2018

Avatud Külaväravad Maarja-Magdaleenas

Orienteeruvalt külastas meie sündmust 140-150 inimest. Osalejaid oli oma piirkonnast, kui ka kaugemalt üle Eestimaa. Suurem osa külastajatest olid seotud Maarja-Magdaleena kui koha ja kihelkonnaga, kuid oli ka neid, kes tulid esmakordselt uudistama ja kuulama, kuidas me elame.
Sündmus kulges koostöös Maarja-Magdaleena Koguduse, rahvamaja, noortekeskuse ja kogukonna inimestega. Sündmus algas kell 13 ja lõppes südaööl. Siia vahele mahtusid kõik planeeritud tegevused. Pärast avamist ja naisansambli kontserti rahvamajas maitsesime üheskoos Avatud Külaväravate torti.

Seejärel sõitsime Otslava külaparki ja istutasime sinna väravapuud – kaks kultuurpihlakat, mis jäävad edaspidi sündmust meenutama.

Jätkus piirkonna tutvustus. Maitsvat lõunasööki pakuti kohalikus Andrese talu kodukohvikus.

Seejärel külastasime kohaliku lapitöömeisteri Hilja Sepa kodu ja tutvusime tema käsitööga.


Rita ja Ivari kodus, Suurekase talus saime osa armastusest ja hoolitvusest oma kodukoha vastu – kodu ja selle ümbruse järjepidevast ülesehitamisest.

Lapsed said sõita poniga ja meisterdada noortekeskuses. Õhtune programm toimus Maarja-Magdaleena puhkealal. Näidendit esitas külaliskollektiiv Väägverest. Muusikat mängis ja rahvast tantsitas retroajastu pop- ja rokkmuusikat viljelev ansambel The Maidens.


Tantsuvaheaegu sisustasid Maarja-Magdaleena linetantsijad. Kogu päeva olid avatud ka kiriku, külatoa, rahvamaja ja noortetoa uksed. Maarja-Magdaleena kioskis müüdi sooja koduleiba ja muud käsitöökaupa. Päev oli täis erinevaid rõõmuhetki ja toredaid kohtumisi. Vahepealne Ilmataadi vihmavemp tõmbas mõneks ajaks rahvast väravatest eemale, kuid ilma edenedes oldi jällegi platsis ja sündmus jätkus rõõmsalt edasi.
***********************************************************************************
Maarja-Magdaleena XXII kodukandipäev

Maikuu viimasel laupäeval toimunud XXII Maarja-Magdaleena  kodukandipäeva kultuuriprogrammi sisustasid esinejad nii samast kandist kui ka kaugemalt. Sündmusel meenutati kohalikku seltsielu, millega alustamisest on möödumas 150 aastat.

Maarja-Magdaleena kodukandipäev algas traditsiooniliselt külalipu heiskamisega lipuväljakul. Sel tseremoonial on alati kõlanud laul ning seekord esines Maarja-Magdaleena segakoor, mis tänavu tähistab kahekümne viiendat sünnipäeva.

EELK Maarja-Magdaleena kirikus toimunud jumalateenistusel jutlustasid piiskop Joel Luhamets ja koguduse õpetaja Aivo Prükk. Jutluses sisaldus ka sõnum inimeste kokkuhoidmise ja andeksandmise teemal, millesse on erinevatel aegadel isemoodi suhtutud.

Laulsid Maarja-Magdaleena segakoor ja perekond Blowersi ansambel, laulud olid inspireeritud  mõni nädal varem tähistatud emadepäevast. Maarja-Magdaleenas tegutsev Wiera Teater esitas luuleetenduse „Sinuga ja sinuta”.

