2005

Mis jääb aastast 2005 kõige rohkem meelde?
Tiia Pärtelpoeg, Maarja rahvamaja juhataja ja omakandi külaelu edendaja:
Vooremaa
31. detsember 2005

“Üldiselt oli 2005. aasta minu jaoks oma rõõmude ja muredega täiesti tavaline. Hea meel on olnud küll paljude asjade üle. Et lapsed ja lapselapsed on terved olnud, et pisike Uku Mihkel hakkas kõndima, et oma tervis pole alt vedanud ja tööd ning tegevust on jätkunud küllaga nii kultuuri alal kui ka külaliikumises. Rõõmu tegi ka see, et sain täiendada ennast läbi liikumise Kodukant koolituste ja kavandatud projektid said ellu viidud. Ilusa ja meeldiva sündmusena jääb sellesse aastasse Tabivere Vaba Aja Keskuse avamine. Ja Maarja küla sai tagasi oma vana nime Maarja-Magdaleena. Meie valla segakoorile oli tänavu edukas – saime oma plaadiga maha ja Soomes esinemas käidud. Erilised olid ka selle aasta jõulud. Loodus oli ju nagu piltpostkardil – selliseid jõuluilmu ei mäletagi.”

Ardi Kivimets
———————————————————
Maarja -Magdaleenas teritati mälu

Vooremaa
17.november 2005
Igal hilissügisel korraldab Maarja-Magdaleena Maarahva Selts kohalikus rahvamajas ühe hubase puhkeõhtu sarjapealkirjaga “Sügisõhtu jutud”, kus kõige olulisemaks ürituseks on mälumäng kogu Tabivere valla rahvale.

Võistkondi oli seekord mängule registreerunud rekordarv – üheksa. Küsimusi esitati võistlejatele kokku 30, kõigile õigesti vastanu oleks teeninud 63 punkti. Edukaim võistkond koosseisus Anne Aunap ning Rein, Heino ja Arno Taniloo sai 41 punkti. Teiseks jäänud võistkond kogus 35, järgmised kaks aga võrdselt 30 punkti ning jäidki seega jagama kolmandat-neljandat kohta. Kuigi tegu polnud miljonimänguga, said paremad võistkonnad rahalise auhinna. Päris tühjade kätega ei lahkunud aga ükski osalenu.

Nagu igal aastal, koostas küsimused ja viis mängu läbi oma valla mees Ülo Nõlvak, kes ise mälumänguga tõsisemalt tegeles 1980. aastatel, kui ta telesaates “Kes keda” Tartu KEKi võistkonnas kaasa mängis.

“Tore on see, et osavõtjaid seekord nii palju oli ja et meie “põhitegijatest” alati erinev võistkond esimeseks tuleb,” ütles rahvamaja perenaine ja Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi juhatuse esimees Tiia Pärtelpoeg.

Õhtu külalisena esitas oma luuletusi aastaaegadest tartlanna, kelle kunstnikunimeks Moona. Tantsumuusika eest hoolitses ansambel VTK.

KAIE NÕLVAK

———————————————————-
Maarja eakate klubi liikmed kohtusid mustkunstnikuga

Vooremaa
03. november 2005

Liikmeskonnalt üks suuremaid Jõgevamaa eakate klubisid – Maarja Memme-Taadi klubi – pidas Maarja rahvamajas uue hooaja avapidu. Külalisteks olid mustkunstnik Tõnu Ojavee ja muusikud Tartust.

Ligi nelikümmend aastat artistina töötanud Tõnu Ojavee tutvustas peolistele mitmeid trikke ja pajatas esinemisreisidest paljudesse riikidesse, muu hulgas Egiptusse ja Afganistani. Memmed-taadid olid meeldivalt üllatunud, kui “imemees” neil ka ise trikke proovida laskis.

Muusikapalu, peamiselt viise operettidest, esitasid klubiõhtul eakad, kuid uskumatult nooruslikud tartlased Leili Veermäe ja Oskar Antipov, kes mängisid kunagi populaarses Tartu ansamblis “Vana Meloodia”.

Maarja memme-taadi klubi töös osaleb püsivalt umbes 50 pensionieas inimest. “Eks kaasalööjaid oleks rohkemgi, kuid mitmetel on raske klubi üritustele kohale jõudmine,” ütles klubi president Raivo Jürgenson.

“Memme-Taadi klubi liikmed osalevad agaralt kodukandi seltsielus ning teevad alati kaasa ka heakorratalgutel,” ütles Maarja rahvamaja perenaine Tiia Pärtelpoeg.

JAAN LUKAS

———————————————————-
Maarja noorteklubil on käsil laste mänguväljaku rajamine
Vooremaa
03. november 2005

Maarja noorteklubi Extra Club kavatseb rajada Maarja keskasulasse laste mänguväljaku. Klubil on plaanis korraldada ka tervisepäevi ümbruskonna kooliõpilastele. Klubi esimehe Kirsti Kanguri sõnul taotletakse laste mänguväljaku ehitamiseks raha Kohaliku Omaalgatuse Programmist. “Oleme võtnud ka hinnapakkumise firmalt, kes väljaku valmis ehitaks. Mõistagi oleksid klubi liikmed rajamistöödel abiks ka ise,” rääkis rätsepa diplomiga noor pereema, kes valiti ka uude Tabivere vallavolikokku.”Meie noorteklubi saigi loodud suuresti selleks, et mänguväljaku tegemist parem korraldada oleks,” lausus Extra Club abiesimees Ivo Romet, kes õpib Tartu Ülikoolis materjaliteadust.Noorteklubi üritab korraldada piirkonna kooliõpilastele tervisepäevi, kus selgitatakse ka suitsetamise kahjulikkust. Ühtlasi on plaanis spordivõistlusi läbi viia ja noortelaagreid korraldada. Nõupidamiseks kogunevad noorteklubi liikmed üksteise kodudesse või Maarja rahvamajja, mille perenaine Tiia Pärtelpoeg noorte tegevust igati soosib. Hiljuti tutvustasid Kirsti Kangur ja Ivo Romet klubi tööd ka Maarja Memme-Taadi klubile. “Praegu on meie klubis Maarja noored. Liikmeks on soovitud aga tulla ka Palamuselt ja Tabiverest. Võtame meelsasti vastu kõik, kes soovivad Maarja ja selle ümbruse elu laste- ja noortesõbralikumaks muuta,” ütles Kirsti Kangur.

JAAN LUKAS
———————————————————–
Maarjast saab taas Maarja-Magdaleena
Vooremaa
22. oktoober 2005

Valitsus ennistab Maarja küla nime Maarja-Magdaleenaks. Kuni 1950. aastani Maarja-Magdaleena nime kandnud iidne küla nimetati siis järsku Järve külaks. Alles 1978. aastal muudeti see Tabivere valla küla Maarjaks. Sellel nädalal sai ring täis ja Maarja-Magdaleena kantakse taas kaardile.”Umbes aasta kandsime kogunisti Viktor Kingissepa nime, alles 1951. tuli Järve. See nimi oli aga meile väga võõras. Maarja-Magdaleena on olnud väga kaua kihelkonna keskuseks, siinne kihelkonnakool on asutatud juba 1688. aastal. Küla iidse nime taastamise idee tuli meie endiselt külaelanikult Ingrid Elkenilt. Mullu korraldasime nime ennistamiseks küsitluse. Külarahva soovi edastasime vallavalitsusele ja nüüd on heameel tõdeda, et meie tahe on täitunud,” rõõmustas Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi juhatuse esimees Tiia Pärtelpoeg. Maarja-Magdaleenas elab ligemale kolmsada inimest.

