2006
Maarja-Magdaleena kirik on avariiohtlikus seisus
Vooremaa
19. detsember 2006
Muinsuskaitseamet on tunnistanud Maarja-Magdaleena kiriku kõige avariiohtlikumaks kirikuks Jõgevamaal. Kui arvestada seda, et katus sajab läbi, tornikiivri katusepragudest võib vabalt tähistaevast vaadata, uksed ja aknad on pehkinud ning sarikad ja põrand osaliselt mädanenud, on isegi ime, et pühapäeviti siiski jumalateenistusi peetakse, tegutsevad pühapäevakool, noorterühm jne. Kiriku päästmiseks algatatud ettevõtmisi takistab aga rahapuudus, veelgi enam aga asjaajamiste bürokraatia.
Oma tingimused seab eelkõige asjaolu, et kirik on arhitektuurimälestisena muinsuskaitse all. Kui mistahes teise ehitise puhul piisaks tööde alustamiseks raha olemasolul ehitaja leidmisest, siis muinsuskaitse all oleval objektil ei luba muinsuskaitseseadus ühtegi remont-restaureerimistööd alustada enne, kui asi on kooskõlastatud muinsuskaitseametiga iga töö puhul eraldi ning omanikul on mälestise kohta valmis muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatud projektdokumentatsioon. Kui kooskõlastatud eritingimuste ja restaureerimise projekt olemas, alles siis saab alustada raha taotlemist ja seejärel töölepingute sõlmimist. Töid võivad mälestistel teha aga firmad, kellel on vastav tegevusluba.
Nokk kinni, saba lahti
Kui 2004. aastal käivitati Eestis pühakodade riiklik programm, mille valitsus oli heaks kiitnud, pidi selle kohaselt 2013. aastakse korras olema ligi 450 pühakoda üle Eesti ja selleks kuluma ligemale 700 miljonit krooni. Elu on näidanud, et niisugust raha pole kusagilt tulemas. Alarahastamisest tulenevalt on leitud, et esialgselt kümne aasta peale tehtud plaan võib venida koguni viiekümnele aastale. Siis aga ilmselt on mõnedki praegused pühakojad niisuguses seisus, et seal polegi enam midagi kaitsta.
Maarja-Magdaleena kiriku katuse eritingimuste ja restaureerimise põhiprojekt on riigi muinsuskaitseameti tellimisel valminud ja 28. septembril saanud ka kinnituse. Raha tuleb aga alles taotlema hakata ja seejärel asuda töölepinguid sõlmima. Oktoobrikuu lõpus käisid maakonna kirikute olukorraga tutvumas muinsuskaitseameti restaureerimisosakonna juhataja Ülo Puustak, peaekspert Kaire Tooming, spetsialist Sille Sombri ja Jõgevamaa vaneminspektor Helju Sihver. Vaadati üle Laiuse, Äksi ja Maarja-Magdaleena kirik. Viimane arvati olevat tõepoolest avariiohtlikus seisus. Komisjon leidis, et ainuüksi katuse restaureerimiseks läheks vaja 5 miljonit krooni. Et aga riik on eraldanud aastaks 17 miljonit krooni kogu Eestile mälestiste restaureerimistöödeks, siis igale maakonnale jaguks sellest vaid pisut üle ühe miljoni krooni. Seega on selge, et vajalikku raha pole vähemalt ühekorraga Maarja-Magdaleena kiriku katuse remondiks loota. Kuidas aga katust osade kaupa remontida, on iseasi. Pealegi on kirikus tarvis teha veel palju muid hädapäraseid töid.
Kogudus on väike ja vaene
Maarja-Magdaleena koguduse liige Illar Meeru ning endine Alatskivi vallavanem Maie Nisu, kelle mõlemate suguvõsa on selle kirikuga seotud ning esivanemad puhkamas läheduses asuval kalmistul, on otsustanud omal algatusel asuda kirikut hävingust päästma ning ajavad asju praegu oma kulu ja kirjadega. Illar Meeru on koguni valmis lihtsamad tööd ise ära tegema, aga mälestistele kehtivad ettekirjutised seda ei luba. Nüüd on nad koostanud projekti, millega taotletakse toetust välisuste restaureerimiseks ja sissepääsukatusekatte vahetuseks hasartmängumaksust laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud regionaalprogrammide investeeringuteks. Vajaliku omaosaluse lisamiseks on andnud garantiikirja nii Saare vallavanem Jüri Morozov kui ka Tabivere vallavanem Aare Aunap. Juhul, kui see raha ka saadakse, jätkuvad ettenähtud kooskõlastamised muinsuskaitseametiga, lepingute sõlmimised jne. See on pikk, aeganõudev ja kulukas protsess ning eraisiku jaoks suhteliselt tülikas ja koormav.
Maarja-Magdaleena kirikus käib praegu rahvast ka Saare vallast, kus kirikut pole, aga jumalateenistustel on sageli inimesi nii Tabivere vallast kui ka teistest ümberkaudsetest valdadest ning isegi Tartust. Seega on siinne kirik oluline väga paljudele inimestele. Kiriku kogudus on aga suhteliselt väike ja vaene. Projektid, lepingute sõlmimised jms käivad kogudusel kui kiriku omanikul ilmselgelt üle jõu. Pealegi läheb elu aina kallimaks. Kui nii viis-kuus aastat tagasi saanuks näiteks kirikule katuse peale 3 – 4 miljoni krooniga, siis nüüd läheb see juba tunduvalt rohkem maksma.
Selgemast selgem on aga, et sellest piskust, mis riik seni mälestiste kui rahva ühisvara hoidmiseks ja kaitsmiseks eraldanud on, ei piisa nende hävimise päästmiseks kaugeltki mitte. Ehk on siin mõtlemise koht valimiste eel Riigikogusse pürgijatelegi.
