama, et uksel sissepääsuks antud mänguloom või mis iganes müüakse maha. Ja kui see omanikule ikka väga kallis on, tuleb see oksjonil endale tagasi lunastada. Kes riskida ei taha, võib osta sissepääsuks pileti, mis maksab 40 krooni.
Peol astub üles rahvamaja estraadiring, tantsumuusikat teevad oma küla pillimehed. Meie tantsumuusikaansamblil pole veel nime, seega kuulutame laupäeva õhtul välja nimekonkursi ja nimi valitakse kindlasti õhtu lõpuks ära. Kapell korraldab lauluvõistluse, toimub ka viktoriin,” lubas Tiia Pärtelpoeg.
Tema sõnul on oodata ka väikest üllatust, töötab puhvet. Kõik rõõmsad ja energilised inimesed on peole oodatud, sest tantsuvaheaegadel organiseeritakse ka mänge.
KAIE NÕLVAK
…………………………….
MÕELDES MÖÖDUNULE, VAADATES TULEVIKKU MAARJA RAHVAMAJAS Sõnumileht
Veebruar 2009
Kroonikaraamatuid sirvides selgub, et mitmed kultuurisündmused Maarja-Magdaleenas on saavutanud järjepidevuse, seda tänu rahuldavatele võimalustele tegutseda. Ka inimeste huvi ringitöös osaleda on järk-järgult kasvanud (segakoor, külateater, laste näitering, pilliring). Osalemist raskendab vahetustega töö või töötamine kodust kaugel, kuid koos oma ettevõtmisi planeerides on võimalik ka sellised probleemid lahendada. Kultuuriaasta on meil alati alanud tantsuööga ja lõppenud jõulupeoga. Sinna vahele on mahtunud mitmesuguseid traditsiooniks saanud üritusi: rahvakalendri tähtpäevade tähistamine, vabariigi aastapäeva kontserdid, memme-taadi klubiõhtud, jüriöö jooks, kodukandi- ja külapäevad, jaanipeod, suvised tantsupeod, diskod, sügisõhtu jutud, mälumäng. Viimasel aastal on algatatud ka uusi ettevõtmisi: valla laulupäev, üle-eestiline karaokefestival. Ja meie oma karaokeõhtud tantsuga iga kuu teisel reedel, mille eest oleme tänu võlgu Allarile! Et muuta rahva suvised vaba aja veetmise tingimused paremaks ja sisukamaks, kasutasime möödunud aastal võimalust Maarja-Magdaleena puhkeala uuendamiseks ja parendamiseks. Heakorrastatud on ka Otslava külaplats ja park. Mõlemal puhkealal on plaanis tuleval suvel palju huvitavat teoks teha.Aasta algas ju suurejooneliselt kogu Eestimaal, sest kõikjal toimusid vabariigi juubeliaasta pidustused. Ka meile jagus juubelimeeleolu. Kontserdisarja “Pidu minu kihelkonnas” raames toimunud sündmusel kõlas muusika ja laul meie isetegevuslaste esituses.Segakooril jätkus tegevust ja ülesandeid kogu aasta vältel. Lauldi kolme maakonna laulupeol Toilas, osaleti koos kümnete tuhandete teiste lauljatega öölaulupeol “Märkamisaeg”. Omanäoline ja meeldejääv oli meie oma valla esimene laulupäev, millega tähistati ka koori viieteistkümnendat sünnipäeva. Pidutseti koos oma sõpradega Torma, Koeru, Äksi jaPala segakooridest ja anti ühine kontsert. Segakoori ülesastumisteta ei toimunud ka valla teised kultuuriüritused. Läinud sügisest alanud uus hooaeg tõi koori uusi lauljaid, neid on tulnud Luualt, Palalt ja Alatskivilt. Loodame, et kujuneb pikk ja meeldiv koostöö, mille tulemuseks onrohkelt kauneid muusikaelamusi. Aasta lõpupoole sai teoks kahepäevane laululaager Raplamaal Võerahansul, kus hoolega harjutati sel aastal toimuva