2003

Austati Jõgevamaa Aasta Tegijaid

Vooremaa
14. juuni 2003
Tiia Pärtelpojale, Ethel Hakkajale ja Priit Kaljundile kingiti üleeile lilli ja avaldati tänu. FOTO: ARDI KIVIMETS

Üleeile Jõgeva kultuurikeskuses kohalike seltside ja ühenduste aktivistidele korraldatud Euroopa Liidu ja koostöövõrgustike alane seminaripäev lõppes piduliku sündmusega, millega tunnustati Jõgevamaa Aasta Tegijaid.

Kohalike seltside, seltsingute, ühenduste ja ka mõnede omavalitsuste esindajatel oli seminaril võimalik kuulata peamiselt soomerootslastest lektoreid, kes jagasid rikkalikult kasulikku infot ja kogemusi projektidest ja mitmetest koostöövõimalustest erinevatel elualadel. Seminaripäeva kordamineku eest seisid hea nii Tartu ja Jõgevamaa MTÜ Tugikeskus, Peipsi Koostöö Keskus eesotsas Lea Sauliga kui ka Jõgevamaa Kodukandi Ühendus ja eurointegratsioonibüroo.

Nii Aasta Ühenduse kui ka Aasta Missiooniinimese kandidaate oli esitatud mitmeid. Loomulikult polnud esitajad asjaosalised ise, vaid nimed olid välja käinud omavalitsused või olid ettepanekud tulnud kodukandiühenduselt. Lõpliku valiku tegi erapooletutest inimestest koosnenud žürii, kus oli esindajaid Peipsi Koostöö Keskusest, maavalitsusest jne. Et kõik kandidaadid olid tugevad, siis polnud kaugeltki lihtne välja selgitada, kellele neist tänavu just tiitel määrata. Nelja ühenduse – Põltsamaa Kunstiseltsi, Jõgeva Metsaseltsi, folklooriseltsi Jõgevahe Pere ja seltsingu Särapi – hulgast jäi sedakorda kaalukausile siiski Põltsamaa Kunstiselts oma pikaajalise ja suurt hulka lapsi ning täiskasvanuid haarava tegevuse, maalilaagrite, enda seast välja kasvanud kunstistuudio, kursuste, näituste jne pärast.

Aasta Missiooniinimeseks oli pakutud Tiia Pärtelpoeg, Ethel Hakkaja, Anne Ütt ja Tiina Eres – kõik omakandis ja kaugemalgi tuntud inimesed. Valiku tegemisel Tiia Pärtelpoja kasuks said otsustavaks tema eestvedamisel elavdunud külaelu ümbruskonnas, kodukandipäevade, talgute jms korraldamine ning Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi loomine.

Aasta Sponsoriks aga otsustati tunnistada OÜ Ranman Grupp noor juht Priit Kaljund. Tema juhitav palkmajade ehitamise, kaubanduse ja toitlustusega tegelev firma pakub tööd ümbruskonnas 25 – 30 inimesele. Ta on pidevalt toetanud laste sporditegevust nii ehituste, raha, bussi võimaldamise kui ka auhindadega. Tihti on ta õla alla pannud ka kultuuriürituste ja ettevõtmiste korraldamisel.

Nii Tiia Pärtelpojal, Põltsamaa Kunstiseltsi juhil Ethel Hakkajal kui ka Priit Kaljundil paluti pika päeva lõpus istet võtta neile määratud aukohtadel ja kõigil neil lasti oma tegemisi teistelegi tutvustada. Ega keegi iseennast kiitma hakanud, pigem kõneldi ikka tegutsemise eesmärkidest ja oma plaanide õnnestumisest.

“Tegevus peab olema pidev ja järjekindel, muidu tekib tagasiminek,” leidis Tiia Pärtelpoeg. Ethel Hakkaja sõnul on nende kunstiselts üritanud tekitada võimalikult paljudes inimestes just positiivset energiat. “Kuigi ma ise otseselt kultuuri ja spordiga ei tegele, olen hingest ikka nende asjade poolt,” märkis Priit Kaljund.

