2001

Maarja rahvamajas oli kaks esietendust
Vooremaa
18. detsember 2001

Möödunud nädalalõpp tõi Maarja rahvamajas kaasa kaks esietendust. Lastenäitering tuli välja näidendiga “Punamütsike ja Muri” ning täiskasvanute näiteringil sai lavaküpseks “Tuhkatriinu”. Mõlemal seisavad ees esinemised ka Elistvere Jõulumaal.

Neljapäeva õhtul kogunes rahvamaja saali rohkesti publikut, kellest enamik olid algklasside õpilased ja lasteaiaealised. Innukalt elati kaasa hea ja kavala Muri, keda mängis Airi Kool, seiklustele, kes ei lasknud Hundil (Teet Uusmaa) oma kurje kavatsusi täide viia. Punamütsikese osas oli Maili Tali, Vanaema oli Pille-Riin Uusmaa ja jutustaja Agnes Liping. Alates eelolevast esmaspäevast hakkavad Maarja lapsed oma etendust “Punamütsike ja Muri” näitama igal tööpäeval kaks korda päevas Elistvere loomapargis Jõulumaal.

Laupäeval andis rahvamajas täissaalile esietenduse Maarja täiskasvanute näitering. Mängiti tuntud näidendit “Tuhkatriinu”. Nii selle kui ka lastenäidendi tõi lavale Tiia Pärtelpoeg. Tema sõnul püüti küll “Tuhkatriinut” näidata pisut oma ehk Maarja moodi. Eelkõige lisati vürtsiks huumorit, taustaks seati Mozarti muusikat ning õukonnatantsu keerutasid sekka tantsurühma liikmed. Väljapaistvalt suursugused kostüümid õmmeldi peamiselt ise. Uhke oli ka lavakujundus – välja oli ehitatud kuninga õu ja loož. Ka “Tuhkatriinuga” minnakse Elistvere Jõulumaale, kus esinetakse nädalavahetustel. “Elistveres esineme natuke tagasihoidlikumalt, sest kõiki dekoratsioone ei saa kaasa võtta ja õukonnatantsud jäävad ilmselt ka ära,” ütles Tiia Pärtelpoeg.

Esietendusel osales ligemale kakskümmend tegelast. Peaosalist Tuhkatriinut mängis Sirje Siimenson. Teistes osades olid Rein Uusmaa, Külliki Jürgenson, Üllar Laurend, Annika Raudsep, Maarika Romet, Ly Tiiksaar jt. Et etendus rahvale meeldis, siis esinetakse sellega Maarjas uuesti juba 26. detsembril jõulupeol.

VAIKE KÄOSAAR
…………………………………….

Jõgevamaal Tabivere vallas asub küla nimega Otslava. Ta on üks Maarja – Magdaleena piirkonna üheteistkümnest külast.

“Küla ühest otsast teise on üle nelja kilomeetri ja laiust arvatakse olevat kilomeetri jagu. Hooned asuvad kõik kahel pool maanteed, mis lindina külast läbi suundub. Nii moodustubki pikk ja peenike küla Kõrenduse ja Kaiavere külade vahel. Oma osa on külas läbi aegade olnud küla läbival ojakesel mida tuntakse rahva hulgas Kõla jõena. Mõned säilinud varemed annavad aimu omaaegsest Kaiavere mõisa karjamõisast.
Otslava põliselanikud olevat alati olnud väga ühtehoidvad. Külale on olnud iseloomulik ka see, et ühes peres on elanud koos ikka mitu põlvkonda. Märkimist väärib, et põlistest külaelanikest ei ole siit tulnud kunagi täiendust kommunistide ridadesse. Uustulnukate hulgas olevat mõni kommunist siiski olnud…
Tabivere Vallavalitsuse andmetel on praegu Otslaval 58 elanikku. Kahel pool teed asetsevast üheksateistkümnest majapidamisest on aastaringseid elanikke kaheteistkümnes”

Lühendatult ajalehest”Vooremaa” 2001
_________________________________________________________

Peremälumäng küünlavalgel
Voorema
22. november 2001

Tabivere valla perede mälumäng viidi seekord läbi Maarja rahvamajas möödunud laupäeval. Võitjaks osutus perekond Annuk Tabiverest.

Perevõistkondadel tuli vastata kolmekümnele küsimusele. Küsimused oli koostanud Ülo Nõlvak Tabiverest. Spetsiaalselt lastele oli nende seas viis küsimust. Paar tundi enne mälumängu algust läks elekter ära, kuid kohaletulnud ei lasknud ennast sellest heidutada. Küsimustele asuti vastama küünlavalguses.

Maarja rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoja sõnul ongi rahvamaja viimaseid suuremaid ettevõtmisi mõjutanud ilmastik. Halbade ilmade kiuste on kõik siiski hästi välja kukkunud. Mälumängus osales seetõttu küll seitsme pere asemel viis, aga asja olemust see ei muutnud. Parimaks osutus perekond Annuk Tabiverest, järgnesid Maarja pered Romet ja Poolak. Neile kolmele kuulusid rahalised auhinnad, ülejäänud kaks peret said lohutusauhinnad.

