2002

Tabivere vallas Otslava külarahva viimatisel koosolekul valiti külavanemaks talunik Ain Kont ning tema abilisteks kolmeliikmeline külakomisjon.
Otslava külas on plaanitud eeloleval suvel 2002 aastal korraldada järjekordsed Maarja-Magdaleena kodukandipäevad. Selleks hakati ettevalmistusi tegema juba möödunud suvel, mil võeti ette ulatuslikud korrastustööd, süvendati jõekallast, valmistati ette kokkutuleku kohad ja paigaldati külakivi.Eeloleval suvel on kavas heakorrastustöid ette võtta veelgi suuremas ulatuses, paigaldada viidad taludele, istutada puid… Selle eesmärgiga on kogunetud juba mitmel korral külakoosolekutele Tammiku tallu, Ilse ja Robert Hamburgi koju. Viimati oli koos üle paarikümne inimese. Siis arutati läbi ka juba kodukandipäeva kava ning otsustati, kus mingit üritust korraldada. Ühtlasi valiti samal koosolekul salajasel hääletusel külavanem, kelleks sai häälteenamusega talupidaja Ain Kont. Kolmeliikmelisse külakomisjoni valiti Sirje Teesaar, Rein-Lembit Taniloo ja Robert Hamburg.

Ajalehest “Vooremaa” 2002
_________________________________________________________

Maarja-Magdaleena VII kodukandipäev jõudis Otslava külla. Traditsiooni kohaselt alustati tänavust kodukandipäeva kontsert-jumalateenistusega Maarja-Magdaleena kirikus. Teenis kirikuõpetaja Naatan Haamer ja kontsertosas esines Raili Schults. Sellele järgnes päeva avamine Maarja rahvamaja õuel mälestuskivi juures, kus kõneles vallavanem Aare Aunap, mängis Mustvee puhkpilliorkester Valter Jaanuse juhatusel.
Busside ja autodega suunduti juba seejärel Otslava külla. Küla keskel Kõrtsi talu maadel ettevalmistatud lipuväljak, avamise ootel kivi, läheduses üle küla läbiva jõe viiv uhiuus sild ja lõkkeplats andsid tunnistust sellest, et külas oli kokkutulekuks erilise hoolega valmistutud.. Ühtlasi on nüüdsest alates küla südames ilus kokkusaamiskoht edaspidisekski, kus suur osa külarahva endi hoole ja armastusega tehtud.
Kodukandipäeval sai lipuväljak rahvast täis.Tuldi kaugelt ja lähemalt, kelle hulgas endisi ja praegusi Otslava küla elanikke ja rohkesti teisi huvilisi ümbruskonnast., kokku paarisaja inimese ringis.Heisati rahvuslipp, laulis Maarja segakoor, tantsisid memmede tantsurühn Maarjahein ja naisrühm Tantsulust. Kõrtsi talu omanik Rein Taniloo võttis koos poja Arnoga katte kivilt, millele asetatud plaadil on kirjas nimed mida küla on läbi aegade kandnud. Seejärel õnnistas paiga kirikuõpetaja Naatan Haamer ning sündmusele lisas pidulikkust puhkpilliorkester. Otslava küla minevikust ja tänasest päevast kõneles külavanem Ain Kont. Vallavanem Aare Aunap andis küla eakamatele üle valla embleemiga tassid. Siis andis külavanem küla talude esindajatele üle talusildid. Kauni puidust plaadi, millel peal talu nimi said kõik küla 22 talu…
Perenaised Taimi Kont ja Tiia Kullamägi kostitasid peolisi maitsva hernesupi ja uhhaaga.
Päeva teisel poolel, kui toiminud olid ka võistlusmängud nii täiskasvanutele kui lastele koguneti Tammiku tallu Ilse ja Roberti kodu õue. Tammikul peeti juba varasematest kodukandipäevadest kombeks saanud õllemeistrite ja leivaküpsetajate konkurss. Taluõuel mängis Maarja rahvamaja näitering oma uusimat etendust “Nukitsamees” mis oli justkui selles õues mängimiseks loodudki…

Lühendatult ajalehest “Vooremaa” 2002
——————————————————————-

Maarjahein pidas viiendat sünnipäeva

Vooremaa
21. veebruar 2002

Laupäeval pidas Maarja rahvamaja memmede rahvatantsurühm oma viiendat sünnipäeva, kus oli rohkesti külalisi ligemalt ja kaugemalt.