Ega ükski kolmest, tõsi küll, iseennast just kiitma ei hakanud, pigem kõneldi ikka sellest, missugused on olnud tegutsemise eesmärgid ja kuidas need täitunud on.

Pille Tutt, Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse aseesimees, projekti Eesti Küla Jõgevamaa koordinaator :

“On hea meel, et külaliikumine on jõudsalt edenema hakanud ning seltsid, seltsingud ja ühendused on saanud tugevamaks ning julgemaks. Nende tegutsemisi on järjest enam ka märkama hakatud. Õlgõla tunnet ja koostööd näitab seegi, et kandidaate pakuti välja just kohapealt. Kõik need inimesed on ju tegutsenud juba aastaid ja tahaks loota, et tunnustamine lisab neile indu ja kindlustunnet, et neid vajatakse ja osatakse hinnata. Eneseuhkust, auahnust ja sekeldamishimu tahaksin liidritele soovida edaspidisekski.”

VAIKE KÄOSAAR

 ———————————————————————————–

Jõgeva Maavalitsuse saalis esitleti kaheksa küla arengukava…
…Tiia Pärtelpoeg tutvustas Tabivere valla Otslava küla hetkeolukorda, lähemat ehk viie eesseisva aasta kava ning kaugemaid sihte aastaks 2013, ühtlasi valgustas ta ka arengukava koostamise käiku, selle nimel kokkukutsutud külarahva koosolekuid ning nende vaheajal kava koostamise nimel kokku kutsutud aktiivgrupi tegevust. Lühidalt kokku võttes nähakse Otslava küla lähemas perspektiivis heakorrastatuna ja erinevat kultuurilist ajaveetmist võimaldavana. Küla keskse koha väljaarendamist on juba alustatudki ning peagi valmib ka külakoda. Edaspidi arendatakse välja looduslik külapark koos terviserajaga. Olulisemaks kaugemaks eesmärgiks on väikeettevõtluse väljaarendamine marjakasvatuse baasil, huvitegevuse edasiarendamine, sealhulgas ka ühe talu baasil teatritalu rajamine, kus plaanitakse korraldada vabaõhuetendusi…

Lühendatult ajalehest “Vooremaa” 2003

_________________________________________________________

Meie elame siin, meie kodu on sellel pinnal. Meie ei taha, meie ei tohi ja meie ei saa siit lahkuda ise, või lubada lastel siit minna, mis iidsetest aegadest peale on olnud meie maa.
Siin me töötame, usume põllumuldade sisse, mis toidavad, katavad ja annavad jõu, mis jääb meie hinge ja olemisse ja millest on rõõm meie toas ja päikest täis õu.
Meie sõnad ja teod, kõik meie tantsud ja laulud on vaaridelt päritud usku ja armastust täis. Need ei kao ühes meiega. Puude ja lillede kaudu läheb kõik edasi. Elu homsetel radadel käib.
Me usume endisse.
Kuni on alles kodu, ta akendest kumav valgus, kuni on alles see teadmine, et ikka tullakse – mööda kitsast ja tolmust teed, millest kõik kunagi ammu aastatuhandeid tagasi alguse sai.
Need on rajad, mis ühendavad!
Nende kaunite sõnadega, mis kirjutatud Virve Osila poolt, algas Otslava külas Tabivere valla I Külade Päev. Toimus isetegevuslaste kontsert, vabaõhuetendus “Punamütsike” Maarja rahvamaja näiteringi esituses. Toimusid ka küladevahelised jõukatsumised. Tantsumuusikat esitasid Sirje ja Rein Kurg.
…
Külade Päeva keskseks sündmuseks oli ka Külakoja avamine. Lindi lõikasid läbi külavanem Ain Kont, vallavanem Aare Aunap ja külakoja ehitajad, Otslava küla elanikud Raivo Kullamägi, Enn Pärtelpoeg ja Rein Taniloo. “Täna on Otslava külas jälle põhjust rõõmu tunda kõikidel, sest teoks on saanud järjekordne etapp külaarengus” ütles Maarja – Magdaleena Maarahva Seltsi juhatuse esimees Tiia Pärtelpoeg “Väike küla on sageli oma kodu moodi, kus märkad enda ümber head tegevaid inimesi. Aitäh teile ehitajad ja toetajad! Tähendab ja kõneleb ju iga istutatud puu, pühitsetud kivi, korrastatud plats elamissoovist külas.
Kas mäletate, kuidas tekkis mõte rajada siia Kõlaoja kaldale katusealune?See juhtus nii:
Ühel südasuvisel õhtupoolikul kui külarahvas kogunes koosolekuks ja väikeseks pikniku pidamiseks , kerkis ootamatult ja kiiresti peade kohale suur äikesepilv ja ühe hetkega kõik said läbimärjaks… Miks ei võiks siin üks peavari olla, sähvatasid kohalolijate peadest läbi mõtted… Tänaseks on need teostunud ja me saame rääkida juba valminud Otslava Külakojast…”