Kõikidele osavõtnutele aga kinkis Tiia Pärtelpoeg Bingo-loto piletid.

Järvamaalt Maarja poole teel olnud tantsuansambel pidi küll seekord ilmaoludest ja voolukatkestustest tingitult poolel teel otsa ümber pöörama ja kodu poole tagasi sõitma, aga ega tantsud seepärast tantsimata ka ei jäänud. Õhtut sisustas ka kohalik tantsutrio, kes imiteeris Pearu Paulust ja ansamblit Meie Mees. Kui elekter kella seitsme paiku tagasi tuli esines Urmas Kollomi Ummi tsirkus. Lõppkokkuvõttes läks õhtu igati korda.

VAIKE KÄOSAAR
———————————————————-

Läbi aegade toimunud reformid on külasid liitnud ja lahutanud.
Muudetud on nimesid ja neid jällegi ennistatud. Nii on Kõrenduse küla ühest osast saanud tänaseks Otslava küla. Enne seda on ta jõudnud kanda veel Loku ja Kadrina nime. Kadrina aegadest on teada ka küla laul “Kadrinal, seal on hea elada.”
Selles väikeses külas on välja kujunenud kena komme – tähistada üheskoos aasta kaunimaid pühi – jõule ning tulla vahetevahel niisama kokku, et koos külaasju arutada, mõtteid mõlgutada ja otsustada, kuidas neid ellu viia. Eks ikka sellepärast, et küla nägu kaunimaks ja paremaks muutuks. Ka selleks, et anda omapoolset panust küla arenguks. Koosolekutel on eriline mõju kogu küla elanikkonnale. On tekkinud võimalus üksteisega tutvumiseks. Nii mõnedki talud on tänaseks saanud uued elanikud ning sellised kooskäimised on muutnud inimesed sõbralikemaks ja üksteisest hoolivamateks.

Lühendatult ajalehest Sõnumileht 2001
……………………………………

Muudetud on nimesid ja neid jällegi ennistatud. Nii on Kõrenduse küla ühest osast saanud tänaseks Otslava küla. Enne seda on ta jõudnud kanda veel Loku ja Kadrina nime. Kadrina aegadest on teada ka küla laul “Kadrinal, seal on hea elada.”Selles väikeses külas on välja kujunenud kena komme – tähistada üheskoos aasta kaunimaid pühi – jõule ning tulla vahetevahel niisama kokku, et koos külaasju arutada, mõtteid mõlgutada ja otsustada, kuidas neid ellu viia. Eks ikka sellepärast, et küla nägu kaunimaks ja paremaks muutuks. Ka selleks, et anda omapoolset panust küla arenguks. Koosolekutel on eriline mõju kogu küla elanikkonnale. On tekkinud võimalus üksteisega tutvumiseks. Nii mõnedki talud on tänaseks saanud uued elanikud ning sellised kooskäimised on muutnud inimesed sõbralikemaks ja üksteisest hoolivamateks.
——————————————————————-

Maarja Magdaleena Maarahva Selts vaatas aastale tagasi
Vooremaa
18. jaanuar 2001

Maarja Magdaleena Maarahva Selts pidas nädal tagasi aasta üldkoosolekut, millega märgiti ära aasta möödumist seltsi taasloomisest ja peeti edasiminekuplaane.

Praegune selts, mis aasta eest kinnitas oma põhikirja, loeb ennast 110 aastat tagasi moodustatud Maarja Magdaleena Laulu ja Mänguseltsi järglaseks. Selle eesmärgiks oli omal ajal eelkõige kultuuri, sotsiaal ja haridusalase tegevuse korraldamine, mille on praegune selts samuti oma sihiks võtnud. Seni on ülekaalus olnud siiski kultuuriline tegevus, kuid edaspidine suund on võetud tegevuse laiendamiseks ka teistes nimetatud suundades.

Seltsi tegevusest 2000. aasta jooksul andis ülevaate selle esimees Tiia Pärtelpoeg. Tagasivaatena oli tal kõnelda erinevatest õppepäevadest, väljasõitudest, kultuuri ja heakorraüritustest jne. Osad ettevõtmised on teoks saanud koos rahvamajaga, nagu sari “Sügisõhtu jutud” seltsi 110. aastapäeva tähistamiseks, peod ja etendused. Seltsil on ka oma näitering.

Seltsi liikmed on koos käinud Saare mõisa ürdiaias ja koduloomaaias, Laiuse õletoas, kolme maakonna külade päeval Adrakul jm. Saare aktiviseerimiskeskuse projektijuhi Astrid Sääliku abiga sai kohapeal teoks ettevõtmine töötutele. Seltsil on praegu 32 liiget, kellest 11 on liitunud möödunud aasta jooksul. Aastapäevakoosolekul arutati üheskoos ka tegevuskava 2001. aastaks.

VAIKE KÄOSAAR