Maarja tantsumemmesid olid nende tähtpäeva puhul tervitamas Laekvere memmede tantsurühm Meenutus Õilme Lainesaare juhatusel, Tabivere tantsumemmed Liia Koortsi juhatusel, Maarja naisrahvatantsijad ning kõige pisemad tantsijad Airi ja Agnes. Vaheldumisi astusid ette nii päevakangelased ise kui ka külalised ning kokku sai üpris pikk ja mitmekesine kava.

Vallavalitsuse poolt tervitasid nooruslikke tantsijaid vallavanem Aare Aunap ja sotsiaaltöötaja Liis Härmaste. Maarjaheina juhendaja Tiia Pärtelpoeg oli tähtpäeva puhuks igale tantsijale valmistanud siidimaalis rätiku.

“Need inimesed on täielikult rahvamaja raudnaelad, kes võtavad osa ka kõikidest teistest üritustest ja on üldse igapidi aktiivsed, nakatavalt rõõmsameelsed ja teotahtelised,” kiidab Tiia Pärtelpoeg oma tantsurahvast.

VAIKE KÄOSAAR

Külaliikumise edendajad tutvusid Maarja-kandi külaeluga

Jõgevamaa Kodukandi Ühendus korraldas möödunud neljapäeval koos MaarjaMagdaleena Maarahva Seltsiga Maarjas külaliikumisele pühendatud päeva teemal “Külade toimetamised”.

Osalejaid tuli Maarjasse Jõgevamaa Kodukandi Ühendusest eesotsas selle esimehe Rita Kivisaarega, Halliku Maanaiste Seltsist, Kamari Haridusseltsist, Võisiku Külaseltsingust ja Torma Valla Maanaiste Seltsist. Esmalt andis Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi tegemistest ülevaate selle eestseisja Tiia Pärtelpoeg, mille järel siirduti Maarja-Magdaleena kirikusse, kus Malle Prükk tutvustas kirikut ja selle kandi ajalugu.

Siis aga ootas kokkutulnuid bussijuht ReinLembit Taniloo, et minna tutvuma selle kandi paikadega, mida kohalike külaliikumise eestvedajate algatusel on korrastada jõutud. Nende seas on ka Julius Mägiste sünnikoht Kassema külas, kuhu tema 100. sünniaastapäevaks paigaldati mälestuskivi. Käidi ära ka Kõrenduse külas, kus viimati korraldati Maarja-Magdaleena kodukandipäeva ja kus selleks puhuks pandi tähised iidsele tammele ning kunagisele koolile ja korrastati ümbrus.

Seejärel viisid Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi liikmed oma külalised eeloleva suve kodukandipäevade paika Otslava külla, kus juba suur osa ettevalmistustest on ära tehtud. Maarja Keskoolis vaadati võimlat, kus peetakse ümbruskonna suuremaid pidusid ning tutvuti koolimajaga. Seal olid teejuhtideks Merle Haossar ja Ruth Taniloo. Elistveres tehti Heli Täpsi juhatusel ekskursioon ja saadi ülevaade Elistvere mõisa ajaloost. Päeva lõpetuseks kuulati Maarjas psühholoog Viive Aunapi loengut “Lapsepõlve sabaga läbi elu”. Maarja rahvamaja näitering andis aga etenduse “Tuhkatriinu”.

Jõgevamaa Kodukandi Ühendusel on sellelaadsed kokkusaamised plaanis traditsiooniks muuta, et külaliikumise entusiastid saaksid lähemalt näha ja kuulda, mida külades tegelikult tehakse, mis annaks vahest häid ideid ja kogemusi edasiseks. Maarjas oli juba teine sellelaadne kokkusaamine, esimene korraldati Kamaris, järgmisel korral kogunetakse veebruarikuus Sadalasse.

VAIKE KÄOSAAR