10. august 2003
————————————————————————–

Torm tegi Tabivere vallas palju kurja
31. mai 2003

Tormikahjustused Tabivere vallas ei piirdunud sündmustega Elistvere loomapargis. Torm lõhkus ka Maarja laululava katust, purustas Tabivere tuuliku tiivad ja viis korterelamult katuse.

“Tormikahjustusi oli lausa jube vaadata, kõik kohad olid murdunud puid täis,” ütles Vooremaale Maarja rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg. Kultuuritöötaja on eriti kurb sellepärast, et torm just enne Maarja-Magdaleena kodukandipäeva laululava katuse ära lõhkus. “Mulle teatasid tormikahjustustest firma Erisisu töömehed, kes lauluväljakule uut tantsupõrandat ehitavad. Kui varasel hommikutunnil sündmuspaika jõudsin, nägin, et torm oli laululava ümbert rohkesti puid maha murdnud ja mitmed neist koguni juurtega välja kiskunud. Mõned puud olid langenud laululava katusele ning suurema osa sellest lõhkunud. Katus jõutakse remontida arvatavasti alles pärast kodukandipäevi,” lausus proua Pärtelpoeg.

“Nii vinget tormi, nagu ööl vastu teisipäeva oli, pole minu mäletamist mööda Maarja kandis ammu olnud,” lausus ta.

Torm tekitas tõsiseid kahjustusi ka Tabivere alevikus. “Kõige drastilisemaks juhtumiks võib lugeda seda, et tormihoog purustas Tabivere tuuliku kõik tiivad. Ühelt korterelamult viis torm aga katuse. Inimesed elavad oma korterites edasi ja paluvad jumalat, et vihma ei hakkaks sadama. Ehitusfirma pakkumisest on selgunud, et uue katuse ehitamiseks kulub 300 000 krooni. Seda raha on plaanis taotleda vabariigi valitsuse reservfondist ja maja elanikud on kaalunud ka laenu võtmist,” teatas Tabivere vallavanem Aare Aunap.

JAAN LUKAS

—————————————————————————-

Segakoor Maarja pidas sünnipäeva
22. mai 2003

Möödunud laupäeval tähistas Maarja rahvamajas oma kümnendat sünnipäeva kohalik segakoor Maarja. Et kohal olid ka sõpruskoorid, kujunes välja nagu pisike laulupidu, kus koorid laulsid koos ja eraldi. Ülesastujaid oli peale kooride veel teisigi.

Nagu Maarja rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg ütles, ulatuvad Maarja koorilaulutraditsioonid juba enam kui 130 aasta taha. Nii et praegust segakoori võib tegelikult lugeda kunagiste Maarja-Magdaleena kooride järglaseks. Pealegi on ka praeguses segakooris lauljaid, kes koorilaulu juba ligemale pool sajandit harrastanud. Kui tänane segakoor Maarja 1993. aastal alustas, oli lihtsalt enne seda tekkinud koorilaulus natuke pikem vaheaeg.

Kümne aasta jooksul on koori ees seisnud kokku neli dirigenti – kõigepealt Sirje Kiik, seejärel Lii Toots, Liia Koorts ja nüüd Imbi Pärtelpoeg. Selle aja jooksul on osa võetud kõikidest laulupidudest, esinetud nii õllesummeritel kui mitmel pool mujal. Tänaseks on koor suuteline andma iseseisvaid kontserte. Juurde on tulnud mitmeid noori lauljaid ning lähemal ajal on oodata täiendust veelgi. Ning loodetavasti lisandub koori ka meeshääli. Praegu on segakooril Maarja 26 liiget.

