2007

Suvi Maarja-Magdaleenas

Maarja-Magdaleenas on suvepidude hooaeg alanud ning siinsed vabaõhulavad meelitavad ümbruskonnast kokku igas eas inimesi. Jaanilaupäeval kogunes Maarja-Magdaleena peoplatsile kolmsada inimest.

“Meie väikese asula kohta on see tõepoolest suur arv,” rõõmustas jaanipäevapeo peakorraldaja, kohaliku rahvamaja perenaine Tiia Pärtelpoeg. Nagu siinsetel ettevõtmistel ikka, oli ka seekord korraldamisel abiks noorteseltsing Club Extra – noormehed valmistasid ette ilusa ja võimsa lõkke, Kirsti Kangur organiseeris lastele võistlusmänge. Väikese eeskavaga astusid üles tantsijad – naisrühm ja memmede tantsurühm. Suurem osa oli aga täita Rakverest pärit ansamblil Miks Mitte, kelle jaanipäevale kohased lood meelitasid rahva agaralt tantsu lööma. Lugusid mängis ka oma küla pillimees Kalmer Põld. Tabivere vallavanem Aare Aunap süütas Aidust toodud võidutulest lõkke ja pidas päevakohase kõne. Korraldatud oli ka loterii ning suupärase eest hoolitses Merle Lomp Kõnnujõe Talust.

The image

Järgmised suvepeod toovad siiakanti mitmeid tuntud esinejaid. Juba ülehomme õhtul peetakse Maarja-Magdaleenas pidu, mis traditsiooni kohaselt kannab nime “Suveöö tantsud” ja kus saab nii kaunist tantsu näha kui ka ise tantsida. Lavashow´d tuleb tegema tantsutrupp Candis Tallinnast. Rahvast tantsitab Jüri Homenja.

The image

The image

 Pildil: rahvast tantsitab Jüri Homenja

Et korras vabaõhulava on ka Otslava külas, on sealgi tulemas mitu suvist pidu. Esimene sarjast “Sume suveõhtu” on kavas 14. juulil koos Mait Maltisega.

The image

Augustikuus aga valmistutakse vastu võtma VII Maapäeva külalisi ning 19. augustil, pärast seda, kui Maapäev on Kuremaal lõppenuks kuulutatud, peetakse Otslava külaplatsil taas pidu ning laulma tuleb Üllar Jörberg.

VAIKE KÄOSAAR

28. juuni 2007

Konni talus tehti omapärast katust

Augustikuu viimasel laupäeval askeldati Maarja-Magdaleena külje all asuvas väikeses Vahi külas Konni talus rukkiõlgedega. Tegemist oli viienda vanu talutöid ja kombeid tutvustava teraviljaga seotud ettevõtmisega, mida sealne maarahva selts korraldab, ning seekord meisterdati õlgkatust.

Talu peremehel Ülo Laurendil olid ettevalmistused katusetalguteks tehtud: tihedapoolne roovistik kuurikatusel valmis, virn õlevihke, kinnitustraat, latid ja katuselabidas käepärast pandud.

“Tunnistan, et tegin katuselabida poole väiksema, kui tarkades raamatutes kirjas. See on mõeldud õlgede tasandamiseks, aga suurt labidat ei jõudnud mina küll ühe käega tõsta,” rääkis Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi juhatuse liige Ülo Laurend. Katuselabidas näeb muide välja nagu pesulaud, millel vars taga.

Tasapisi hakkasid esimesed vihud traadi ja lattide abil paika saama. Maarahvaseltsi liikmed, kes ühtki sedalaadi üritust Konni talus vahele pole jätnud, ulatasid vihke ja jagasid ka nõuandeid. Selgus, et seltsi liikmete hulgas oli ka inimene, kes oma silmaga taolise katuse tegemist näinud. “Katuseks peksti rukkiõled käsitsi, et masin neid ei muriks. Neid hoiti ja kuivatati eraldi, õlg peab olema kuiv nagu suhkur, vihud väga korralikud ja ühtlased,” teadis rääkida Patastel elav Liidia Kajak, kelle sõnul tema lapsepõlvekodus Puiatu külas Tartumaal veel viimase suure sõja ajal uue lauda katus parema materjali puudumisel õlgedega kaeti. “Katusetegemise põhimõte on õlgede puhul sama, mis praegu kõiksugu plaatidel: katmisega minnakse altpoolt ülespoole, iga järgmine rida katab mõnekümne sentimeetri võrra eelmist, et katus tuleks tihe ja vihma läbi ei laseks,” jutustas Liidia koos teiste talgulistega vihke üles ulatades. Tema nõuandeid ja varem raamatutest loetud õpetusi silmas pidades peremees Ülo ka katusel müttas, lubades aeg-ajalt kätt proovida ka teistel meessoost talgulistel.