Konverents kohaliku kultuuriloo teemal

Sündmus jätkus Maarja-Magdaleena rahvamajas, kus esines kohalik naisansambel Tormilind, keda juhendab Kadri Savva-Tatrik. Samas toimunud konverents oli pühendatud  kohalikule kultuuriloole, kuid käsitlemist leidsid ka üldinimlikud teemad. Teadlane ja õppejõud Liina Kilemit rääkis teemal „Kirik kogukonnas ja kogukond kirikus” ja ta tõi välja huvitava asjaolu, et kiriku olemasolust on huvitatud needki, kes ise seal ei käi.

Kirikuõpetaja Aivo Prüki ettekanne oli vennastekoguduste liikumisest, mis on jätnud meie ajalukku märkimisväärse jälje. Emakeelsele hariduselule keskendudes rõhutas Prükk, et Maarja-Magdaleena koguduses olid juba 1709. aastast köstriteks eestlased, nendest esimene Johann Masik.

Rahvamaja juhataja ning Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi juhatuse esimees Tiia Pärtelpoeg märkis oma ettekandes, et paikkonna ligi 150 aastat kestnud seltsielu alguseks tuleb pidada meeskoori asutamist köster-kooliõpetaja Matthias Sõbberi poolt. Köster Sõbber viis kohaliku meeskoori, mis oli algul tema poolt segakoorina loodud, 1869. aastal Tartusse esimesele üldlaulupeole, kus kooride võistulaulmisel saavutati kolmas koht.

„Samasse perioodi esimese üldlaulupeo toimumisega jääb ka pasunakoori moodustamine. Hiljem kasvas pasunakoorist välja võimas orkester,” rääkis Pärtelpoeg. Ta kõneles ka Maarja-Magdaleena kihelkonna edukast ja andekast seltsielu eestvedajast Gustav Peetsust, kes oli alles 18 aastaseks saanud, kui ergutas Vaidavere ja Kassema küla noori koorilaulu õppima. Omaloodud kooriga võttis Peetsu osa IV ja V laulupeost Tartus.

Tiia Pärtelpoeg tsiteeris heliloojat ja dirigenti Juhan Simmi, kes on öelnud: „Peetsu, kui minul oleks sarnane muusikaline kuulmine kui sinul, oleksin ma võinud kaugele jõuda.”

Tagasivaated värvikale ajaloole

Ettekandja viitas ka 1925. aastal välja antud koguteosele „Tartumaa“, kus elu Maarja-Magdaleena kihelkonnas kirjeldatakse järgmiselt: „Noorte inimeste koosviibimiste ja ajaviitekohtadeks on mitmel pool omavahelised külapidud, mida peetakse igal pühapäeva ise talus.”

Pärtelpoja sõnul valmis Maarja-Magdaleena Laulu- ja Mänguseltsi oma maja aastal 1912 ja õnnistamispidu toimus sama aasta 16. detsembril. Mängiti etendust „Kibuvitsa tee”, näitejuhiks oli Mihkel Jürgenthal.

„Ka tänast Maarja-Magdaleena vaimuelu rikastab kultuurikollektiivide arvukus,” kinnitas kirikuõpetaja Aivo Prükk.

Õhtusel koosviibimisel Maarja-Magdaleena puhkealal laulis Rainer Vilu, kes esitas ka laule Georg Otsa repertuaarist. Tantsuks mängis ansambel Tulivesi. Publiku ette astusid ka kodukandi line-tantsijad, humoristlikud etteasted olid päeva juhilt Margus Abelilt.

Maarja-Magdaleena kodukandipäeva läbiviimist toetasid Tartu vald ja Kohaliku omaalgatuse programm.

JAAN LUKAS
Vooremaa
************************************************************************************

Maarja-Magdaleenas peetakse juubelilaata

Pühapäeval, 20. mail toimub Maarja-Magdaleenas endise meierei ehk praeguse Kurepesa talu taas kevadlaat, mis on järjekorras juba kümnes.