Sünnipäevapeole oli tulnud Tabivere koor Triin Saariste juhatusel, kellega koos on viimasel ajal olnud mitmeid ühiseid ülesastumisi. Tervitama saabus ka Äksi segakoor ning selle dirigent Ly Rääsk, kellega samuti kujunenud vastastikused sõprussuhted ning koos lauldud ennegi. Seekord esines kõigepealt Maarja koor, siis laulis oma laulud Tabivere segakoor. Kui läks “Tuljaku” ja teiste tuntud laulupeolaulude laulmiseks, lisandus ka Äksi.

Laulu oli Maarja rahvamaja seinte vahel sellel õhtul üldse hästi palju. Külla oli tulnud meeskvartett UR2KAM Tartust, kes andis nauditava kontserdi kahes osas. Üles astusid ka kohalik poistetrio Rauno Jürgenson, Erik Poolak ja Kaur Kool ning solistid Kirsti Kadaja ja Üllar Laurend. Mängis Tabivere kapell. Sünnipäevalilled andis üle Tabivere segarahvatantsurühma esindus.

Tabivere vallavanem Aare Aunap andis vallavalitsuse nimel koorile üle tunnuskirja koorilaulu edendamise eest, Paide segakoori poolt ütles tervitusi Enn Pärtelpoeg. Laulu ja tantsu jätkus üle südaöö.

VAIKE KÄOSAAR

—————————————————————————-

Kaheksa küla tulevikuväljavaated
Vooremaa
08. mai 2003

Möödunud reedel esitleti maavalitsuse saalis maakonna kaheksa küla arengukava. Ühtlasi tähistas see maakonna kaheksale külaliidrile koolituse tulemusel saadud teadmiste põhjal tehtud töö ühe etapi lõppemist.

Möödunud aasta novembrist kuni tänavu maikuuni kestnud külaliidrite koolitus oli üks osa Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumise Kodukant käivitatud pikemast projektist E-Village (Eesti Küla). Enne külaliidrite koolitust koolitati välja projekti maakondade koordinaatorid. Jõgevamaalt läbis sellealase koolituse Pille Tutt, kes koostöös Jõgevamaa Kodukandi Ühendusega külaliidrite tegevust suunama ja juhendama oli seatud.

Mis on E-Village?

Phare ACCESS rahastatava projekti üldeesmärk on luua küladele valmisolek Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamiseks. Eelkõige antakse oskusi ja teadmisi SAPARDi 6. meetme (külade renoveerimine ja arendamine) puhul nõutava arengukava koostamisest ja elluviimisest, mille tulemusena valmisidki iga maakonna kaheksa küla arengukavad ja taotlused SAPARDi 6. meetmele esitamiseks.

Külaliidrite koolitus viidi läbi regiooniti. Jõgevamaalased moodustasid koos Ida ja Lääne-Virumaa esindajatega ühe viiest regioonist, kus konsultant oli SK Arendus OÜ nõustajakoolitaja Sirje Kuusik. Jõgevamaa külade arengukavade esitlusele olid seekord kaasa elama tulnud ka regioonikaaslaste külaliidrite koolituse koordinaatorid Mare Sikkut Lääne-Virumaalt ja Krista Pedak Ida-Virumaalt. Koolituse läbinud moodustavad ühtlasi praeguseks pilootgrupi, kelle koostatud arengukavad kujutavad endast omal moel juhendit edaspidiseks arengukavade koostamiseks ka teistele küladele. Kavad on koostatud koos külarahvaga ja on seega otse elust endast. Eeldatakse ka, et praeguseks spetsiaalse koolituse saanud arengukavade koostajad ja nende tegevuse tulemusel koostatud kavad lülitatakse tulevikus ka valdade arengukavadesse. Seetõttu oli reedesele esitlusele kutsutud kõikide nende omavalitsuste juhid, kust arengukava koostanud ja koolituse läbinud külaliidrid pärit. Et viimased on tegelike liidritena enamasti tuntud, on suuremal osal neist kujunenud juba ka hea koostöö kohalike vallavalitsustega.