VAIKE KÄOSAAR
——————————————————————-
Maarja-Magdaleenasse ehitatakse kabel
Vooremaa
19. detsember 2006
Kohalike elanike ja Tabivere vallavalitsuse algatusel on Maarja-Magdaleena kalmistu kõrval asuvale maa-alale alustatud kabeli ehitamist. Tabivere vallavolikogu esimehe Kajar Lemberi sõnul saab kabel katuse alla jaanuari lõpuks. Kabeli ehitamist on Maarja-Magdaleena rahvas juba pikemat aega soovinud, sest senine kabel oli lootusetult lagunenud. “Ka volikogus on kabeli ehitamisest korduvalt räägitud, kuid rahapuudusel on töö tegemata jäänud. Tänavu avanes võimalus rahastamiseks ja kuu aega tagasi alustaski firma Lõunaehitus kabeli ehitamist enam kui 10 meetri kaugusele kalmistust,” ütles volikogu esimees Kajar Lember. “Kabeli ehitamiseks kulutatakse 400 000 krooni raha, mis laekunud riigieelarvest.” märkis ta. “Raha eraldamine sai võimalikuks ennekõike tänu Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Mai Treiali mõistvale suhtumisse Maarja-Magdaleena elanike muresse,” lausus Lember. Maarja-Magdaleena uude kabelihoonesse tuleb saal matusetalituse jaoks, külmkamber, abiruumid ja ruumid töölistele. Kabeli projekteerimiseks pakkusid ideid välja Maarja-Magdaleena Maarahva seltsi liikmed. “Arutasime kabeli ehitamisega seonduvat seltsi juhatuse koosolekul ja kohtumistel omavalitsusjuhtidega. Arvasime, et eeskuju võiks võtta Siimusti kabelihoonest. Uue kabeli asukoht on igati kaunis paigas,” ütles Maarja-Magdaleena elanik ja Tabivere valla kultuurikomisjoni liige Enn Pärtelpoeg.
JAAN LUKAS
——————————————–
Inforohke ja lõbus kodanikupäev Maarja-Magdaleenas
Vooremaa
28. november 2006
Maarja-Magdaleenas kogunes laupäeval rahvamajja järjekordsele kokkusaamisele memme-taadi klubi, et tähistada kodanikupäeva ja ühtlasi lõõgastuda. Külalised kodakondsus- ja migratsiooniametist jagasid teemakohast infot, rahvast lõbustas Heino Seljamaa.
Sirje Orgel Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Lõuna Regionaalosakonnast ja Tartu Migratsiooniameti peaspetsialist Elen Pärnamägi valgustasid kõigepealt migratsiooniameti tegevust ja võimalusi ning puudutasid ka mõningaid teemasid sotsiaalvaldkonnast. Neile esitati ka päris palju küsimusi. Rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg oli ette valmistanud viktoriiniküsimused nii kodakondsuse kui ka päevapoliitika teemadel. Viktoriinist kokkuvõtteid tehes tuli tunnistada, et rahvas oli nende asjadega suhteliselt hästi kursis.
Tõsistele teemadele ja laudkondade omavahelisele teadmisteproovile oli mõnusaks vahelduseks Heino Seljamaa esinemine, kes etendas mitmeid tegelasi, mängis kitarri, laulis ja parodeeris. Tantsumuusikat tegi Toivo Ivask. Mõnusas meeleolus kestis peoõhtu kaugelt üle südaöö. Peale memme-taadi klubi liikmete oli kohale tulnud ka teisi huvilisi. Järgmine klubiõhtu otsustati juba pidada koos jõulupeoga.
VAIKE KÄOSAAR
———————————————
Ämma noorusmälestused ja maailma parim hernesupp
Vooremaa
07. detsember 2006
Kas teate, kuidas maitsevad ämma noorusmälestused? Võin kinnitada, et need on täitsa head – natuke piparkoogi maitsega.
“Ämma noorusmälestuste” nimeliste vürtsikate küpsiste ja mitme muu traditsioonidega kohaliku toidu retseptid saadeti Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli kokandusõpetajale Anneli Arrole Võisiku-Kundrussaare külaseltsist. Retsepte saatsid talle teistegi Jõgevamaa küla- ja kultuuriseltside esindajad. Ta ise palus neid saata, sest just talle usaldati maavalitsuse eestvõttel tuleval aastal üllitatava Jõgevamaad tutvustava raamatu retseptiosa koostamine. Nii, nagu põllumajandusministeerium on nõuks võtnud eesti toitu propageerida, nii peab Jõgeva maavalitsus vajalikuks talletada ja tutvustada Jõgevamaa paikkondlikke toidutraditsioone.
Kahjuks ei tulnud Anneli Arro saadetud kirjale vastuseid kõigilt seltsidelt-seltsingutelt. Kohusetundlikumad vastajad olid eakamad prouad ja kärmemad vastused tulid mitte e-posti teel, nagu arvata võiks, vaid tavapostiga.Õiged sordid
“Hea meel on selle üle, et Peipsi äärest saadeti palju kalatoitude retsepte,” ütles Anneli Arro. “Rõõmustas seegi, et minu kodukandist Sadalast saadeti kopsutoitude retsepte: oma lapsepõlvest mäletan, et kops oli sealkandis toidu toorainena tõesti hinnas. Üks vahvamaid retsepte on aga Jõgeva aleviku kultuuriseltsist Vanaveski saadetud hernesupiretsept, milles on antud täpsed juhised, mis sorti hernest ja mis sorti porgandit tuleb kasutada, et hernesupp tuleks “maailma parim”. Kusagilt mujalt kui kuulsa Jõgeva Sordiaretuse Instituudi mõjuväljast ei saanud ju selline retsept tullagi!”Supikeetjatele olgu öeldud, et “õige” supihernes on ‘Mehis’ ja “õige” supiporgand ‘Jõgeva Nantes’.Saadetud retseptide hulgast valis Anneli Arro välja kümmekond huvitavamat ja möödunud teisipäeval tegid kodu- ja põllutöökooli teise kursuse kokandusõpilased tema juhendamisel nende järgi toidud valmis. Toiduvalmistamise üheks eesmärgiks oli valmivasse raamatusse illustreerivate fotode saamine: kui toidud valmis said ja kenasti taldrikule olid seatud, jäädvustas need Vooremaa fotograaf Anatoli Makarevitš.