Kui Kurepesa talu perenaine Ilme Roosmäe aastate eest Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsis laadaideega välja tuli ja selleks oma koduõue pakkus, pidas ta eelkõige silmas lähiümbruse rahva mõnusat kevadist kokkusaamist, kus tegeldakse peamiselt rohevahetusega.

Praktika näitas siiski, et rohevahetuse ehk oma aias liigselt lokkama läinud taimede pakkumise ja vahetamise peab eelnevalt huvilistega kokku leppima. Muidu võib juhtuda, et välja kaevatud lilleke või põõsaistik jääb tahtjate puudusel lihtsalt kuivama. Tagasihoidlikust oma rahva kokkusaamistest on aga tänaseks välja kasvanud tegus ja lustlik kevadlaat, kust saab osta eelkõige taimi, aga ka käsitööd, mett ja kõike muud vajalikku.

Seekord avatakse kell 10 koos laadaga ka väike müügipaviljon, kus kohalik rahvas edaspidi pidevalt oma aiasaadusi, küpsetisi ja muud kodutoodangut müüa saab. „Kioski paigaldasime meie traditsioonilise laadaplatsi ja bussipeatuse lähedusse, nähtavasse ja käidavasse kohta. Selles ettevõtmises aitasid meid nii endine Tabivere kui praegune Tartu vald,“ rääkis Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi eestvedaja Tiia Pärtelpoeg. Ta lisas, et praeguse trendi järgi värvivad nad sellelgi ehitise peagi oma kihelkonnavärvidesse ja et juba on teada mõned tublid tegijad, kes seal peagi oma kaupa pakkuma hakkavad.

Pühapäeval tegutseb laadaplatsil ka kohvik ja lapsed saavad poniga sõita. Keskpäevase meelelahutusprogrammi sisustab seekord kloun Ummi, kodanikunimega Urmas Kollom.

Müüjad on lubanud kohal olla kella kaheni pärastlõunal.

KAIE NÕLVAK
Vooremaa
***********************************************************************************

Maarja-Magdaleena rahvamaja ja seltsi töödest ja tegemistest

Tartu valla “KUUKIRI”

jaanuar 2018

Maarja-Magdaleena rahvamaja töödest ja tegemistest Rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpojaga vestles Tiit Helm