Suurema asja algus

Nagu Jõgevamaa koordinaator Pille Tutt esitlusi sisse juhatades märkis, on see, mida liidrid koos külade toimkondadega seni teinud, nendes piirkondades ühtlasi esimene arengukava kui selline ja suurema asja algus ning samal ajal võtmeks ja eeskujuks edaspidi ka teistele küladele. Enesestmõistetavalt vajab kõik kavandatu elluviimiseks veel edaspidi sihipärast tegevust ja loomulikult toob aeg juurde täiendusi ning muutusi eelistatavates valdkondades, vastavalt sellele, kuidas muutub ümbritsev elu.

Seega pole senine tegevus kaugeltki veel lõplik, kuid tundub, et külade püsimajäämise nimel on saavutatud siiski tänuväärne murrang nii üldises suhtumises kui maaelus üldse. Vähem oluline pole kõik see ka külades elavate inimeste ühtsustunde seisukohalt.

“Loodetavasti õnnestus arengukava koostamise käigus rohkem tundma õppida oma kodukanti ja inimesi, kellega koos on võimalik midagi ära teha,” leidis maavalitsuse maamajandusosakonna projektinõunik Mati Jõgi.

Lähemad ja kaugemad sihid

Tiia Pärtelpoeg tutvustas Tabivere valla Otslava küla hetkeolukorda, lähemat ehk viie eesseisva aasta kava ning kaugemaid sihte aastaks 2013, ühtlasi valgustas ta ka arengukava koostamise käiku, selle nimel kokku kutsutud külarahva koosolekuid ning nende vaheajal kava koostamise nimel kokku kutsutud aktiivgrupi tegevust. Lühidalt kokku võttes nähakse Otslava küla lähemas perspektiivis heakorrastatuna ja erinevat kultuurilist ajaveetmist võimaldavana. Küla keskse koha väljaarendamist on juba alustatudki ning juba 1. juuniks valmib külakoda. Edaspidi arendatakse välja looduslik külapark koos terviserajaga. Olulisemaks kaugemaks eesmärgiks on väikeettevõtluse väljaarendamine eelkõige marjakasvatuse baasil, huvitegevuse edasiarendamine, sealhulgas ka ühe talu baasil teatritalu rajamine, kus plaanitakse korraldada vabaõhuetendusi.

Karina Kaarepere Puurmani vallast kõneles Härjanurme ja Pööra küla haaravast ühisest arengukavast ning selle nimel kavandatavatest ettevõtmistest. Ennekõike on plaanitud teha panus noortele, et neil poleks kodukandis igav. Leiti, et on vajalik arendada välja küla keskne koht, et ehitada külakoda, kus oleks ka tantsupõrand, kiik jne. Et kahe küla peale kokku on suhteliselt palju teovõimelises eas rahvast, nähakse vajadust korraldada koolituspäevad alternatiivettevõtluse ning enesega toimetulemise teemal.

Rita Kivisaar andis ülevaate Saare valla Saare küla arengukavast ning selle koostamise protsessist. Selle käigus on jõutud külarahva küsitlemise teel muu seas ka küla nime muutmise plaanideni. Tulevikku nähakse turismi eelisarendamises ning selle baasil üles ehitatud ettevõtluses ning ka vaba aja veetmise keskuse välja arendamises.

Põhjalikult käsitles Pala valla Sääritsa küla kui tõelise rannaküla ja kodavere murde peamise levikuala edasist tugevdamist Eevi Treial. Ühtlasi oli tal rohkesti kõnelda küla senistest ulatuslikest ühisettevõtmistest, külapäevadest ja mitmetest väljakujunenud traditsioonidest. Kõige lähemas tulevikus kuulutatakse aga oma küla meeste vahel välja konkurss paadisilla väljaehitamiseks.