Kama ja küüslauk
Kui suure hulga kalatoiduretseptide saabudes oli Anneli Arro väga rõõmus olnud, siis pildistamispäeva eelsed käigud kalapoodi kahandasid tema rõõmu tugevasti: sellist kala, millest kohaliku koloriidiga kalarooga teha, õigupoolest polnudki. Nii tuligi piirduda vaid ühe kalatoiduga, kusjuures sellegi puhul tuli järvekala (ahven, koha, haug, särg või rääbis) asendada ookeanikala hõbeheigiga. Aga Ranna küla rannataluniku traditsiooniline pühapäevalõunasöök – lühikese leemega kalaroog – sai sellele vaatamata sihuke, et tahtis keele alla viia.
Toekad ja mõnusad suutäied olid ka Sääritsa külast saadetud retsepti järgi tehtud kartuliliistu piirak, Raatverest saadetud retsepti järgi tehtud sibulapirukas, Eskust saadetud retsepti järgi tehtud kartuli riivkook, Voorelt saadetud retsepti järgi tehtud seenesalat, Rannalt saadetud retsepti järgi tehtud kihiline rukkileiva magustoit ja Võisikult saadetud retsepti järgi tehtud porganditort.”Kõige suuremaid kõhklusi tekitas lugedes Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsist saadetud nooruse palsamiga tervisepallide retsept,” ütles Anneli Arro. “Pallid sisaldavad nimelt põhiliselt kama, mida ma olen ikka magustoidukomponendiks pidanud, tervisepalsamis on aga peale mee ja sidrunimahla ka sibulat, küüslauku ja mädarõigast. Kujutasin ette, et pallid ja palsam peaksid kokku mingi jubeda metallise maitse andma, aga üldse ei anna! Ja mis palsamisse puutub, siis maitsnud seda nohusest peast, ei teadnud ma järgmisel päeval nohust enam midagi.”Olgu kama ja küüslauguga kuidas on, aga vanaemade toiduretseptide taasavastamiseks on vist tõesti õige aeg. Meie toidusedel on viimase viieteistkümne aastaga ehk liigagi rahvusvaheliseks muutunud.
RIINA MÄGI
———————————————————-
Puhume juubelijuttu
Seekordse juubilari leidsin Maarja – Magdaleenast. Ühel sügis-talvisel õhtupoolikul seal vestlesingi temaga – Ilme Roosmäega. Me ei rääkinud tema elu keerdkäikudest vaid elust üldse.
Ilme tuli 1959.aastal, pärast Õisu tehnikumi lõpetamist tööle Maarja meiereisse. Ta tuli siia vaid kolmeks aastaks, kuid ometi jäi kauemaks. Nelikümmend neli aastat möödusid lennates üksteise järel, kuni ühel päeval meiereihoone suleti… Nii saigi igapäevane töö otsa.
Kui ma esimest korda selle suure ja auväärse maja trepist üles astusin, tundus mulle nagu läheksin kellegi „metsamoori“ juurde. Saabuv õhtune hämarus vaid lisas lummavust. Koputasin kuid keegi ei avanudki. Seejärel kuulsin teelt lähenevaid samme. Ilme oli mulle vahepeal jõudnud bussi vastu minna ja nii tulin välistrepil temale vastu hoopis mina.
Enne tuppa minekut tegime aias väikese tiiru. Siin jutustas ta mulle oma töödest tegemistest. Puhkasin jalgu Vaikuse Toas, kosutasin end püramiidi all. Ilme näitas mulle ka oma ravimtaimede aeda, kust aastaringselt head paremat noppida võib. Kogusin teadmisi erinevate saunavihtade raviomaduste ja nende valmistamise kohta. Puhastasin omi mõtteid „heade mõtete ringis“
Hiljem soojas toas vestlesime elust, hoolimisest, andestusest. Tänaseks on Ilme matnud oma kallimad inimesed ja elab selles suures majas üksi. Kuid üksikuna ei tunne ta küll end, sest meeldiv tegevus ja head inimesed ümberringi on mõtestanud ja rikastanud ta elu. Oma panuse on andnud ta külaelu arendamisse kaasaaitamisega kogukonnateenuse väljatöötamisel. Ta ütleb ise.“ Päris meeldiv on tegelda inimestega, just väikese seltskonnaga. Tahan rääkida ja pakkuda omi mõtteid ning võimalusi neile, kes on tõeliselt huvitatud ja usuvad looduse imede sisse.“
Liikusime ka vanas meierei ruumides. Kunagi, aastaid tagasi kihas siin tõeline elu. See oli veel siis, kui inimesed jõudsid loomi pidada… Kuid täna liikusime mõtlikult neis ajaloolistes tubades püüdes välja mõelda, mida nüüd teha annaks. Kuidas muuta see maja jälle inimestele vajalikuks. Nagu aastaid tagasi…
Mõndagi on siiski ka täna juba välja mõeldud. Suvel korraldati koos Maarja – Magdaleena Maarahva Seltsiga neis ruumides terviseteemaline päev, kus Ilme jagas oma teadmisi. Huvilisi oli piisavalt.