Hilissuvine päev pole kuigi pikk, pealegi ootasid pererahvast muudki talitused-toimetused. Sestap jäeti katus peremehele lähipäevil lõpetada ja mindi uudistama, kas ja kuidas töötab Sampo-4, väike viljapeksumasin, mis Ülol oma isatalust Harjumaalt lõpuks ära õnnestus tuua. Selle oli esimese Eesti Vabariigi viimaseil aastail Rootsist ostnud Ülo vanaisa. Traktorilt käivitatav masin töötas tõepoolest ja nägi võrdlemisi värske välja. Küllap päästis selle riistapuu omal ajal kolhoosikorra väntsutuste eest just tema vähene võimsus, sest kuigi masinal oli peal ühisvaraks võtmist kinnitav inventarinumber, õnnestus selle omanikel tööriista oma majapidamises katuse all hoida ja ilmselt tarvitati seda harva.

Omakasvatatud teravili au sees

Oma talu põllult saadud teraviljast on Laurendite peres ikka lugu peetud, kasvatatud seda lugupidamist oma lastes ja rõhutatud maarahvaseltsi vanade talutööde sarja ettevõtmistel, mis kõik nende talus korraldatud. Lühikese tagasivaate neist talgutest tegi fotoalbumit lehitsedes perenaine Sirje Laurend.

“Oleme tegelenud kõigi teraviljadega. 2003. aastal peksime näiteks kootidega nisu. Rehepeks jäi küll mitmetel asjaoludel hilissügisele, kuid eks vanastigi tehti seda tööd hilja. 2004. aastal peksime ka reht ja punusime mesipuude katmiseks odraõlgedest matte. Rahvaluuleteadlane Mall Hiiemäe, kelle suvekodu meie naabruses, rääkis tookord vanadest kommetest ja uskumustest seoses rehepeksuga. Mall Hiiemäe on paljudel maarahvaseltsi koosviibimistel rahvaluulest ja -pärimustest kõnelnud. 2005. aastal oli külas Ellen Pärn Ülenurme põllumajandusmuuseumist, kes rääkis, kuidas vilja õigesti niita, vihke siduda ja hakke teha. Maarahvaseltsi liikmed ja teisedki huvilised said seda ka praktikas proovida. Möödunud suvel oli eesmärgiks rukkijahu saamine kõige algelisemal meetodil — käsikivi ringi ajades. Rukis oli juba enne pekstud ja terad tuulatud, käsikivi meisterdas Ülo ise,” rääkis Sirje, kes küll ise sünnilt linnatüdruk, kuid hariduselt EPA agronoom ja väga roheliste sõrmedega, mis kohe silma hakkab, kui taluõuel ja aias ringi kaeda.

Asjatundlikud külalised olid kutsutud katusetalgutelegi: tulla olid lubanud Margus Ess ja Rene Aavola Jõgeva sordiaretusinstituudist, kellest viimane on õlgkatust ise teinud. Kuid et talgupäeva aega pisut üleöö muuta tuli, ei olnud neil enam võimalik oma plaane ümber teha. Ka need mehed on maarahvaseltsi üritustel varemgi nõu ja jõuga abiks olnud.

Talgud ikka talgutoiduga!

Juba neljandat sügist külvatakse Konni talu põllule ehtne Sangaste rukis. Sellestsamast auväärsest, omakasvatatud leivaviljast oli küpsetatud ka katusetalgute leib, meistriks Milvi Kajak. Talgupäeva lõpetuseks tõsteti lauale ka isuäratavalt lõhnav pott mulgi pudruga — traditsiooniline kink Luua baari kokkadelt. “OÜd Luua Grupp võib lausa meie kuldsponsoriks nimetada, nende keedetud talgutoit on meil laual olnud juba mitmel aastal,” kiitis Ülo Laurend vastutulelikku firmat.