Sirja Ohakas Jõgeva alevikust võib kinnitada, et Jõgeva alevik on Eestimaa alevikest esimesena saanud oma arengukava. Kui ta oli koolitusega juba poole peale jõudnud, selgus, et SAPARDi 6. meetme järgi ei ole alevikel võimalik taotlusi esitada, vaid seda saavad teha ainult külad. Vaatamata sellele valmis tal siiski Jõgeva aleviku arengukava ja seega said seatud ka lähemad ning kaugemad tulevikusihid. Selles on ette nähtud nii ulatuslikku haljastust, vanade mõisahoonete restaureerimist, sordiaretuse muuseumi loomist kui ka lähema viie aasta jooksul Pedja jõe väikeste jõesaarte korrastamist.

Torma valla Kantküla ja Iravere küla ühist arengukava esitles Tiina Lust, kõneldes tulevikuvisioonina väikeettevõtlusest käsitöötubade baasil, piirkonna ühisest jäätmekäitluskavast, avaliku internetipunkti, tervisekompleksi ja seltsimaja vajadusest.

Nii Pajusi valla Pajusi küla kui ka Põltsamaa valla Kamari küla tulevikuplaanides on oluline koht ühtlasi juba seni tehtul. Esimese puhul oli Aili Soolepal väga palju kõnelda Pajusi külaseltsi senistest ettevõtmistest ning Indrek Eensalul Kamari haridusseltsi tegemistest. Pajusis on äsja valminud ka küla logo ning plaanitakse selle baasil välja panna küla sildidki. Ulatuslikud plaanid on ette nähtud mõisahoonete säilitamiseks. Indrek Eensalu valgustas senist tegevust metsapargi rajamisel ning plaane selle lõplikuks väljaarendamiseks. Samas plaanitakse lõpetada ka terviseraja rajamine, arendada edasi huvitegevust, seda eriti noortele mõeldes jms.

Homme on Tallinnas põllumajandusministeeriumis projekti E-Village raames valminud külade arengukavade ja ka arengukava käsiraamatu esitlus. Tutvumiseks välja pandud arengukavade seas on ka kõik kaheksa Jõgevamaa külaliidrite koostatud arengukava.

VAIKE KÄOSAAR

————————————————————————–

Maarja-Magdaleena kodukandipäevad vihmas ja päikeses

Möödunud laupäeval peeti kaheksandat korda Maarja-Magdaleena kihelkonna kodukandipäevi, mille käigus tehti ringreis kunagise kihelkonna olulisematesse paikadesse, veedeti koos mõtlikke, pühalikke ja õdusaid hetki ning paigaldati mälestustahvel kunagisele Uhmardu koolimajale.

Traditsiooni kohaselt alustati kontsertjumalateenistusega Maarja-Magdaleena kirikus, kus jutluse pidas Eenok Haamer. Esimest korda astus kolme lauluga rahva ette kirikuansambel, kelle esinemine kujunes hingekosutuseks ja päeva meeldivaks sissejuhatuseks.

Nagu varasematelgi aastatel, suunduti seejärel rahvamaja juures asuva kommunismiohvrite mälestussamba juurde, et leinaseisakuga mälestada lahkunuid. Kokkutulnuid tervitas Tabivere vallavanem Aare Aunap, kes andis päeva edaspidise juhtimise üle Olavi Annukile. Seekordsed kodukandipäevad olid siitkandist pärit Olavi Annuki juhtida juba kolmandat korda järjest.

Ringreis mööda kihelkonna paiku

Enne, kui istuti bussidesse ja autodesse, et alustada ringreisi “Meenutades möödunut” omaaegse kihelkonna piirides asuvatesse olulisematesse paikadesse, oli võimalus rahvamajas kuulata Konguta rahvamaja noorteansambli kontserti.

Teekonnal tehti peatused peamiselt neis paigus, mis seni peetud kihelkonnapäevade ajal on sündmuste keskpunkti jäänud. Esimene sihtpunkt oli Kassema külas Julius Mägiste mälestussamba juures, mis püstitati sinna viiendate kodukandipäevade ajal 2000. aastal, mil ühtlasi tähistati siit pärit keeleteadlase 100. sünniaastapäeva. Mälestussamba juures laulsid Tabivere ja Maarja segakoor.