Maarja-Magdaleena rahvamaja asub kirikule kuuluvas pastoraadihoones, mis 1948. aastal kultuurimajaks kohandati, seega täitub tänavu70 aastat kultuuritegevust selles majas. Puidust
eeskojaga punasest tellisest kogukas hoone seisab küla serval kiriku vahetus naabruses. Rahvamaja uksel ootab mind juhataja Tiia Pärtelpoeg, kes juba ligi paarkümmend aastat
on Maarja-Magdaleena kogukonna sütitaja ja eestvedajana tegutsenud. Oma olemuselt on ta ikka olnud rahutu hing – kui miski ära tüütab, otsib ikka uusi väljakutseid. Selgub,
et sünnijärgselt pole Tiia Maarjas üldse kohalik,vaid on „sisse rännanud“ omaaegsest Saare vallast. Olles aastaid töötanud kaubanduses, tuli ta 1994. aastal Maarjasse, et
hakata juhendama siinset näiteringi. Tuli ja jäi. Tegelikult on ta rahvamajaga seotud juba 50 aastat, kuivõrd Maarja keskkooli õpilasena alustas ta siin kooriproovidega.
Algselt tundus siin tööle asunud Tiiale hoone kuidagi kõhe, veidi isegi hirmutav. Ta teab rääkida mitmeid lugusid kummituselaadsetest nähtustest. Õhtutest, mil majas
on kuuldud ootamatuid hääli, näiteks klaverimängu tühjas ruumis, või juhtumist, kui siia öömajale jäänud ahjumeistri toa uksele ilmus inimkuju, kuigi hoones teisi hingelisi polnud.
Nüüdseks tunneb Tiia Pärtelpoeg end rahvamajas koduselt ning ning on tänulik, et ka kohalik rahvas on selle maja omaks võtnud.
Maarja-Magdaleena külas on elanikke üle 200 inimese (~240) ning tegelikult teenindab rahvamaja 11 lähikondse küla elanikkonda. See teeb enam kui 700 inimest ning suviti
kindlasti rohkemgi. Vaatame ringi vanas, ajaloost pakatavas majas. Külmale eeskojale järgnevast esikust avanevad uksed maja sisemusse. Üks neist
viib raamatukokku, teine pastoraadi ruumidesse ning vasakul avaneb uks rahvamaja koosviibimiste ruumi, kus keset tuba paikneb laud ning selle ümber toolid. Nurgas seisab
vana klaver, seinte ääres riiulid, millel märkan rohkelt tunnuskirju ja -meeneid siinse rahva tublide saavutuste eest. Seintel laiutavad mahukad fotostendid, illustreerides kohaliku
rahva kultuurilist tegevust. Et täielikku ülevaadet saada, võiks nende stendide ees veeta vähemalt tunnikese. Koosolekute ruumist viib uks edasi väheldasse
vahekotta, kus üle ukse näen kiigata ka juhataja kambrisse. Seintel, riiulites ja laual on aastatepikkust kultuurielu kajastavad materjalid, mida juhataja hiljaaegu korrastama
on asunud. Vahekojast piilume korraks ka Avatud Noortekeskuse ruumi, kus meid tervitab naerusuine noorsootöötaja, kes alles hiljuti sellesse ametisse astunud.
Edasi liikudes jõuame saali, mille ühes otsas tagasihoidlike mõõtmetega, kuid igati
väärikas lava paikneb. Laulupidu sellel küll ei korralda, kuid väiksemate kollektiivide esinemisteks tundub see igati paslik olevat. Ürituste läbiviimise tarvis on projektitoetuste abil
soetatud korralik helitehnika, mida kasutavad üksnes üritustele kutsutud profid helitehnikud, olgu siis Tartust, Tabiverest või mujalt. Tiia sõnul on saalis kohti kuni 80, mistõttu
suurema suurema publikumenuga üritustel tuleb hilisematel saabujatel ukse vahel seista. Ürituste külastatavus ongi väga erinev, sest ka inimeste huvid on erinevad, selgitab
juhataja. On olnud üritusi, kus osalejaid on  sadakond, kuid on ka neid, kus vaid paarikümne ringis. Eriti keeruline on publikuga siis, kui lähestikku toimub mitu temaatilist
üritust. Ja alati on palju ka neid, keda mitte mingi väega teleri eest diivanilt välja ei sikuta, ohkab kultuurijuht käsi laiutades. Räägime ka rahvamaja ringitööst, harrastustest.