ARDI KIVIMETS

———————————————————
Külaturism – üks võimalus kogukonna arenguks
Vooremaa
11. september 2005
Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumise Kodukant korraldatud seitse kuud kestnud külaturismi edendajate koolitus on nüüdseks jõudnud lõpule, mille tulemusena on Eestimaale lisandunud mitmeid uusi maakohti tutvustavaid turismimarsuute. Eeloleval laupäeval antakse Tallinnas põllumajandusministeeriumis koolituse läbinutele vastavad tunnistused üle. Jõgevamaalt sõidavad sinna Tiia Pärtelpoeg Tabivere ja Karina Kaarepere Puurmani vallast, kelle koostatud omakandi turismimarsruudid on lülitatud ka peatselt trükist tulevasse infovoldikusse.

Paralleelselt koolitustega, mida erinevates Eesti paikades korraldati, kulgesid ka kodutööd. Ühtlasi saadi koolituse käigus organiseeritud õppereisidel lähemalt tuttavaks sellega, milliseid võimalusi on külaturismi arendamiseks nii Eestimaa erinevates paikades kui ka Lätis, Leedus ja Soomes. Paralleelselt koolitustega, mida erinevates Eesti paikades korraldati, kulgesid ka kodutööd. Ühtlasi saadi koolituse käigus organiseeritud õppereisidel lähemalt tuttavaks sellega, milliseid võimalusi on külaturismi arendamiseks nii Eestimaa erinevates paikades kui ka Lätis, Leedus ja Soomes. Maaelu nähtavamaks Liikumise Kodukant projekt kandis nimetust “Külaturism – üks võimalus kogukonna arenguks”, mis sisuliselt tähendabki maa- ja külaelu nähtavamaks muutmist, et otsida seal seeläbi võimalusi elutingimuste parandamiseks. Liikumise Kodukant projekt kandis nimetust “Külaturism – üks võimalus kogukonna arenguks”, mis sisuliselt tähendabki maa- ja külaelu nähtavamaks muutmist, et otsida seal seeläbi võimalusi elutingimuste parandamiseks. Kodukandi projekti toetas Euroopa Liidu Phare CBC 2002 programm. Kaasosalised olid ka vallad, kus uusi projekte ellu viima asutakse. Kodukandi Jõgevamaa ühenduse juhatus pakkus oma kandidaatidena projektis osalema Maarja Magdaleena Maarahva Seltsi ning Härjanurme Maarahva Seltsi. Nende seltside esindajatena hakkasidki läbi koolituste asju edendama Tiia Pärtelpoeg ja Karina Kaarepere. Koolituste lõpptulemusena pidi valmima nn külaturismi toode, mis sisuliselt tähendabki uusi väljatöötatud turismimarsruute Puurmani ja Tabivere vallas.

Nagu mõlemad koolituse läbi teinud tunnistasid, nõudis see eelkõige koostööd oma piirkonna külade inimestega. Kerge see just ei olnud, sest eestlane, eriti tõsine maainimene on ju teatavasti tagasihoidlik ega kipu ennast ise esile tõstma. See eeldas muuseas ka oskuslikke läbirääkimisi ning kohati ka inimestes julguse ning enesekindluse süvendamist.

Koolitusel omandatu ja kodutöö põhjal valmis Karina Kaareperel Puurmani valla turismimarsruut “Astuge me õue, tulge me tuppa, viige me vaimustus maaelust maailma”. See sisaldab ringkäiku vanas Pikknurme meiereis, Pogatsi talus suurte metsade keskel, Välja mahetalus, Härjanurme kalatalus, vanas karjamõisas, Kursi kirikus, kihelkonnamuuseumis, Puurmani lossis ja pargis jne koos mitmete lisavõimalustega telkimiseks, piknikuks, simmaniks, matkaks loodusradadele jms.

“Pakume külale omast elamust” – sellist üldnimetust kannab Tiia Pärtelpoja koostatud marsruut muistsete kihelkondade Maarja-Magdaleena ja Äksi külaradadel ehk nagu täpsustusena on märgitud: loodus- ja kultuuripuhkus lastele, peredele, üksikule rändajale, eakale inimesele. Nimetada võiks sinna kuuluvaid hingekosutuse ja tasakaalustamise võimalusi Maarjas Ilme Roosmäe kodus püramiidides, püstkojas, higistamisonnis jms, ning ravim- ja maitsetaimede tutvustamist samas, matka külaradadel “Igal kivil oma lugu”, tutvumisi taludega, puhkepeatust Otslava külakojas ning mitmeid lisavõimalusi Elistveres, Äksis, Koogi külas ja mujal.

Vahetult enne viimast ja kokkuvõtlikku koolitust käisid hindajad ehk testijad üle-eestilisest liikumisest Kodukant ning naaberriigi Läti esindajad ka mõlemas Jõgevamaa vallas ning tutvusid eespool nimetatud marsruutidega. Eriti sügava mulje jätsid ülevaatajatele Puurmani vallas Pogatsi talu avarus ja veesilmad ning ravimtaimedega tutvumine ja hingekossutusvõimalused Maarjas.

Mis see andis?

Mida see kõik annab turistile, seda näitab ilmselt tulevik. Kindel on aga üks – rahvas peaks saama Eestimaa külaelu lähemalt vaadata.

Koolituse läbinud võivad aga nii Eestimaal kui ka naaberriikides nähtu, kuuldu ja kogetu põhjal kinnitada, et kõige enam võiks turistile huvi pakkuda just see, mis paikkonnas on traditsioonist ja omapärast, aga ka mõned erilised ehk lausa hullumeelsed uued ideed. Veenduti ka selles, et vaja on rohkem julgust ennast ja oma kodupaika välja pakkuda.

Samas oli võimalus tuttavaks saada mõnegi paigaga Eestimaal, kuhu muidu poleks sattunud. Uusi kogemusi ja eeskuju väärivat võidi mällu talletada ka teistest riikidest. Näiteks seda, kuidas osatakse väärtustada talguid, hinnata mitte niivõrd kõrget kunsti kui just külale omast, kuidas asju korraldada nii, et turist tunneks ennast tõepoolest südamest oodatud olevat.

VAIKE KÄOSAAR

——————————————————–
Maarahva selts käis tähti kaemas
Vooremaa
27. september 2005

Ülemöödunud nädalalõpul tegi Maarja-Magdaleena Maarahva Selts teoks oma ammuse plaani. Käidi tutvumisreisil Tõravere Observatooriumis. Tähetargad soovitasid taevalaotusega tutvumiseks valida enam-vähem täiskuuaeg ja selline hilisõhtu, kui ilmateade jahedat ööd ennustab – siis on lootust, et näeb palju ja ilusat.Meteoroloogid lubasid tõesti ööks vastu 17. septembrit kohati miinuskraade. Lisaks anti teda, et lähiajal võib Eestimaa taevas virmalisigi näha.Kuu tõusis sel õhtul siiski võrdlemisi hilja ja peitis ennast esialgu pilvedesse.”Enamik oli Tõraveres esimest korda ja põnevust oli palju. Kahju ainult, et Kuu nii kiuslikult käitus ja ennast meie sealoleku ajal pilvede vahele peitis. Aga tagasiteel saatis ta meid laialt naerdes,” rääkis Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi esimees Tiia Pärtelpoeg.Ekskursiooni kogu observatooriumis tegi ja seletusi jagas astronoom Indrek Kolka. Teleskoobi abil võeti põhjaliku vaatluse alla Vega-nimeline täht. Igaüks sai hiigeltorust sisse piiluda ja teistega oma muljeid jagada.Lisaks tähtedega tutvumisele avaldas ekskursantidele sügavamat muljet observatooriumi peahoone fuajee seinal olev väikestest kividest ja vasetükkidest laotud pannoo-taevakaart. “Mõtlema pani tähetarga räägitu, et eestlastel on tähtkujude ja taevakehade nimetused ikka omamoodi olnud ja seda juba viis tuhat aastat tagasi. Näiteks on meil alati otsitud taevast Suurt Vankrit, mida kogu muu maailm Suureks Karuks nimetab. Et eestlased iidsetest aegadest põldu on harinud, pandi ka tähtkujudele vastavaid nimesid. Orioni tuntakse meil ju Koodi ja Rehana. Linnutee nimi on aga kõigil soomeugrilastel emakeelne. Meie algne ühine päritolu sai taas kinnitust,” jagas oma muljeid maarahvaseltsi juhatuse liige Ülo Laurend.