Ka mina sain maitsta Ilme raviteesid ja muud ka mille retsepti ma praegu ei avalda, sest minu teadmist mööda leiavad nad koha „Jõgevamaa kokaraamatus“
Kuid 31. septembril sai Ilme ühe hullu tembuga sai Ilme hakkama küll. Ta käis …“soome tuleriidal“ , kõndis tulistel sütel, kus 7.m pikkune ja poole meetri kõrgune puuriit põletatakse ning järele jäävad kuumalt hõõguvad ja helendavad söed.
Edasi räägib ta nii: „ Häälestudes tulega kohtuma kirjutasin oranzile paberile nimekirja nendest asjadest, milledest tahan lahti saada. Valgele paberile jälle seda, mida kindlasti tahan saada asemele oma tulespuhastatud ellu. Mõlemad paberilehed heitsin tulle.“ Kui palju läks sellel õhtul tulle halbu kartusi, vanu haave ja arme ning elus lõplikult ära kulunud asju, teab vaid Ilme ise.
Ta jätkab: „ Seisan hõõguvate süte ääres ja ootan. Kas olen kõndimiseks küps? Kolm korda pidin tulema, enne kui minna julgesin. Kas usud, järgmisel päeval ei olnud mu jalgadel ühtki põletusarmi!“ütleb Ilme rõõmsalt ja samas oma siniste silmadega mind lausa läbi vaadates. Hetke tundsin end lausa alasti olevat – nii ilusad ja selged silmad!
Uue asjana, millega Ilme tahab tegelema hakata on seebi keetmine looduslike materjalidega. Mõned päevad tagasi käis ta isegi Saaremaal ära selle tarvis teadmisi kogumas.“ See on päris alguse asi veel“ lisab ta juurde.
Sellised inimesed elavad meie ümber. Läksin ta juurde tunniks, kuid jäin mitu korda kauemaks ajaks ja oleksin tahtnud veel olla…
Kui tahad olla hetke iseendaga, omi mõtteid korrastada, hinge kosutada pärast rasket olemist, siis leia see värav ja astu sisse. Kes on seal käinud, see teab…
Tänan, Ilme, et jagad head! Jätkugu Sulle tervist ja elulusti ning tegutsemistahet veel paljudeks, paljudeks aastateks!
Tiina Teder
ajalehest “Sõnumileht”
—————————————
Külaturism tõi positiivset tagasisidet
Vooremaa
14. november 2006
Külaturism on Eestis uudne nähtus. Eesti Külaliikumine Kodukant käivitas möödunud aastal vastava projekti, mille käigus külaturism töötati välja uue turismitootena. Koostati kakskümmend kolm külaturismi piirkonda üle Eesti. Möödunud suvi tõi turismimarsruutidele esimesed külastajad ning andis ühtlasi asjaosalistele kogemusi ja tagasisidet.
Kõikidele välja pakutud marsruutidele pole veel külastajad jõudnud. Aga et asjaga on algust tehtud, siis on, kust edasi minna. Mõndagi rõõmustavat on kõnelda neil, kes olid seotud Tabivere valda puudutava külaturismi marsruudiga “Muistsete kihelkondade – Maarja-Magdaleena ja Äksi külaradadel”. Võtmeisik oli neis ettevõtmistes Tiia Pärtelpoeg, kes on ühtlasi MTÜ Maarja-Magdaleena Maarahva Selts eestvedaja. Esimesele hooajale tagasi vaadates võib kõnelda positiivsetest tulemustest nii otseses kui ka kaudses mõttes. Rahaline kasu polnud küll suur, aga nii palju ikka, et annab võimaluse omaosaluseks käsilolevates projektides. Kogemusi ja uusi sõpru-tuttavaid tõid aga külastused kaasa päris palju. Samuti mõtteid, kuidas ja mida edaspidi paremini teha.
Põhjalik ettevalmistus
Eesti Külaliikumise Kodukant projekt “Külaturism, üks võimalusi kogukonna arenguks” sai rahastuse Euroopa Liidu Phare CBC 2002 programmist. Partneriteks olid MTÜ Eesti Maaturism ja Soome Külaliikumine (SYTY). Projekti jooksul korraldati mitmeid seminare ning põhjalikke koolitusi külaturismi arendajatele ja inimestele kogukonnast. Igas maakonnas viidi läbi ka vastavasisulisi infopäevi. Koolituste raames vahetati vastastikku kogemusi lätlaste, leedulaste ja soomlastega. Projekti käigus välja töötatud uueks turismitooteks nimetatud külaturism oli ellu kutsutud ühendamaks omavahel ajaloo- ja kultuuripärandit ning looduskeskkonda. Eesmärgiks seati eelkõige külaelu tutvustamist Eestimaa külades: elukeskkonda, külakogukonna ühiseid tegemisi, külakultuuri ja huviväärtusi, kohalikul ressursil rajanevaid väikeettevõtjate tooteid ja teenuseid.
Maakondade külaturismi marsruudid pandi kokku projekti jooksul koostatud kogumikku “Külaturism Eestis. Elamus ehedast külaelust”. Kaante vahele koondati kakskümmend kolm külaturismi piirkonda, kus oldi valmis külalisi vastu võtma.