XXV üldlaulupeo repertuaari. Üks populaarsemaid isetegevuskollektiive on külateater, kelle etenduste puhul on saal alati rahvast täis. Möödunud aastal täitus teatri ammune unistus – esietendus E. Vaiguri “Kraavihallid”. Ühise mõttetööga loodi tekstidele muusika ja seati lavaline liikumine. Koos kavandati ka kostüümid. Pärast esietendust rahvamajas mängiti tükki veel kolmel korral oma piirkonnas, käidi esinemas oma maakonna rahvamajades, taluõuedel ja külaplatsidel,samuti Rapla- ja Pärnumaal. Näiteseltskond teeb tööd lusti ja armastusega. Inimestel on koos lõbus, nad rõõmustavad kordaminekute üle ja see liidab. Praegusest seltskonnast pole kellelegile pähe tulnud lahkuda. Otsitakse võimalusi, et töö kõrvalt regulaarselt proovides käia. Alustati küll juba uue loo õppimisega, kuid ei unustata ka “Kraavihalle”, seda mängitakse jätkuvalt. Hiljuti tabas aga meie näiteseltskonda kurb sündmus. Igavikuteele lahkus Enno – Kallivee osatäitja etendusest “Kraavihallid”. Kaaslaste südameis elab ta nüüd mälestustes – heatahtliku, kohusetundliku ja alati abivalmis inimesena.
Laste näitering saab hooajal tavaliselt selgeks ühe näidendi. Nii on see juba aastaid olnud, et kindlasti esinetakse mudilaste jõulupeol. Mõni aasta on aga helgem ja jõutakse rohkem koos käia. Sellisel juhul mängitakse kevadel veel teinegi näidend. Lastega on vahva, osatäitjatena muutuvad nad iga korraga loovamaks, kasvab esinemisjulgus.Neljapäevaõhtuti harjutab Maarja rahvamajas pilliring. Alates sügisest on Sonda kandist pärit laulu- ja pillimees Kalmer võtnud oma südameasjaks kapelli ja tantsubändi juhendamise, meelitanud kampa Tartust töökaaslase Aavogi – basskitarri mängima. Anne on võtnud oma hoole alla süntesaatori, Merle löökriistad ja Allar kitarri. Tänaseks on ansambli repertuaari kogunenud juba päris korralik pagas tantsulugusid. “Pillimäng viib väsimuse ja päevamured,” kinnitavad asjaosalised. Küla pillimehena on Kalmer ka varasematel aegadel kohalikel pidudel üksinda üles astunud, akordioni mänginud, kitarri saatel kontserte andnud ja tantsumuusikat teinud. Kui oma külas pillimees olemas, ei ole enam tarvis kohvikklubides masinamuusikat kuulata! Ja ütlemine “Kel pillipisik sees, see hinnatud mees!” peab küll paika, sest tavaliselt küsitakse enne pidu ikka, kes mängib, ja ollakse rahul, kui lavale astub oma küla mees.
Möödunud aastal tantsumemmed puhkust ei saanudki. Kord nädalas käidi proovil ja pidevalt oli ka tarvis esineda. Koos tähistatakse sünnipäevi ja istutakse-vesteldakse ka iga proovi järel kohvilaua taga. Parimaks ettevõtmiseks oli aga suvel toimunud ekskursioon Lõuna-Eestisse koos kohaliku seltsi ja Härjanurme Maarahva Seltsiga. Külastati kauneid aedu, koguti teadmisi ja kogeti silmailu. Nüüd on taas ees mitmed klubiõhtud, kus memmede kaasalöömine oodatud ja vajalik. Seepärast harjutatakse ja õpitakse hoolsasti tantse. Kas eakas olla on hea, selle üle võib vaielda, kuid nooremaks ei lähe meist küll keegi, see on elu seadus. Anne Burda on öelnud: “Vanaks saada on jumala teene, nooreks jääda on elamise kunst.” Memmed seda elamise kunsti oskavad.