KAIE NÕLVAK

———————————————————-
Otslavas oli imeilus peoõhtu

Vooremaa
23. august 2005

Taasiseseisvumispäeva puhul Otslava Külakoja esisel platsil peetud pidu läks igati korda.

“Ometi kord on ilmataat meile halastanud. See on esimene minu korraldada olev pidu sellel suvel, millel on lootust vihmata jääda,” oli TIia Pärtelpoeg laupäevaõhtuse peo hakul lausa õnnelik.

Ansambel Lustgast ehk Uno Kaupmees ja Rein Kaasik tegid muusikat, mis igas eas publikule meele järele oli. Seda kinnitas äärmine ruumikitsikus tantsupõrandal avavalsist kuni südaööni, mil viimased peolised koju raatsisid minna. Kutseliste muusikute puhkepausid sisustasid oma valla isetegijad, riigipüha poliitilist külge tuletasid meelde vallavanem Aare Aunap ja külaline Riigikogust Margi Ein.

Otslava peoplats on teatavasti Tabivere valla üks looduskaunimaid ja heakorrastatumaid paiku. Ja nagu olnuks sellest veel vähe, lisas taevataat omalt poolt haruldaselt ilusa ilma, ritsikate sirina ja lummava täiskuu.
KAIE NÕLVAK

_________________________________________________________Otslavas on laupäeval külakiige avamine ning öölaulu- ja tantsupidu
Vooremaa
04. august 2005

Otslava külas on ülehomme tulemas üks selle suve suuremaid pidusid. Üles astuvad ümbruskonna tantsijad ja lauljad ning oodata on üllatusesinejaid Tartust ja Tallinnast. Ühtlasi on plaanis avada pidulikult külakiik.

Otslava küla keskele rajatud külakojast on saanud eriliselt kaunis ja tähelepanuväärne peopaik ning selle head kõla on juba jõudnud kiita mitmed külalisesinejadki. Ülehomme õhtul on lava aga peamiselt omakandi lauljate ja tantsijate päralt. Et nende etteasted jäid õhtuse aja peale, siis kannab eelolev pidu öölaulu- ja tantsupeo nime, mis aga peo eestseisja ja siitkandi tuntud külaaktivisti Tiia Pärtelpoja sõnul ei tähenda, et omaaegseid kuulsaid pidusid lausa järele aimata üritatakse. Küll aga tõotab pidu tulla igati suurejooneline. Arvestades juba seda, et peokavasse on plaanitud eriliselt paljude isetegevuskollektiivide esinemised – segakoor, ansamblid, solistid, tantsijad jne. Omaette kavaga ja koos kohaliku segakooriga astub üles ka külla kutsutud Äksi segakoor, kellega koos seisab septembrikuus ees ka Soome esinema minek.

Tänu Kohaliku Omaalgatuse Programmi ja Tabivere valla toetusele võidakse pidulikult avatuks kuulutada külakiik, mille külaelanikud ise valmis on meisterdanud. Tantsumuusikat teevad Toivo Ivask ja ansambel VTK. Enne südaööd tulevad kauneid operetiviise laulma Estonia solistid ning esinema tantsukollektiiv Tartust. Plaanis on ka ilutulestik ja nagu teadjad kinnitavad, on see aegade jooksul esimene kord, kui Otslavas tuli taevasse läheb.

VAIKE KÄOSAAR

———————————————————
Äksi kihelkonnapäev oli täis laulu- ja tantsulusti ning sportlikke jõukatsumisi

Vooremaa
05. juuli 2005

Pühapäeval toimunud XIII Äksi kihelkonnapäeva muutis meeleolukaks rahvapeoks Tabivere ja Tartu valla taidlejate kontsert, kus kutsuti tantsides ja lauldes kaasa lööma ka pealtvaatajaid. Kakskümmend viis meest proovisid jõudu traditsioonilisel kiviviskevõistlusel Äksi Äss, mille seekord võitis Eesti Laskesuusakoondise füsioterapeut Margo Ool.

Kihelkonnapäev algas kontserdiga Äksi Andrease kirikus. Selle eel õnnistas kihelkonnapäeva ja sellel osalejaid kirikuõpetaja Urmas Oras. Tunniajalisel kontserdil musitseerisid Kärt, Jaak, Ants ja Mart Johanson. Kirikust võisid kõik annetuse teinud võtta kaasa äsja trükivalgust näinud Äksi kirikut kujutava postkaardi, mille autor on fotograaf Johannes Haav.

Mängud mättal ja mäe peal

Pärastlõunatunnil teatas kihelkonnapäeva juht Valdi Reinas, et algab isetegevuslaste kultuuriprogramm “Ma mängin mättal, mäe peal”.

Kontserti jälgima tulnud publikul ei lastud kaua ühe koha peal istuda, sest Tabivere segarahvatantsurühm haaras aktiivsemad kohe tantsuringi kaasa. Esinemiskavale andsid muusikalist värvikirevust Väägvere pasunakoor, Tabivere valla segakoor ja Heino Elleri nimelise Muusikakooli Tabivere filiaali tütarlastebänd. Äksi kihelkonnapäeva üks korraldajatest, Tabivere valla kultuurielu eestvedaja Tiia Pärtelpoeg ütles, et idee isetegevuslaste kontsert just sellises vormis korraldada tuli tal endalegi ootamatult. “Mõtlesin sellele, et Äksi peoplats on looduslikult just selline: on nii künkaid kui head siledat platsi tantsimiseks. Nii tuligi mulle pähe kontserdi nimi “Mängin mättal, mäe peal”. Tore, et pealtvaatajad rõõmuga kaasa laulma ja tantsima tulid. Algul olin veidi mures, kas publiku kaasatõmbamine õnnestub,” oli ta vabaõhukontserdi korraldajana nii esinejate kui publikuga rahul.

Tiia Pärtelpoja sõnul on Äksi kirikuhoov sellise kontserdi korraldamiseks igati sobiv. Äksit kui mõnusat esinemispaika kiitsid mitmed esinejad ning nende juhendajad. “Tänavu suvel oleme juba tantsinud Elvas Peipsiäärsete maakondade laulu- ja tantsupeol, Tabivere jaanitulel ja Maarjas Tabivere valla külade päeval. Ka siin, Äksi pargis, oli igati hea tantsida,” rääkisid Tabivere segarahvatantsurühma neiud Kai ja Ede.

“Nüüd tõmbame veidi hinge ja siis istume sööma kringlit, mille kihelkonnapäeva korraldajad meile tänutäheks esinemise eest just üle andsid,” lausus tantsurühma juhendaja Aivar Aitsar. Ta avaldas arvamust, et Tabivere vallas võiks olla kultuuriüritusi ehk rohkemgi, kuid mitte liiga väikeste vahedega, et ei tekiks rutiin.

Äksi parki ja siia paigaldatud lava nimetasid igati meeldivaks esinemiskohaks Heino Elleri nimelise Muusikakooli Tabivere filiaali tütarlastebändi liikmed: bassikitarrist Katriin Laurson, löökpillimängija Triinu Täpsi, laulusolist Vieno Rjabova ja klahvpillimängija Tiina Tomingas.

“Isetegevusprogramm on igal kihelkonnapäeval erinev olnud. Traditsiooniks on aga kujunenud munaviskevõistlus ja kiviheitevõistlus Äksi Ässa nimetusele,” ütles Tabivere vallavanem Aare Aunap.

Veerandsada rammumeest kivi viskamas.