Valgamaalt, Soomest, Ida-Virumaalt
Marsruut muistsete kihelkondade Maarja-Magdaleena ja Äksi külaradadel kandis mõtet pakkuda külale omast elamust. See haaras ümbruskonnas Maarja-Magdaleena, Otslava, Vahi, Kassema ja Kõrenduse, Kaiavere küla, lisaks Tabivere Vallamuuseumi ja Vaba Aja Keskuse, Elistvere loomapargi, Äksi motelli jne külastust. Matk külaradadel “Igal kivil oma lugu”, mille käigus on võimalus tutvust teha erinevatel aegadel küladesse püstitatud mälestuskividega ning kuulda nendega seotud lugusid, on mõeldud tegelikult aastaringsena. Juunist septembrini pakutakse aga ühe võimalusena hingekosutust ja tasakaalustamist Ilme Roosmäele kuuluvas Kurepesa talus Maarja-Magdaleena küla keskel. Viimases saab teada looduse tervendavast mõjust, ravimtaimedest, kosuda püramiidi all, puhata vaikuse toas, koondada mõtteid kiviringil jne.
Esimene külastusgrupp koosnes läinud suvel Valgamaa Kodukandi Ühenduse liikmetest. Külalistele pakkus eriti huvi just Kurepesa talu, Põra talu küüliku- ja kitsekasvatus ja Otslava külakoda. Külla äsja rajatud Päikese parki istutati oma puu. Huvituti väga ka siinse ühisettevõtmiste korraldamisest. Hargla külaselts tuli nii turismireisile kui ka õppe eesmärgil, et tutvuda võimalustega, kuidas külaturismiga piirkonda raha juurde saada ja leida siit jõudu edasiminekuks. “Õppereisi võib kordaläinuks ja oma eesmärgi täitnuks lugeda, sest see andis külaelanikele juurde inspiratsiooni ja ideid külade arendamiseks, samuti teotahet ja optimismi või vähemalt kaasalöömissoovi,” leidis valgamaalaste liider Monika Rogenbaum. Külastajaid käis siinsetel radadel ka Ida-Virumaalt ja Soomest.
Kogemusi ja otsest kasu
“Meie oleme rahul,” tunnistas Tiia Pärtelpoeg möödunud suve külaturismi silmas pidades. Kui otsesest kasust kõnelda, siis teeniti niipalju, et oli võimalik lisada omaosalus projektile, mille käigus valmib Maarjasse veel sellel aastal infotuba. “Kust mujalt ikka küla arendamiseks raha loota on kui vallalt ja otsida ise pisut teenida. Selles külaturismi üks mõte ju ongi,” leidis ta. “Me ju alles õieti õpime, kuidas kõike praktikasse rakendada. Saime kogemusi sellekski, mida ja kuidas edaspidi paremini teha ning päris palju kasulikke mõtteid ning ideid ka külalistelt.”
VAIKE KÄOSAAR
—————————————————–
Taas Maarja- Magdaleenas
Vooremaa
Jõgevamaa kergejõustiku- ja petankiveteranid said jälle kokku Maarja põhikooli staadionil, seda juba 13. korda. Selgitati tublimad mõlemal spordialal. Naistest olid täpsemad petankistid Maire Lepp Põltsamaalt, Riina Laumets Puurmanist ja Rutt Taniloo Maarjast, meestest aga Vladimir Valejev ja Jüri Pärna Põltsamaalt ning külalisvõistleja Kaarel Tigane Otepäält. Neljanda kohaga pidi leppima selle aasta maakonna meister Andi Einaste.
Kergejõustikus võisteldi kolme- (kuul, ketas, oda) ja viievõistluses (lisaks kolmevõistluse aladele 100 m jooks ja kaugushüpe).
Naiste kolmevõistluses kogus Maret Piirak võitjana 1835, Maire Lepp 1830 ja Urve Rillo Palamuselt kolmandana 1752 punkti. Viievõistluses sai Hille Kirpu Jõgevalt 2514 ning Killu Vunk Palalt 2407 punkti.
Meeste kolmevõistluses sai Uno Valdmets 2147, August Koni Kaareperest 2038 ja Kaarel Tigane 2024 punkti. Viievõistluses sai Villu Ojassalu 3989, Andi Einaste 3455 ja Ivar Karina Tabiverest 3168 punkti.
Peeti ka võrkpallilahing, millele panid õla alla Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa Ekspertgrupp, Tabivere vallavalitsus, Jõgeva Maakonna Spordiveteranide Klubi ja Vello Soomets.
Kohtunikutööd tegid kiiduväärselt Rutt Taniloo, Rein Jõeveer, Vaige Ant ja Arvo Orgussaar. Suure panuse võistluste õnnestumisse andsid ka Tabivere valla spordijuht Toomas Rosenberg ja Enn Pärtelpoeg.
VILLU OJASSALU
………………………………………….
Taheva valla külad käisid õppereisil
Valgamaalane
29.08.2006
Monika Rogenbaum Kohaliku omaalgatuse programm rahastas viimases taotlusvoorus mitmeid projekte, mis olid õppereiside korraldamisega seotud. Rahastuse sai ka seltsingu Hargla Külaselts projekt “Hargla ja Laanemetsa külade elanikele õppereisi korraldamine”, vajaliku kaasfinantseeringu andis Taheva vallavalitsus.
Ühel päeval mindigi 51 inimesega Jõgevamaale Tabivere valda külla Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsile, kelle eestvedamisel tutvusime sealse kandi külade tegemiste ja plaanidega. Õppereisile minejate nimekirja kokku panemisel sai arvesse võetud inimeste aktiivsust külaelu edendamisel ja arendamisel.
Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi esindaja Tiia Pärtelpoeg andis meile ülevaate kohalikust kultuurielust ja vaba aja veetmise võimalustest, samuti käisime Otslava külas Päikese pargis kaasa võetud parukapuud istutamas.
Kohalikust tööturust ettevõtja pilgu läbi vaadatuna rääkis meie oma kandi mees Kalev Raudsepp, kes seal Äksi motelli peab. Lisaks käisime Elistvere Loomapargis, Tabivere vallamuuseumis ja Tabivere Vaba Aja Keskuses.
Igal pool võtsid meid vastu tegusad ja positiivsed inimesed, kes sealses külaelus olulist rolli etendavad.