Toetudes fotostendidelt nähtavale, saab ette lugeda rea tegevusi: segakoor, naisansambel, seeniortantsurühm, Wiera Teater, line-tantsurühm, laste laulurühm,
käsitööring. Lisaks mälumäng, kabe ja male. Veel mõni aasta tagasi tegutses siin ka meesansambel, mis aga sirgudes iseseisvus, asudes tegutsema omaette ning kannab praegu nime Mehed Mandrilt.
Ringidest lähemalt Pikima ajalooga ringidest on segakoor, mille algust umbes 1870. aastasse teatakse olevat.
Läbi aastate kuni tänapäevani on siinmail ikka segakoor tegutsenud. Viimasel paarikümnel aastal on koori juhendajaks olnud Tabivere huvikooli juhataja Liia Koorts. Segakoori koosseisus
on umbes 30 inimest ning proovid on jagatud kahe kultuurimaja vahel. Kolm kuud käiakse harjutamas Tabiverre, kolm kuud tegutsetakse siinses rahvamajas. Kooril on oma
lipp ning esinemisteks on projektirahadega soetatud Maarja-Magdaleena kirikuriided. Alates 1994. aastast on koor osalenud kõigil laulupidudel. Kohapeal korraldatakse laulupäevi,
esinetakse piirkondlikel üritustel ning on käidud laulmas ka kaugemal. Lauluga on läbi käidud Läänemere saared, näiteks osales koor Ahvenamaa merepäevadel.
Teatritrupp sai oma praeguse nime päeval, kui tähistati August Wiera juubeliaastapäeva. August Wiera, hilisem muusika- ja teatritegelane, kasvas siinkandis ning käis Maarja
kihelkonnakoolis. Seoses juubeliga korraldati Maarjas temaatiline konverents ning näitetrupp tõi lavale A. Kivirähki näidendi „Adolf Rühka lühikene elu“, kus üheks peategelaseks
on August Wiera. Selsamal auväärsel päeval omistatigi näitetrupile Wiera nimi. Kui Maarja näitetrupp 1993. aastal alustas, juhendas seda Tiia Pärtelpoeg. Praegu on juhendamise
üle võtnud Jaanus Järs ja Ene Luik-Mudist. Tinglikult võiks öelda, et Wiera teater on jagunenud kaheks. Jaanuse juhendamisel tuuakse
lavale koomilisi etendusi e külajante, Ene juhendamisel aga tõsisemaid luuleetendusi.Liikmeid on trupis kokku 12, kuid vahetevahel kaasatakse inimesi ka väljastpoolt, näiteks
koolist, Palamuselt või lausa Tartust. Osaletud on harrastusteatrite konkurssidel ning saadud seal ka äramärgituks. Tiia enda juhendamisel on aeg-ajalt tegutsenud ka estraadiring, kellega
esitatakse meelelahutuslikke lühivorme, et üritustel programmile vahepalasid pakkuda. Naisansambel, praeguse nimega Tormilind, moodustus 2015. a sügisel ning selle
juhendajaks on Kadri Savva-Tatrik, kes siinses rahvamajas veel laste lauluringi juhendab ning Tabivere huvikoolis laulueriala õpetab.Seeniortantsu ring Maarjalill alustas tegevust
2012. aastal, kui oli lõpetanud 90-ndatel tegutsenud memmede tantsuring. Nüüd on koosseis noorenenud, repertuaar kaasajastatud ning oma kavadega on lisaks kodukandi
üritustele esinetud ka tantsupäevadel ja -festivalidel. Line-tantsuga alustati Maarja-Magdaleena rahvaimajas 2011. aastal. Karmen Raju juhendamisel
õpiti kiiresti selgeks kümmekond tantsu, muretseti tantsukostüümid ning hakati esinema erinevatel üritustel. Et siinsetes naistes tantsukirge jagub, näitab see, et mõne
tantsija lahkudes pole koht kunagi tühjaks jäänud, ikka on keegi asemele soovinud tulla. Käsitööring, nii umbes 10-15 huvilist, käib koos alates 2011. aastast. Juhendajaks
on tuntud lapitöömeister Hilja Sepp. Praegu ongi näputööhuvilistel käsil lapitehnika omandamine. Kolm tublimat osales hiljuti ökoloogilise jalajälje projekti raames Prantsusmaal
toimunud üle-euroopalisel lapitööde näitusel. Oma oskusi arendatakse kohapeal ning käiakse ka mujalt teadmisi kogumas. Valminud töid on esitletatud näitustel ning