Mõlemad nimetatud võistlused toimusid ka tänavu. Kiviviskevõistlusel on võimalus osaleda kahekümne viiel mehel ja just niipalju mehi selleks jõu- ja osavuseprooviks end registreeriski. Viskeid hindas kohtunik Viktor Trink. Visati 11-kilogrammist kivi. See kivi on kõigil kihelkonnapäevadel sama ning seda hoiab võistluste vahelisel ajal oma kodus äksilane Bernhard Sepp, kes on ka ise alati kaasa võistelnud. Ta tegi seda sellelgi aastal.

Võistluses, kus iga osaleja võis sooritada neli viset, selgitati esialgu välja kuus paremat, kes finaali pääsesid, et omavahelises heitluses välja selgitasid, kes saab sellel astal esikoha ja tiitli Äksi Äss 2005. Kõige kaugemale – 42,65 meetri kaugusele – viskas kivi Margo Ool.” Ma olen osalenud nüüdseks kolmel kiviviskevõistlusel. Esimene kord võitsin ja sooritasin ka rekordviske. Teisel korral vigastasin jala ja jäin neljandaks. Nüüd olen siis taas võitja,” rääkis pikka kasvu mees, kes töötab Eesti Laskesuusakoondise füsioterapeudina.

Teise koha võitnud Vello Puusalu Tartumaalt Kambjast lennutas kivi 41,50 meetri kaugusele. Lähte spordihoone juhataja Margus Pärsik, kes on võitnud seitse Äksi Ässa tiitlit, viskas seekord kivi 38,71 meetrit ja jäi kolmandaks.

Kiviviskevõistluse edukamaid autasustasid Tabivere vallavanem Aare Aunap, Äksi kihelkonnapäevade idee algataja Aune Sepp ja tänavuse kihelkonnapäeva üks korraldajaid, ettevõtja Kalev Raudsepp. Võitja Margo Ool sai auhinnaks kunstnik Meedi Ümara valmistatud Äksi Ässa kuju.

Kihelkonnapäevalisi lähedalt ja kaugelt

Äksi kihelkonnapäevale oli tuldud nii Tabivere vallast kui teistest Jõgevamaa linnadest ja valdadest, samuti naabermaakondadest. Muljed olid igaühel erinevad. “Mind meelitab ikka kihelkonnapäevadele värske õhk ja ilus loodus, ” ütles memm Äksi lähedalt Puhtaleiva külast.

“Kihelkonnapäeval jätkub ikka huvitavat meelelahutust nii lastele kui ka täiskasvanutele,” märkis Tabivere mees Raul Rääsk, kes töötab Jõgeva vallavalitsuse majahaldurina, kuid on ka pillimees. Peole oli ta tulnud koos abikaasa ja tütretütrega.

Keskeas meesterahvas, kes enda sõnul Tartust pärit, rüüpas puude vilus õlut ja pajatas: “Sõbrad tulid kihelkonnapäevale ja võtsin mind kaasa. Täitsa mõnus on. Aga mis edasi saab ja kuhu ma siit hiljem edasi lähen, seda küll ei tea. ”

Pajusi vallast Aidust saabus mootorrattal Äksi 72-aastane Hugo Lehismaa. “Kui kuulen, et Eestimaal on mõni kultuuriüritus, sõidan kohale. Muidu on igav. Bensiini ostmiseks mul raha ikka jätkub,” rääkis aktiivne vanahärra.

“Äksi on omalaadne küla, mis seob Tabivere ja Tartu valda, seega ka Jõgevamaad ja Tartumaad. Äksi kirik jääb Jõgevamaale, surnuaed aga Tartumaale. Äksi kihelkonnapäev on kujunenud rahvapeoks, kus esinevad alati kahe naabervalla taidlejad,” rääkis kihelkonnapäeva olemusest Tabivere vallavolikogu esimees Kajar Lember, kes oli üritusel koos abikaasa ja viiekuuse poja Arturiga.

JAAN LUKAS

———————————————————–
Ilmataat ei pidanud Maarjas kokkuleppest kinni
Vooremaa
28. juuni 2005

Maarjas peeti maha kolmas Tabivere valla külade päev, mille käigus tehti soovijatele bussireis valla küladesse ja tutvustati külade tõmbenumbreid. Õhtupoolikul jätkus pidu Maarja peoplatsil.

Pärastlõunal kella kolme ajal sai Maarja külas kolmas Tabivere valla külade päev ametlikult avatuks kuulutatud. Esmalt peeti maha konverents teemal “Külaturism ja selle arendamine”. Küladepäeva eestvedaja, Maarja külavanem Tiia Pärtelpoeg selgitas, et külaturism ongi see, kui iga talu sellest osa võtab. “Ühes talus tegeldakse kudumisega, teises õmmeldakse, kolmandas ja neljandas talus kasvatatakse maasikaid või kitsi. Küla koostöövõime on oluline,” lausus Pärtelpoeg.Igal kivil oma lugu

Pärast konverentsi istusid soovijad bussi, et läbi teha reis “Igal kivil oma lugu”. Külastati Tabivere valla külasid ja mitmeid mälestuskive. Bussis kaasa sõitnud kohalikud tutvustasid oma külast olulisemat. Näiteks käidi ära Kõrenduse külas Silmaallikal, kus sai allikaveega silmi pesta. Legendi kohaselt jääb inimene, kes on end allikaveega pesnud, igavesti nooreks. Et maaparandustööde käigus allikas peaaegu hävis, siis allikale ligi ei pääsenud, nooruseeliksiir toodi sealt kausiga varem valmis.

Samas külas asub ka küla uhkus – vana ja väärikas Kõrenduse tamm, mille ümbermõõt 4,9 meetrit. Küla tekkiski omal ajal selle puu ümber ning tamm sai küla keskpunktiks.

Kõrenduse kool lõpetas tegevuse 1966. aastal. Täna turistid seda külastada ei saa, sest maja omanik soovib selle kõigepealt korralikult remontida ja taastada. Kõrenduse on Eesti üks vanimaid külasid ja Eesti esimene rehepeksumasin osteti 1899. aastal just sinna.Ennast sai mõõta rukkiga

Järgnevalt näidati, kuidas rukis kasvab. Iga soovija käis end rukki kõrval mõõtmas. Huvitavat kõneainet pakkus kohalik põlluharimisviis: vili külvatakse viis aastat järjest eelmise aasta kõrrepõllule, vahepeal maad ei künta.

Ühe reisija koduväravas tegi buss samuti peatuse. Selle majapidamise uhkuseks olid lontkõrvadega kirjud küülikud. Eriti sümpaatsed olid need loomad lastele. Silitamisest ei pääsenud kumbki näitamiseks välja toodud lontkõrv.

Ilme Roosmäe huvialaks on ihu ja hinge kosutamine, olgu see siis ravimteede või indiaanlaste higistamisonni abil. Keset rohelust paiknes roheline püramiid, milles saab energiat ammutada. Sisustuseks oli sellel majal vaid kaks voodit ja väike lauake. Näha sai ka liivavanni. Kuum liiv aitavat perenaise sõnul lõõgastuda.

Lahkelt jagati tarkust ka mitmete ravimtaimede kohta. Pandi kõrva taha, et nõges pole vaid tüütu ja kõrvetav umbrohi, vaid hinnaline ravimtaim, mis aitab liigesepõletiku ja vitamiinivaeguse korral ning tõstab ka potentsi.

Ilme Roosmäe aiast mindi tema ligi saja-aastasesse majja, kus sai proovida mitmesuguseid taimeteesid ja maitsta värskeid salateid. Kokkuvõtteks korraldati maitsetaimede äratundmises küladevaheline viktoriin.

Pidu jätkus Maarja laululaval, kus külavanem Tiia Pärtelpoeg kokkutulnuid tervitades ilma justkui ära sõnas, öeldes: “Sellest hoolimata, et saartel sajab, loodame ilusa ilma jätku.” Soovijad said võimaluse laval kõnet pidada. Juula külavanem Eneli Kaasik ulatas Maarja külavanemale küpsised, et korraldajate jõud enne ürituse lõpetamist ei raugeks.