Üks tähelepanekutest, mis külaskäigu jooksul tekkis, oli see, et ka sealkandis on nii, et mõnede üksikute inimeste peale tugineb kogu külaelu edendamine ja seega paratamatult pidev projektitöö. Ka neil on mure, et uusi tegijaid napib, aga need, kes aastaid on külaelu vedanud oma põhitöö kõrvalt, kipuvad väsima.
Tabivere vallas on 3-4 küla, kes aktiivselt tegutsevad, ülejäänutes on veel vaikus.
Läbi külaturismi teenib Maarja-Magdaleena Maarahva Selts raha, mida saab kasutada näiteks projektide omafinantseeringuteks.
Tiia Pärtelpoeg rõhutas mitmel korral, et väga oluline on küla enda aktiivsus. Vallavalitsusega suheldes peaks ikka küla olema aktiivsem pool.
Õppereisi eesmärk oli Taheva valla inimestele näidata võimalusi, kuidas oleks võimalik näiteks külaturismiga piirkonda natuke vahendeid juurde tuua, leida uusi ideid ja jõudu edasiminemiseks, külaelanike ühtsustunde suurendamine.
Õppereisi võib kordaläinuks ja oma eesmärgi täitnuks lugeda, sest see andis külaelanikele juurde inspiratsiooni ja ideid külade arendamiseks, samuti teotahet ja optimismi või vähemalt kaasalöömissoovi. Mõnede reisil osalejatega olen muljeid vahetanud ja saanud positiivset tagasisidet, seega on lootust, et külaeluga tegelejate ring Taheva vallas suureneb.
…………………………………………………………………………………
Maarja-Magdaleenas hakatakse käsikiviga vilja jahvatama
Ülehomme 12. augusti pärastlõunal kogunetakse Maarja-Magdaleena lähistele Vahi külla Konni talu õuele, kus jahvatatakse käsikiviga vilja, nagu seda ammusel ajal tehti. Juba mitmel aastal järjest on Maarja-Magdaleena Maarahva Selts organiseerinud endisaegsete tööde ja kommete meenutamise päevi. Huvilistel on võimalus olnud kõik tööd ka praktiliselt esivanemate kombel läbi teha. Nagu ikka, saadakse kokku seltsi juhatuse liikmete Sirje ja Ülo Laurendi koduõuel Vahi külas Konni talus. Varasematel aastatel on selles talus üheskoos koodiga reht pekstud, sirbiga rukist lõigatud, viljavihke köidetud ja rõuke tehtud, õlgedest matte valmistatud, tuulatud jne. Ühtlasi on õpitud tundma ja kasutama vanu teraviljatöötlemise riistu. Asju on nendel päevadel lähemalt selgitamas ja teadmisi jagamas käinud mitmed oma ala asjatundjad nagu Mall Hiiemäe Eesti Kirjandusmuuseumist, agronoomid Margus Ess ja Renee Aavola Jõgeva Sordiaretuse Instituudist ja vanemteadur Ellen Pärn Eesti Rahva Muuseumist. Tänavu pole plaanis kaugemaid külalisi kutsuda. Kauaaegne pedagoog Meeta Mikk on lubanud tulla meenutama, kuidas omal ajal Siberis viljakasvatamine käis ning endine Maarja kolhoosi peaagronoom Heino Taniloo kõnelema kolhoosiaegsest viljakasvatusest.
Varasemate plaanide kohaselt oli tänavu kavas hoopiski rukkilõikus. Kõik aastad pole aga ühesugused ning ilmaolud korraldasid asja teisiti. Seepärast otsustati meenutada ja ühiselt katsetada, kuidas käib hakist viljavihkude võtmine, viljarabamine ja käsikiviga jahvatamine.
VAIKE KÄOSAAR
Vooremaa
………………………………………………………………………..
Maarja-Magdaleena XI kodukandipäev
Vooremaa
25. mai 2006
Üheteistkümnendat korda järjest peetakse ülehomme 27.mail Maarja-Magdaleena kihelkonnapäeva, millega on haaratud piirkonna külad. Tänavusel kihelkonnapäeval osutatakse suurimat tähelepanu Maarja-Magdaleenale kui kihelkonnakeskusele ja ümbruskonna ühele elujõulisemale külale Otslavale.
Traditsiooni kohaselt alustatakse keskpäeval kell 12 kontsert-jumalateenistusega Maarja-Magdaleena kirikus, kus jutluse peab kirikuõpetaja Aivo Prükk ja laulab Tabivere valla segakoor. Päeva juht on Margus Abel.
Maarja-Magdaleenas
Kodukandipäeva kuulutab Maarja-Magdaleena rahvamaja juures avatuks Tabivere vallavanem Aare Aunap, mille järel kogunetakse majja sisse kuulama Tabivere kapelli. Teatritegemisest Eestis kõneleb Tabivere Vaba Aja Keskuse juht Tiina Tegelmann. Meenutatakse Ella Mahlapuud kui Maarja-Magdaleena tuntuimat näitemängujuhti läbi aegade, kelle sünnist möödub järgmise aasta märtsikuus 110 aastat ja kelle käe all siin mängitud etendused äratasid tähelepanu kaugemalgi ning kes oli siinkandis näitemängu tegemise juures aastatel 1919 – 1962. Kalmistul Ella Mahlapuu haual süüdatakse küünlad.
Seejärel minnakse külakeskuse suurte ühismajade juurde, et avada kohaliku noorteühenduse Club Extra rajatud laste mänguväljak, õieti selle esimene etapp, mis seniste projektirahadega suudetud välja ehitada ja kus tööd jätkuvad edaspidigi. Mänguväljakul tantsib Maaja-Magdaleena naisrahvatantsurühm ja päevajuht Margus Abel on lubanud organiseerida lustakaid võistlusmänge.