Järgmises paigas, Kõrenduse kunagise koolimaja mälestuskivi juures, mis avati seal kuuendatel kodukandipäevadel, astus lauludega ette Tabivere naisansambel, kivi juurde pandi lilled ja süüdati küünlad. Otslava küla keskel tantsisid memmed ning möödunudaastane kokkutulekupaik jättis kõigile eriti kauni mulje. Pataste koolimaja juures, kus kolmandate kodukandipäevade ajast on mälestuskivi kunagisele koolijuhatajale Arnold Voldemar Aadusoole, pidas kõne päeva juht Olavi Annuk. Seejärel mindi mööda Narva maanteed Uhmardu külla.

 

Uhmardus ajaloo ja tänapäevaga

Uhmardu külas oli kaheksanda kodukandipäeva tähtsaim sihtpunkt, märkimaks selle paiga osa ümbruskonna rahvale nii ajaloos kui ka tänases külaelus.

“Kolme põlvkonna tarkuse häll” – niisuguse tekstiga mälestustahvel jääb nüüdsest tähistama omaaegset Uhmardu koolimaja, mille hoone on praegu Rein Jürssoni valduses ja hoole all. Uhmardu ehk pärastise Särje kooli lugu on huvitav ja pikk ning see iseloomustab ilmekalt kogu ümbruskonna omaaegset elu. Seekord oli 1964. aastal suletud koolimajja jõudnud selle viimane õpetaja Aino Tomson, kelle ümber kogunes suur grupp selle kooli erinevate aegade õpilasi. Pikemalt pajatas oma kooliskäimise lugu Endla Püss.

Koolimaja juurest jõuti Metsanurga tallu Mare ja Jüri Poki koju, kus külalisi võtsid vastu ja kostitasid ka Malle Prükk ja Aino Uuk. Sealsamas andsid klassikalise kitarrimuusika kontserdi Raido Prükk ja Vaido Petser. Vaatamata vihmasajule jätkus huvilisi kalapüügivõistlustele ning talu tiikidest tõmmati kala välja üpris palju.

Kodukandipäeva lõpuks jõuti tagasi Maarja rahvamajja, kus esines Tabivere segarahvatantsurühm, vaadati Moskvast pärit tsirkuseartisti Vassili etteasteid ning tantsiti kuni uue päeva esimeste tundideni.

VAIKE KÄOSAAR
………………………….

 

Maarja ja Tabivere tantsijad käisid Kongutas lustitantsimisel
Vooremaa
Mai 2003

Maarja ja Tabivere tantsumemmed olid möödunud pühapäeval kutsutud külalistena osalema Tartumaal Kongutas peetud viiendal memmetaadi lustitantsimisel, kus nendega kokku osales kakskümmend tantsurühma.

Konguta rahvamajas Tartumaal peeti memmetaadi lustitantsimist juba viiendat aastat järjest. Sedakorda olid külla kutsutud ka tantsumemmede rühmad Jõgevamaalt Maarjast ja Tabiverest. Ilmselt oli küllakutsumise algataja Konguta rahvamaja juhataja Meelis Külaots, kes on varem Maarjas esinemas käinud ning oma silmaga siinsete vahvate tantsumemmede ülesastumist näinud.

Lustitantsimise kava oli kokku pannud Konguta rahvamaja kunstiline juht Aime Vilu. Igal rühmal oli palutud kaasa võtta kaks tantsu, mis tantsijatele enestele kõige enam meele järele. Maarja memmede rühm Maarjahein Tiia Pärtelpoja juhatusel oli otsustanud tantsida “Memmede diskot” ja “Tuusteppi” ning Liia Koortsi käe all tantsiv Tabivere rühm “Valssi” ja “Meremeeste tantsu”. Lustitantsimisel oli nii memmede kui ka memmetaadi tantsurühmi Elvast, Rõngust, Reolast, Tõrvast, Põlvast, Tartu linnast ning Tähtvere Päevakeskusest jne.

Tiia Pärtelpoja sõnul oli võimalus näha ilusaid ja huvitavaid tantse ning nii tantsujuhtidel kui ka tantsijatel üksteiselt kogemusi saada. Lustimine ning pisike ekskursioon kulusid ära kõikidele.

VAIKE KÄOSAAR