Kontserdiosa avas Tabivere valla tütarlastebänd, esitades viis lugu, millest üks ka nende omaloominguline pala “Bänd”.

Jaanituld aitas külavanemal Tiial süüdata Tabivere vallavanem Aare Aunap. Lavale tulnud külalisduo Jeti ei olnud jõudnud veel rahva jalgu soojaks tantsitada, kui paukudes ja mürtsudes algas äikesevihm. Ühe hetkega olid publikupingid tühjad, vaid üksikud lapsed kilkasid kiigel ning märjaks saanud pidulised moodustasid ringi ümber jaanitule.Pidu jäigi pooleli

Lavale tuli laulukoor. Kuigi elekter poole esinemise pealt ära läks, jätkus laul saateta. Vihm küll vaibus, kuid lava oli nii libe ja märg, et sellel oleks võinud uisutada. Sellele vaatamata kogunes lavale Tabivere rahvamaja segarahvatantsurühm.

Külavanem Tiia Pärtelpoeg võttis viisi üles ja hakkas koos Jetiga ning veel mõne vabatahtlikuga laulma, et tantsijad esineda saaksid. Et aga lava veel väga lirtsus, hakkasid tantsijad tibusammul seda “kuivatama”. Ja kuigi sellest kasu polnud, oli kõigil lõbus.

Et küladevahelised võistlused toimuda ei saanud, lepiti kokku, et järgmisel aastal toimub Tabivere valla külade päev Koogi külas. Pidulikult ulatati Koogi külavanemale rändkarikas ja soojad soovitused järgmiseks aastaks.

Tiia Pärtelpojale tehti ka ettepanek korraldada pooleli jäänud üritus järgmisel aastal uuesti.

“Aga me ei taha järgmisel aastal samast kohast uuesti alustada, pealegi saime üle poole kavandatust tehtud. Ikka edasi peab liikuma,” oli tänavuse peakorraldaja seisukoht.

AIGI PUUSEPP

———————————————————

Kolmas Tabivere valla külade päev toimub Maarjas
Vooremaa
21. juuni 2005

Tänavuse Tabivere valla külade päeva peateema on külaturism. Kohalike vaatamisväärsustega tutvumiseks korraldatakse bussireis, toimub küladevaheline jõukatsumine, esinevad oma valla isetegevuslased. Tantsuks mängib ansambel Jeti.

Üritus algab laupäeval, 25. juunil kell kolm Maarja rahvamajas vestlusringiga teemal Külaturism – üks võimalus kogukonna arenguks. Bussireisil tutvutakse kohalike vaatamisväärsustega, mis võiksid olla magnetiks ka turistidele. Tutvutakse kohaliku taimetarga Ilme Roosmäe koduõuega, kus õpitakse tundma ravi- ja maitsetaimi, uudistatakse mahepõllunduse põhimõttel rajatud köögiviljapeenraid, saadakse teada, mis on indiaanlaste higistamisonn ja palju muudki huvitavat.

Maarja laululava peoplatsil süüdatakse külade lõke.

Nagu eelmisel aastal, ei puudu ka tänavu küladevaheline jõukatsumine. Külade võistkonnad võrdlevad osavust nooleviskes, kotisjooksus, karaokelaulmises, paarisvõrkpallis ja veel mitmel alal. Ennast parimast küljest näidanud külale antakse rändkarikas ja neile saab osaks ka järgmise külapäeva korraldamise au.

Esinevad oma valla isetegevuslased, alates kella kuuest

tantsitab rahvast ansambel Jeti.

Korraldajate töö on seni viperusteta kulgenud, väike palve on neil vaid ilmataadile, et ka selles osas kõik ilus oleks. Samuti oodatakse rohket osavõttu ja aktiivsust, seda enam, et pääse peole on kõigile prii.

Eelmine Tabivere valla külade päev peeti Juula külas, tunamullune Otslavas.

AIGI PUUSEPP

____________________________________

Maarja rahva laul kõlab üle Eesti

Vooremaa
02. juuni 2005

Reet Linna peab laupäeval Maarjas tehtud laulusaate Laulge kaasa salvestust väga hästi kordaläinuks. Teleekraanilt näeb saadet 11.juunil.

“Väga tore ja hea salvestus oli. Maarja rahvas tuli väga hästi kaasa, nad olid tulnud siia ikka laulma, mitte niisama, näpp suus, vahtima, mida me teeme ja kuidas telesaadet tehakse. Eriti tore, et laulma oli tulnud nii palju rahvariides mehi ja naisi,” kiidab paljude lemmik Reet Linna pärast järjekordse saate tegemist Tabivere valla rahvast. Menusaatel Laulge kaasa algas kuues hooaeg. Tänavu on plaanis teha kakskümmend saadet Eestimaa eri paigus.

“Jõgevamaal oleme laulusaadet varemgi teinud: Tabiveres, Jõgeval, Mustvees ja Põltsamaal. Saatepaiga valimisel mängib peamist rolli rahva huvitatus saate tegemisest. Maarjasse tulema oskas meid keelitada siinne agar kultuurijuht Tiia Pärtelpoeg. Ja meil läks hästi: rahvast oli parasjagu, minu hinnangul umbes 800 inimest. Muidugi ei saa küla võrrelda näiteks Tartuga, kus me teeme järgmise saate. Mulle tundub, et mida kaugemale suurest linnast, seda suurem on huvi saate tegemise vastu ja rahvas on rohkem lauluhimuline. Kiitus Maarja rahvale, siin on väga head lauljad ja toredad inimesed,” pole saatesarja produtsent Valdur Sepp kiidusõnadega kitsi.

Ega see pooletunnilise saate tegemine nii ludinal lähegi: kaheksa laulu laulmiseks kulub oma paar tundi. Ikka ja jälle tuleb mõnda laulu või juttu uuesti alustada. Rohkem tegemist on saate algusega: kuna unustas rahvas, et tuleb ka enne laulu algust plaksutada (see olla vajalik saate monteerimiseks), kuna jättis rahvas laulmise katki, kui Reet Linna eestlaulmise lõpetas ja hakkas saadet sisse juhatavat juttu rääkima. Vahel läheb saatejuhil endalgi keel sõlme, teinekord algab laul kas veidi vara või kostab liiga tasa. Mõni lugu on aga vaja võtta oktav madalamalt, anda särtsu juurde või võtta aeglasemaks. “Tähelepanu, kaamerad käivituvad nüüd!” annab režissöör Jaanus Nõgisto järjekordselt märku ja salvestus läheb edasi.

“Siin näeb väga palju lapsi, mis tähendab, et armastusega on siinkandis väga hästi. Aga armastusest laulab ka meie tänase saate külaline Hanna-Liina Võsa,” teadustab saatejuht ja imeilusal häälel hakkab kõlama “Mis värvi on armastus”. Et Eesti Televisioon on tähistamas oma 50. sünnipäeva, esinevad salvestustel lauljatena ka teletöötajad. Maarjas näitas oma lauluoskust kauaaegne telerežissöör Sulo Soo. Milliseid laule lauldi ja mida Maarja laululaval veel tehti, saab näha 11. juunil kell 20.30 ja kordusena 18. juunil.

ARDI KIVIMETS

___________________________________
Tabiverest leiti laulupärleid

Vooremaa
28.aprill 2005

Ülemöödunud pühapäeval Tabivere Gümnaasiumi aulas peetud valla laste lauluvõistlusel Laulupärl 2005 näitasid nii Tabivere kui Maarja lapsed-noored oma head lauluoskust. Ja seda, et lauljate vanemad-vanavanemad ja sõbradki ilusa muusika vastu ükskõiksed pole, tõestas puupüsti täis koolisaal.

Kohaletulnud ei pidanud neljatunnist paigalistumist kahetsema, sest kontsert, mis siin anti, oli tõeline pärlipüüdmine ja -leidmine.