Otslava külas
Edasi kulgevad sündmused juba Otslava külas. Avatakse Päikese park ehk külakeskuse park, kuhu ümbruskonna külade, seltside ja seltsingute esindajad ning pered istutavad puid ning kuhu ka edaspidi võib oma puu istutada iga soovija. Kohapeal on võimalus osta ka istikuid. Otslava külakojas annab Tabivere Huviteater etenduse “Armastus ja külmad varbad”. Valla isetegevuslased aitavad sisustada päeva nii Maarja-Magdaleenas kui ka Otslavas. Päev lõpeb tantsuõhtuga Maarja laululaval koos Üllar Jörbergiga.
Vaike Käosaar
……………………………………………………………………………………
Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsil valmis kodulehekülg
Vooremaa
23. mai 2006
Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsil on valminud kodulehekülg, mille valmistas Interspace OÜ ning kunstiliselt kujundas Katrin Põdra. Leheküljel kajastub seltsi tegevus, ajalugu, kroonika ning selle abil on võimalik kursis olla ka ümbruskonna teiste ühendustega, külaliikumisega jne.
“Lehekülg on päris värske, nii et selle täiendamine kestab pidevalt,” ütles Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi juhatuse esimees Tiia Pärtelpoeg ning tunnistas, et erilist heameelt oli lehekülje koostamise käigus põhjust tunda koostööst kunstnik Katrin Põdraga. Viimane töötas seltsile välja ka logo. Oma kodulehekülg õnnestus seltsile saada tänu toetusele Kohalike Omaalgatuse Programmist ja Tabivere vallavalitsuse omaosaluse lisamisele.
Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsil, mis moodustati 2000. aasta jaanuarikuus, on olnud oluline osa külaelu edendamisel ümbruskonnas, kodukandipäevade korraldamisel ja paljude ilusate tavade algatamisel. Hea koostöö on saavutatud omakandis tegutsevate teiste ühendustega, nagu noorteklubi Club Extra, Memme-taadi klubi jt, kelle tegevusest ka koduleheküljel ülevaadet on võimalik saada. Põhjalikumalt saab tutvuda käsilolevate külaturismi projektide ning kogukonnateenustega jms.
Koduleheküljel on ka seltsi tegevuse moto: “Ehedad mõtted saavad teoks ja kannavad vilja”. Selle iseloomustamiseks muld vagudega ning olulise detailina Otslava külakoda kui ümbruskonna üks kõige tugevamalt välja kujunenud külakeskusi. Samas on ka seltsi logo, mis kujutab hobuserauda koos viljapeaga. Äraseletatult tähendab see järgmist: hobuseraud edasiliikumist külaelu arendamisel majanduslikul ja kultuurilisel teel, viljapea annab lootust, elujõudu ja usku elu kosumisele külades looduslähedast eluviisi järgides ning koos sümboliseerivad mõlemad külainimeste elukvaliteedi paranemist ja liikumist ühiselt valitud eesmärkide poole. Aadressil maarja-magdaleena.tabivere.net aga saab aga iga huviline juba ise kõigega lähemalt tutvuda.
VAIKE KÄOSAAR
—————————————————–
Ülemöödunud laupäeval saabus Maarja- Magdaleenasse suur bussitäis Valgamaa Kodukandi Ühenduse liikmeid, kellel oli soov tutvuda Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi tegevusega. Külalistele tutvustati ka ümbruskonna ajalugu ning huviväärsusi.
Oma kahepäevasel ringreisil otsustasid valgamaalased tagasiteel Lääne-Virumaalt kodu poole tulla tutvuma Maarja-Magdaleenaga ja siinse maarahva seltsiga, kelle tegevusest oldi mõndagi head kuuldud. Kohapeal võtsid külalisi vastu seltsi liikmed eesotsas juhatuse eestseisja Tiia Pärtelpojaga. Siitkandi minevikust andis ülevaate seltsi liige ja kauaaegne pedagoog Vahta Pilden.
Seejärel tutvustati valgamaalastele külaturismi marsruute. Kõigepealt kõneldi tõestisündinud lugusid ja legende ümbruskonda paigaldatud olulistest kividest. Edasi mindi uudistama Kurepesa talu Maarja-Magdaleena keskuses, kus perenaine Ilme Roosmäe kõneles looduse elujõust ning tutvustas hingekosutuseks ja tasakaaluks sisse seatud püramiidi, vaikuse tuba, kiviringi jne.
Maarja-Magdaleena keskusest sõideti Otslava külla. Imetleti sealset külakoda ja kaunilt kujundatud ümbrust. Külalistel oli kohalikele külaaktivistidele rohkesti küsimusi nii heakorrast kui ka ühistegemiste korraldamisest. Saadi kinnitust sellele, et kõik hea võib sündida vaid koostöös ja ühiste eesmärkide nimel tegutsedes. Küla parki, mis kahe nädala pärast ees seisva kodukandipäeva ajal avatakse päikesepargi nime all, istutasid valgamaalased omalt poolt sõpruse märgiks puu. Enne koduteele asumist said külalised uudistada veel Sirje Teesaare juures Põra talus küülikuid ja kitsi.
VAIKE KÄOSAAR
——————————————————————————————-
Paastumaarjapäev – maarjapäevadest tuntuim Vooremaa
25. märts 2006
Täna on rahvakalendri järgi paastumaarjapäev, mida paljude maarjapäevade seast vahest kõige enam tuntakse. Nimetus tuleb sellest, et päev langeb ülestõusmispühadele eelnevasse paastuaega. Kui paastumaarjapäev oli vanade eestlaste jaoks justkui heledaim laik paastuaja keskel ehk rõõmsameelne kevadine püha, siis paraku 1949. aastast peale, mil algas rohkem kui 20 000 eestlase teekond tundmatusse, kannab see kuupäev ka kurbuse pitserit.