pakutud sügislaatadel, jõulumüükidel jm. Üritused on rahvamajas traditsioonilised: uusaasta peoõhtud, sügislaadad, jõulumüügid, jõulupeod, teatriõhtud, kontserdid, kokteiliõhtud.
Lastele korraldatakse etendusi ning laulukonkursse. Lisaks rahvamajale juhib Tiia Pärtelpoeg juhatuse esimehena ka Maarja-Magdaleena
Maarahva Seltsi. Praegu 50-liikmeline selts on loodud 2000. aastal ning kannab motot “Ehedad mõtted saavad teoks ja kannavad vilja”. Koos rahvamajaga on maarahva seltsil
piirkonnas kultuurikandjana väga oluline roll. Ent üritusteks ja tegevusteks on vaja raha, kuid raha ise sülle ei kuku. Iga-aastane tegevustoetus vallalt (~2-3 tuh eurot) on
kulunud maksude tasumiseks ning läinudkäiku nõutava omaosalusena kaasrahastusega projektides. Alates 2000. aastast on Tiia ürituste läbiviimiseks ja vahendite hankimiseks
kirjutanud kokku umbes 70 projektitaotlust,millest vaid paar-kolm on toetuseta jäänud. Peamisteks rahastusallikateks on olnud Leader-programm, PRIA, Kohaliku Omaalgatuse
Programm, Kultuurkapital ja rida teisi, praeguseks lõppenud programme. Suurematest õnnestunud projektidesttoob Tiia välja ühiselt rajatud ja korrastatud
külaplatsid. Maarja-Magdaleena lähikonda on rajatud puhkeplats, kus korralik lava, istepingid ja hädavajalik elektrivarustus paigaldatud. Teine neis on nn Otslava külakoda, kus samuti
tantsupõrandaga lava, istepingid ja külakiik. Samas külas tehti algust veel Päikesepargi rajamisega. Aga neist projektidest räägime lähemalt juba vallalehe järgmistes numbrites.
Maarahva seltsi eestvõtmisel on rajatud Maarja-Magdaleena küla lastele mänguväljak, korraldatud on tervisepäevi, seeneralli, rattamatku, huvireise näiteks Lätti lillefestivalile ja
tomatifestivalile. Seltsi käsutuses oma töötubalasteaia maja teisel korrusel, kus on püsti on pandud kangasteljed ning olemas vahendid masinõmblemiseks ja -tikkimiseks.
Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi tubliduston märgatud ka kaugemalt. Tunnustust on saadud Tabivere vallast, Jõgeva maakonnast,aga ka päris vabariiklikul tasemel. Tubli
panuse eest kohalikku kultuuriellu tunnustaspresident T. H. Ilves Tiia Pärtelpoega Valgetähe V kl teenetemärgiga. Omalt poolt tahab Tiia tänada rahvamajaja maarahva seltsi koostööpartnereid: kooli, kirikut, raamatukogu, Tabivere rahvamaja ja palju teisi. Aga kindlasti poleks siinse kultuurielukorraldamisel midagi teha, kui ei oleks
tunda kogukonna toetavat õlga. Tore on, et ollakse nii kokkuhoidvad. Tiia ei karda tunnistada, et tal on isegi kahju lahkuda Jõgevamaa rüpest, kuivõrd koostöö
Jõgevamaa inimestega on alati olnud meeldiv Osaletud on väga paljudes maakondlikes projektides, välja oli kujunenud tugev koostöövõrgustik. Milliseks kujuneb elu Tartumaa
ääremaana, näitab aeg. Kõige olulisem,et ühelt veerekeselt ümbertõstmisega teisel veerekesele siinset kultuurielu ei katkestataks. Et äralõigatud Jõgeva-suunalised jõujooned
suudetaks taasluua nüüd juba uue tõmbekeskusesuunas. Muidugi võiks ju unistada ka uuest külamajast,saali, kohviku ja korralike tegevusruumidega.
Sest ükskord tuleb ju võõralt pinnalt siiski lahkuda. Et mitte nukral toonil lõpetada, märgib Tiia veel ära kevadel toimuva 22. kodukandi
päeva. Tegemist on suure sündmusega, mille kaasrahastuse projekt juba toetust on leidnud. Toimub temaatiline konverents, avatakse kodukohvikud
jms. Suursündmusele oodatakse rohkelt osalejaid ning koos kohalikega loodab sellest peost osa saada ka Tartu Valla Kuukiri.