Pärast ürituse peakorraldaja Tiia Pärtelpoja sissejuhatust võttis juhtimise üle Muinasjutuprints (Valdi Reinas), kes oli tulnud kohale selleks, et kah ilusti laulma õppida. Tema ülesandeks jäi kogu konkursi jooksul esinejad välja kuulutada. Lisaks oli ta endale võtnud volitused igale osalejale laulu lõpus mõni rohkem või vähem intrigeeriv küsimus esitada. Ja lapsed tõestasid, et lisaks heale lauluoskusele ei ole nad ka muidu suu peale kukkunud.

Osalejaid parasjagu

Võistlesid solistid ja ansamblid Tabivere Gümnaasiumist, H. Elleri nimelise Tartu Muusikakooli kohalikust filiaalist, Maarja Põhikoolist ja Tabivere lasteaiast. Ja kuigi päris pisikeste ja kõige suuremate hulgas oli osavõtt napivõitu, kogunes konkursilisi siiski parasjagu – 23 solisti ja 6 ansamblit. Ansambliks loeti muuseas ka kaheliikmelisi kooslusi.

Kui kõige pisemad ehk lasteaia ansambel oli laulnud mesilasest ja hiirepojast, Astrid Aunap aga Pöial-Liisist, said esinemisjärje enda kätte koolilapsed.

II klassi poisi Artur Aunapi lauldud “Palve päikesele” võttis lausa vee silma. See ei olnud lihtsalt püüdlik ja täpne noodist nooti laulmine, vaid tõeline muusika, mis selle väikese laulumehe huulilt tuli.

I-II klassi poiste ansambel laulis aga rõõmsalt heast sõbrast ja marssis oma sõnade kinnituseks ühel meelel saalis ringi. Jäi kõrva, et just algklasside laululapsed olid väga tublid.

Kui I-IV klassi lapsed laulsid peamiselt kevadest, päikesest ja sõpradest, siis alates V klassist muutusid laulud unistavamaiks ja lüürilisemaiks. Lauldi armastusest, igatsusest, soovist kohtuda… Tõsi, kui Prints ühelt varateismeliselt neiult teada tahtis, kellega too kohtuda sooviks, tuli sirgjooneline vastus: “Mitte kellegagi!”.

Tavaliselt on nii, et kes teeb üht asja, jõuab ka teist ja kutsutakse laulma kolmandassegi seltskonda. Päevajuhi pärimisele, mida Vieno Rjabova lisaks solistina, ansamblis ja tüdrukutebändis laulmisele veel teha kavatseb, vastas tüdruk salapärasel moel, et mängib pärastpoole ühes ansamblis poissi (!?). Ja kuigi säärane avaldus saalis naeru ja elevust tekitas, selgus hiljem, et neiul oli tõsi taga. Nimelt oli Maarja segakoori ansambel K. Kikerpuu laulust “Uus mood” lavastanud terve etenduse. Ja poissi, kellel laulu sõnutsi “…juuksed pikemad õlgadest, püksisääred maas”, mängis tõepoolest Vieno.

Tundus, et rambipalavik ründas kõige rängemalt just neid keskmisi, V-VI klassi esinejaid. Maarja tüdruk Õnne Laurend mängis oma laulu toeks plokkflööti ja tegi seda imeilusasti ja puhtalt. Lauluhääle pigistas aga esinemishirm tüdrukul üsna kinni. Et aga pillimängu alles novembrikuus õppima sai hakatud, ei tahtnud uskuda isegi Prints – nii meisterlikult tuli see välja.

Premeeriti kõiki

Konkursi lõppedes said preemia kõik kohaletulnud ja seda juba enne zürii otsust: esinema oli kutsutud ansambel Noorkuu!

Et tegemist noorte, kenade ja loomulikult vapustavalt kaunilt laulvate noorte meestega, kellel saalis palju fänne, ei tahetud neid esinemise lõppedes kuidagi lavalt ära lasta. Ega noormehed lisapaladega kitsid olnudki. Tänulilled oma suurele eeskujule andsid väikesed poisteansambli lauljad.

Nagu selliste ürituste puhul ikka, oli züriil (Taive Särg, Simo Breede, Riivo Kolka ja Rein Jõeveer) õiglast otsust teha väga raske. “Selgus, et siinkandis on palju looduslikke talente. Kuidas see anne igaühel realiseerunud on, sõltub juba laulja ja tema juhendaja tehtud töö intensiivsusest. Et teiste- kolmandate kohtade väljaselgitamine meile üle jõu käis, kuulutame välja vaid parimad. Ülejäänud olid kõik väga head,” ütles EMA Tartu filiaali ja Elleri-nimelise muusikakooli õppejõud Taive Särg.

Publiku lemmikuid valiti kaks, sest Artur Aunap ja Triinu Täpsi said ühepalju hääli. Parima lavaliikumise eest premeeriti I-II klassi poiste ansamblit, kus laulavad Rauno Koorts, Andres Katte, Artur Aunap, Tauri Laurits ja Andri Ehamaa.

Loomulikult ei unustatud ka juhendajaid, kes teevad võistluse kordaminekuks kokku rohkem tööd kui lapsed – kõigil neil oli ju käealuseid mitu, kellega tööd teha ja kelle pärast pabistada. Kuigi vaeva olid näinud kõik neli – Aune Sepp, Triin Saariste, Liia Koorts ja Anne Kullerkupp -, oli zürii üksmeelne otsus, et kõige suurema töö nii kvaliteedilt kui kvantiteedilt oli juhendajana ära teinud Triin Saariste, kes ka väga paljusid esinejaid klaveril saatis.
KAIE NÕLVAK

——————————————————-
Pealinnas tutvustatakse külaliikumise edendajaid
Vooremaa
09. aprill 2005

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Siseministeerium ja liikumine Kodukant korraldavad 7. – 13. aprillini Riigikogus ja 14. aprillil Siseministeeriumis fotonäituse pealkirjaga “Väikesed veed teevad suure jõe”. Näitusega kaasneb 14. aprillil kõnevoor, kus saab sõna üks külaliikumise edendamisega tegelev projektijuht igast maakonnast. Fotonäituse saatsid pealinna nii Maarja-Magdaleena Maarahva Selts kui Kamari Haridusselts. Kõnevoorus esindab Jõgeva maakonda 14. aprillil Tiia Pärtelpoeg, kes on Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi juhatuse esimees.

Näituse ja kõnevooru eesmärk on tutvustada laiemalt KOP ehk Kohaliku Omaalgatuse Programmi poolt rahastatud projektide elluviijaid ja näidata, kuidas on maakondades programmi rahasid kasutatud.

“Meie fotonäitus tutvustab peamiselt seda, mis on omaalgatuse korras ja projektirahade abiga tehtud ära Otslava külas. Piltidel on Otslava külakoda ja lipuväljak, samuti on fotosid mitmetest kodukandipäevadest, mida oleme korraldanud juba aastaid. Ettepaneku Tallinna esinema minna tegi mulle Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatus. Kavatsen Tallinnas rääkida, mida kohapeal omaalgatuse korras projektirahade abil tehtud on. Oma ettekandega tahan kinnitada, et nii, nagu ütleb näituse pealkiri, võivad väikesed veed tõepoolest suure jõe sünnitada, st aktiivsed inimesed suudavad omaalgatuse korras ka väheste vahenditega palju ära teha,” tutvustas oma plaane Tabivere valla Maarja küla inimene Tiia Pärtelpoeg, kes on kohapeal juhtinud mitmeid külaelu edendamisega seotud projekte.

“Fotonäitusega esindab Tallinnas Jõgeva maakonda lisaks Tabivere vallale ka Kamari Haridusselts, kus anti KOPi projektirahade abiga välja raamat “Kamari mosaiik”. Kamari tunnistati ka meie maakonna parimaks külaks aastal 2004. Et aga igast maakonnast oodatakse esinema vaid ühte inimest, otsustasime selle ülesande usaldada Tiia Pärtelpojale, kes on palju tööd ära teinud nii Maarjas kui Otslavas. Ning mis kõige tähtsam: ta ei ürita ehitada nn riiki riigis, vaid püüab külaliikumisse kaasata kõiki Tabivere valla külasid, samuti edendab ta külarahva ja kohaliku omavalitsuse koostööd.