Niisiis on paastumaarjapäeval mitu tähendust ja seega vahest meie rahvale üks olulisemaid daatumeid aastas üldse. Maarja-Magdaleena Maarahva Selts ja Maarja rahvamaja on aga otsustanud hakata tähistama nüüd, mil külagi Maarja-Magdaleena nime kannab, teisigi maarjapäevi. Algust tehakse täna õhtul paastumaarjapäeva pidamisega. Nagu rahvamaja juhataja ja maarahva seltsi eestseisja Tiia Pärtelpoeg kinnitas, meenutatakse seekord nii viiekümne seitsme aasta taguseid traagilisi sündmusi kui tutvutakse ka paastumaarjapäeva kommete, tähenduste ja uskumustega. Kuigi külalistena on oodatud nostalgilisi laule laulma Ervin Lillepea ja päevakohaseid vahepalu esitama Margus Abel, siis seekord väga lustiliseks minna ei taheta. On ikkagi topeltleinaaeg, sest järgmisel päeval saadetakse ju viimsele teekonnale president Lennart Meri.
Heal lapsel mitu nime
Et paastumaarjapäeva kutsutakse ka punamaarjapäevaks, kapsamaarjapäevaks jms, on kõigel ka oma kindel seletus ja tähendus.
Nagu Lauri Vahtre koostatud “Maarahva tähtraamatust” lugeda võib, on kevadine maarjapäev eriline ka kristlikus ajaarvamises. Näiteks Läti Hendriku järgi on seda maarjapäeva arvatud koguni aasta alguspäevaks. Põhjendus on selline: kui keskaegses Euroopas loeti üldiselt aasta alguseks Kristuse sünnipäeva 25. detsembrit, siis 25. märts, üheksa kuud varem, on tema ema Neitsi Maarja eostamise päev, kui peaingel Gaabriel hea sõnumiga teda külastas.
Kapsamaarjapäevaks on paastumaarjapäeva hakatud kutsuma aga seetõttu, et rahvakommetest on sel päeval väga olulised olnud kapsastega seotud toimetused, eriti Kagu-Eestis, kuhu kuulub suurem osa Jõgevamaastki. Näiteks oli kombeks küpsetada suuri ja laiu karaskeid või pannkooke, et kapsastel kasvaksid laiad lehed. Et aga kapsapead ikka suured oleksid, selleks soovitati lõngakera kerimist. Maarjapäeval vaadati üle ka säilinud kapsad ja külvati esimesed kapsaseemned.
Nii nagu küünlapäeval, on maarjapäevalgi naistepüha jooni. Naistel soovitati juua “maarjapuna” ehk punast veini või muud punast värvi jooki nagu punaseks värvitud õlu, viin või mahl, et kogu aasta oleks naistel õitsev välimus ja puna palgeil. Abielunaised võisid kõrtsis käia ja pidutseda ning naistepeole või sinna lähedusse sattunud mehed pidid naistele välja tegema. Naistel oli maarjapäeval keelatud igasugune käsitöö tegemine, nõelumine, isegi pea kammimine ja põranda pühkimine.
Veel kommetest, uskumistest ja ennustustest
Maarjapäeval on olnud üht-teist ühist ka vastlapäevaga, sest sel päevalgi oli kombeks keeta seajalgu, kontidest vurrisid teha, konte metsa või põllule viia, et sead suvel rohkem paigal püsiksid ja vilja sisse ei tükiks. Tuntud oli ka seakontidega ennustamine. Kondid pandi põrandale, igale neist tüdruku nimi juurde, ja lasti koer tuppa. Kelle kondi koer esimesena suhu haaras, see sai kõige enne mehele.
Ida- ja Kagu-Eestis on maarjapäeval kombeks olnud kuivatatud kala, eriti aga haugi söömine, mis pidi kindlustama hea kalasaagi. Haug oli tähtis seepärast, et maarjapäeva peeti haugide kudemise alguseks.
Paastumaarjapäeva ilma järgi on ennustatud ka kevadet – soe maarjapäev toob sooja kevade, külm aga külma. Peale paastumaarjapäeva on veel heinamaarjapäev 2. juulil, rukkimaarjapäev 15. augustil ja ussimaarjapäev 8. septembril, aga need on paastumaarjapäevast märksa vähem tuntumad.
Nii, et kevade nägu peaks tulema selline, nagu on tänase päeva ilm. Ja vaatamata selle aasta pikaks veninud talvele on kevad juba teel ja tuleb varsti niikuinii.
VAIKE KÄOSAAR
——————————————–
Maarjas alustatakse külaturismi alase koolitusega
Vooremaa
19. jaanuar 2006
Esmaspäeval on Maarja rahvamajas esimene koolitus Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse külaturismi alasest projektist “Külale külla”. Kokku on plaanis neli koolitust ja kaks ümarlauda neile, kes on huvitatud oma piirkonna huviväärsustest ja nende tutvustamisest teistele. Projekt, mida rahastab Balti-Ameerika Partnerlusprogramm, juhib Härjanurme Maarahva Seltsi eestvedaja ja Kodukandi maakonnaühenduse juhatuse liige Karina Kaarepere. Koolitusel osalema on seni registreerunud huvilisi peamiselt Puurmani ja Tabivere vallast ning Peipsi äärsest piirkonnast. Esimesel koolitusel tutvustavad projekti ja jagavad oma kogemusi Karina Kaarepere ja Tiia Pärtelpoeg, kes on ühtlasi läbi teinud vastavad külaturismi alased koolitused. Järgmiseks koolituseks antakse osalejatele koostada ka kodutöö.
VAIKE KÄOSAAR