Nendest kahest fotonäitusest veel niipalju, et edaspidi kavatseme neid tutvustada ka kogu Jõgevamaa rahvale. Jõgeval on näitused üleval 13. ja 14. mail, kui toimub Kes-Eesti mess. Läbirääkimised käivad selleski osas, et saaksime fotod tutvumiseks viia ka 12. mail Kuremaal peetavale Jõgevamaa arengukonverentsile,” rääkis Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse koordinaator Pille Tutt.

KAIE NÕLVAK

——————————————————-
Akordionimuusika ja linnulauluga kevadele vastu

Vooremaa
26. märts 2005

Möödunud laupäeval, viimasel kalendrijärgsel talvepäeval peeti Tabiveres sotsiaalkeskuse saalis taas rahvamuusika päeva. Seda muusikaüritust on Tabiveres ikka kevade hakul peetud ja tänavune oli järjekorras juba neljas. Peakorraldajatöö tegid ära Liidi Vaino ja Tiia Pärtelpoeg. Läbi aastate on päev olnud liigendatud kolmeks osaks. Alustatakse lastetunniga, millele järgneb külalise tund ja simman. Nii tehti selgi korral, sest mõistlik on kõige pisemate ja kärsitumate etteaste kõigepealt ära vaadata.Et selle talve viimane päev jätkuvalt lumine ja õela tuulega oli, ei olnud kevadistest laululindudest väljas veel mingit märki. Kevadetunde loomiseks kuulati etteastete vahele plaadilt linnulaulu, mis helgema meeleolu lõi. Lasteaiakasvandikest olid seekord esinema toodud vaid suuremad. Nende laulu- ja tantsukava oli väga hästi selgeks õpitud.Lastekapell ja pisike poistekoor olid ära teinud suure töö. Selgeks oli õpitud põimik lauludest ja pillilugudest, milles juttu lindudest läbi aastaaegade. Selgus, et lindudest on meil üllatavalt palju laule loodud, neist enamus meie omad eesti laulud, rahvalaulud ja nende seaded. Aastaring algas esimestele kevadekuulutajatele pühendatud lugudega ja lõppes lauluga talvisest toitu ootavast tihasest.Vahelugemistega sidusid laulud ja pillilood tervikuks Tiia Pärtelpoeg ja raamatukogujuhataja Anne Aunap.Kõrva jäi väikeste laulupoiste äärmiselt täpne ja seatud häältega esinemine. Poisse oli, tõsi küll, vähevõitu – kõigest kuus. Selle eest laulsid nad sõna otseses mõttes nagu üks mees, mis on ju iga muusikaõpetaja eesmärk ja unistus.”Kooriks meie väikest seltskonda kahjuks nimetada ei saa, sest ühtekokku on neid kõigest kaheksa. Kaks poissi käivad kooli kaugemalt ja ei saa alati üritustest osa võtta, kuigi nad väga laulda tahavad. Nad on kõik väga tublid poisid ja kindlasti teeme nendega tööd edasi. Tore oleks, kui nad kõik ikka muusika vastu huvi tundma jääksid,” rääkis laulupoiste juhendaja, Tabivere kooli ja ka kohaliku muusikakooli õpetaja Triin Saariste. Ta lisas, et sügisel tuli huvilisi koori poole rohkem, kuid eks poisid on kärsitud ja tüdinevad rutem. Ka on neil palju muid huvisid. “Aga nendega, kes mul praegu hoolega proovides käivad, olen väga rahul ja kindlasti võtame osa ka maakonna muusikaüritustest,” lubas õpetaja.

Ehtne akordioniga Rebane!

Külalisetunnis tabas kohaletulnuid tõeline üllatus: saatuse tahtel oli akordionist tulnud rääkima ei keegi muu kui Henn Rebane isiklikult! Selgus, et akordionikorüfee nõustus viimasel minutil asendama oma haigestunud kolleegi, kellelt korraldajatel ammu esinemiseks nõusolek oli saadud.Veenduti, et lisaks oma ala väga heale tundmisele on Rebasel veel üks kadestusväärne omadus: paari esimese minutiga lummas ta oma publiku täielikult. Saalis oldi hiirvait, kui akordionispetsialist selle pilli ajaloost pajatas, lükkides jutu sisse mängleva kergusega naljalugusid ja humoorikaid repliike. Kõik pillid, nii suured kui väikesed, mis muusikul kaasas olid, mängitas ta jutu sees ka läbi. Nii-öelda käigu pealt antud kontserti kuulati samuti ammulisui. Üks asi on kõrgtasemel akordionimängu raadiost või plaadilt kuulata. Näha aga, millise kiiruse ja täpsusega virtuoosi sõrmed klahvidel lippavad, oli elamus omaette.Muusika nautimisega paralleelselt saadi näiteks teada, et akordioni kauge eellane ja kõige väiksem vend on suupill (tööpõhimõte ju sama!), et kõige paremad akordionimeistrid elavad Itaalias, et bajaan ei olegi mingi omaette pill, vaid nuppudega akordion, mis võimaldab virtuooslikumat pillivaldamist ka neile, kellel sõrmede ulatus väiksem. “Maakeral on väga vähe kohti, kus akordioni ei tunta. Misjonäride reisipaunades jõudsid väiksemat sorti pillid Mustale Mandrilegi,” rääkis muusikamees ja lisas, et väga paljudes Eestimaa kodudeski on akordion olemas – kasvõi igaks juhuks, kui ükski pereliige seda ei mängigi. “Sest kui näiteks peo ajal elekter ära läheb, jääb nii mõnigi tänapäeva estraadilaulja kohe täitsa vait,” lisas Rebane kerge nöökega.

Sissejuhatus soojaks ajaks

Viimane ehk simmanitund kujunes isetegemiseks vabas vormis. Kui valla väike segakoor oli sissejuhatuseks esitanud V. Tormise “Lauljaid otsitakse”, läks üldiseks enda näitamiseks ja teiste vaatamiseks lahti. Segarahvatantsurühm tiris lihtsamatele tantsudele kaasa ka publiku, kapelliga võisid kõik rahvalikke laule kaasa laulda, Tabivere ja Maarja tantsumemmed õpetasid seltskonnatantse teistelegi – ikka kapellimuusika saatel.Teistest rohkem säras sellel peol rahvatantsurühm: pärast rohkem kui poole aasta tagust “peataolekut” on neil jälle juhendaja – noor, hakkaja ja kohusetundlik Aivar Aitsar. Rahvamaja juhatajale Tiialegi hakkas silma, et murekoorma vähenemine tantsijate endi turjalt oma püsimajäämise ja edenemise pärast on nende jalad kergemaks ja näod rõõmsamaks muutnud. Vähem kui kahe kuuga on vastse juhendaja käe all isegi uusi tantse jõutud õppida.Varakevadine rahvamuusika päev ongi Tabivere taidlejatele justkui omavaheline ülevaatus. Saadakse teada, kes kuidas talve üle elanud on, palju pärast jõuluesinemisi juurde õppinud ja mida üksteiselt saabuval vabaõhupidude hooajal loota ja oodata võib.

KAIE NÕLVAK
———————————————————-
Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsil oli töine sünnipäevapidu
Vooremaa
27 jaanuar 2005

Möödunud neljapäeval, 20. jaanuaril tähistas Maarja-Magdaleena Maarahva Selts oma viiendat sünnipäeva. Sel puhul saadi kokku ühises kohvilauas ja aeti ka tööjuttu.

Kohaliku maarahvaseltsi liikmed kuuluvad ka Jõgevamaa Kodukandi Ühendusse. Et Maarja rahval pidulik päev oli, tuli kodukandiühenduse juhatus oma korralist koosolekut pidama nende juurde ja osales loomulikult ka sünnipäevaüritusel.

“Oleme oma organisatsioonis võtnud suuna, et tuleme ühenduse liikmete juurde nende koduküladesse. Tutvustame uusi projekte ja selgitame valla juhtkonnale, millega meie liikumine tegeleb ja millist toetust ootame neilt. Kohapeale tulles toome siia infot ja saame vastu teavet sellest, millega siin on tarvis tegelda,” ütles Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse koordinaator Pille Tutt.
Õnnitlejaid lähedalt ja kaugelt
Õhtune Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi sünnipäev-koosolek algas pidulikult – sõna said õnnitlejad kodusest Tabivere vallast ja kaugemaltki. Loomulikult ei tuldud sünnipäevale tühjade kätega, pererahvas külvati lillede ja kingitustega üle. Kohal olid esindajad Kamari Haridusseltsist, Kamari külast, mis mullu Aasta Küla tiitli pälvis, Sädeinimene Loniida Bergmann, Võisiku külavanem Villu Ojassalu, koduvalla külade esindajad ja paljud teised külaliikumisega tegelevad inimesed kogu maakonnast.

Tõelise üllatuse tegid oma seltsile selle kõige vanemad liikmed Edna ja Kaljo Talussaar, kes tulid sünnipäevapeole omatehtud ehtsa “maatõugu” tordiga. Isegi pakend oli külakostil maarahvaseltsi peole kohane: ligi sajandi vanune metallist, kaane ja käepidemega vorm, mis puupööradega kinni käib! Kõigi kokkutulnute arvates oli selle sünnipäevakingi üleandmine-vastuvõtmine õhtu kõige südamlikum hetk.

Värvirõõmsa ja rikkaliku kohvilaua ümber oli võimalus nii kaugemate külaliste kui oma rahvaga mõnusalt juttu ajada.

Kõigile tutvumiseks olid välja pandud kroonikaraamatud, mis seltsi viiest tegevusaastast põhjaliku ülevaate annavad. Juba ainuüksi neid fotodega elavaiks muudetud kroonikalehekülgi sirvides sai selgeks, et maarahvaseltsi üritused on igati kaasahaaravad ja kõigile huvi pakkuvad. On koristatud parke, istutatud puid, õpitud uusi käsitööd ja aiandust puudutavaid nippe, tehtud näitemängu, korraldatud tantsuõhtuid nii noortele kui vanadele. Kroonika on kokku pannud seltsi juhatuse esimees Tiia Pärtelpoeg, kes seltsi tööd selle loomisest alates eest vedanud on.
Viie aasta tööd ja toimetused
Nagu Maarja rahval üldiselt kombeks on ja sealse maarahvaseltsi poolt korraldatud üritustel eriti tunda annab, võetakse ühel päeval korraga kõik “laialt ette”. See tähendab, et kui juba kord kokku on tuldud, tehakse ühe korraga väga palju ära – mingu või hommikuni!
Kohvilauast koguneti saali – seltsi üldkoosolekule.Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi juhatuses on seitse liiget. Mõned on neist aastate jooksul vahetunud, kuid on ka neid, kes viis aastat koos Tiiaga ühist vankrit vedanud. Praegu toetavad juhatuse esimeest Ülle Poolak, Liis Härmaste, Külli Kangur, Sirje Laurend, Maarika Romet ja Ülo Laurend. Seltsi hing Tiia andis kokkutulnuile põhjalikult aru nii möödunud aasta ettevõtmistest kui sellest, mis kõigi viie aasta jooksul korda saadetud. Seltsi põhitegevus on külaelu edendamine, selleks on juhatuse eestvedaja kirjutanud kokku kuus projekti, millest on tulu tõusnud peamiselt Otslava külale, kuid toetust on saanud ka Maarja laululava ning raha on taotletud kodukandipäevade korraldamisekski. Tiia tänas oma seltsi liikmeid ja juhatust energilise kaasalöömise eest kõigil üritustel, tõi valla küladest aktiivsuse poolest esile Otslava, Juula, Maarja ja Koogi. Maarahvaseltsi algatatud on valla külade päevad, traditsiooniks on saanud, et igal aastal peetakse taasiseseisvumispäeval üks suurem pidu Otslava külas. Seltsi juhatuse esimees avaldas tänu Tabivere vallavalitsusele, kes on seltsi alati toetanud, kui vähegi võimalik. Põhjaliku majandusaruande tegi raamatupidaja Kai Vaidla, revisjoniaruande esitas Laine Metsa.
Uued projektid, uued tegutsemisvõimalused
Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse koordinaator Pille Tutt tutvustas kahte uut projekti – Säde küladesse ja Külaturism – üks võimalus kogukonna arenguks. Tutvustus oli emotsionaalne ja köitev ja ette rutates võib öelda, et mõlema projekti koolitustel osalemise vastu tunti ka huvi.Pille Tutt rääkis põhjalikumalt ka VI Eesti Külade Maapäevast, mille korraldab Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumine KODUKANT. Üritus toimub juulis Pärnumaal Lepaninal ja sinna on kutsutud ka Jõgevamaa külade esindajad. MTÜ ja valla koostöö võimalikkusest ja vajalikkusest rääkis Tabivere vallavanem Aare Aunap.Tema sõnul on vallavalitsuse ja -volikogu põhimõte, et kes midagi teeb, seda tuleb ka toetada. Raha aga, teadagi, on alati vähe ja selle jagamine tuleb põhjalikult läbi kaaluda. “Sellega, millega rahvas on võimeline omaalgatuslikult tegelema, ei ole mõtet omavalitsustel vaeva näha,” oli vallavanema seisukoht.Aare Aunap avaldas Maarja rahvale tunnustust selle eest, et külaliikumine Tabivere vallas just nende juurest hoo sisse on saanud. Maarja rahvale omaselt ei lastud vallavanemal ega ühelgi teisel esinejal lihtsalt “kõnet öelda”, vaid kui tekkis küsimus, öeldi see kohe õigel ajal välja.Pahupoolelt tuli jutuks valla teede olukord ja vallavanem andis lubaduse, et riigiteedel tekkiva probleemiga võib alati lausa isiklikult tema poole pöörduda.”Maarjas oli näha, et inimesed on ise külaelu elavdamisest huvitatud. Need, kes koosolekule tulevad, ei tule lihtsalt istuma ja kuulama, vaid mõtlevad kaasa, sekkuvad ja esitavad asjalikke küsimusi. Tore on see ühtsustunne ja hoolivus omakandi inimeste vahel. Auväärses eas seltsiliikmete peoletulek omaküpsetatud tordiga oli südamlik näide sellisest ühise pere tundest,” jagas oma muljeid Pille Tutt Jõgevamaa kodukandiühendusest.
Juttu jätkuks kauemaks
Iga õhtu saab kord otsa. Külalised ära saadetud, istuti seltsi liikmetega veel isekeskis maha – ikka oma tööasju arutama.”Muljed sünnipäevapeost on seekord rohkem töised,” vastas maarahvaseltsi juhatuse liige Sirje Laurend teemakohasele küsimusele. “Arutasime omavahel peamiselt seda, et seltsi tiiva all ja eestvõtmisel võiks ka kohalikku spordielu edendada. “Maarja koolis on täiesti korralik spordisaal olemas. Ka staadion on normaalses seisus, kuigi pole täismõõtmetega. Miks mitte neid kasutada, huvilisi kindlasti oleks.”Sporditöö liikumasaamise lubasid enda peale võtta Enn Pärtelpoeg ja Rutt Taniloo.”Meie sünnipäevaüritus läks korda. Sümpaatne on kodukandiühenduse traditsioon tulla küladesse, oma rahva hulka. Hea meel on selle üle, et vald meid toetab ja vallavanem külaturismi arengut käsitlevast projektist, mille puhul valla osalus on üks tingimus, huvitatud oli.