Tõepoolest, imemaitsva pudru ja kõrnekastmega ei olnud tarvis rahvale peale käia, see kadus termoskastrulist kui imeväel. Eks sööjate nobedus ongi see õige kiitus, eestlasel pole ju kombeks head sööki ohtrate sõnadega ülistada. Perenaine Sirje on tavaliselt pudru kõrvale head taimeteed pakkunud, aga et suvi veel täies jõus ja lehmad hoolega lüpsavad, jagati seekord pudruvalguseks piima, nii rõõska kui haput.

“Vaat see on õige eesti pere ja siit sirguvad tublid lapsed, kes söövad õiget toitu ja harjuvad maast-madalast kõiki töid tegema. Selline pere ja eluviis on tõeline väärtus,” ei olnud Kurepesa talu taimetargast perenaine Ilme Roosmäe kuuelapselise pere kiitmisega kitsi, kui end talgulõpul rukkikottidega koduteele asutas.

KAIE NÕLVAK

………………………………………………. 

Jõgevamaa kümme kangemat küla:

Maarja-Magdaleena tegi endale lipu

16.08.2007 Rein Raudvere
 
Pole palju neid külasid, kes endale lipu on teinud. Maarja-Magdaleena külal Tabivere vallas on see olemas. Lipp heisati esimest korda tänavu maikuus toimunud kodukandipäeval, mis kandis järjekorranumbrit 12.
 
“Meil oli lipukavandite konkurss, lipu paneme üles vaid eriti tähtsatel päevadel, ka pühapäeval toimuva maapäeva ajal,” selgitab Tiia Pärtelpoeg, Kodukandi liikumise aktivist ja Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi juht, kelle igapäevatöö on kohalikku rahvamaja juhatada.   foto: RAIVO TASSO
Tiia Pärtelpoeg, Anne Otsus, Kirsti Kangur ja Piia Poolak Maarja- Magdaleena küla lipuga.
 
Iidne, tähendusega nimi

“Maarja-Magdaleena küla asub nelja tee ristumiskohas, siit saab igasse ilmakaarde minna ja ka tagasi tulla. Ühtedeks tagasitulekupäevadeks on ikka kodukandipäevad,” osutab Pärtelpoeg teeristil.
 
Maarja-Magdaleena Maarahva Selts on seitsmeaastane. Ärksad külaelanikud lõid selle veel enne Kodukandi Jõgevamaa ühendust. “Leidsime, et meile on katusorganisatsiooni vaja ja kutsusime siia aktivistid üle maakonna ning siinsamas lõimegi siis ka Jõgevamaa ühenduse,” selgitab Pärtelpoeg.
 
Väga tähtsaks peab hakkaja naine seda, et sügisel 2005 sai küla tagasi oma endise, iidse nime. Tolle ajani kandis küla Maarja, enne seda koguni Järve nime. “Sel on tõeline tähendus, see viib juurteni, teadvustab neid. Nime taastamine oli meile südameasjaks, ehk paneb see ka noori rohkem minevikule mõtlema – asus siin ju omal ajal Maarja-Magdaleena kihelkonna keskus.“
 
30 liikmega maarahva selts ei haara mitte üksnes veerand tuhande elanikuga Maarja-Magdaleena küla, vaid ka ümbruskonna külasid, umbes 700 inimest. Seltsi eesmärk on kaasa aidata elu säilimisele maal, hoida ja mitmekesistada külaelu ning kohalikke traditsioone, samuti elavdada ühistegevust teiste seltsingutega ja kogukonnaga.
 
Raha taotlemiseks on kirjutatud usinalt projekte küll kohaliku omaalgatuse programmile, maaelu edendamise sihtasutusele, kultuurkapitalile, sealhulgas infotoa tegemiseks ja sisustamiseks Maarja-Magdaleena külas.
 
Noortel oma klubi

Infotoast saab kooskäimiskoht nii seltsile kui ka noori ühendavale seltsingule Club Extra, mis tekkis augustis kahe aasta eest maarahva seltsi õhutusel. “Hakkasin mõtlema, et seltsile on vaja järeltulijaid ja järjepidevust, jääme ju kunagi vanaks. Kirsti Kangur hakkas omasuguste noortega rääkima ja mõttest saigi asja,” rõõmustab Pärtelpoeg.
 
Club Extra asutajaliikmeid sai kokku 11, nüüdseks on klubis juba 19 noort, neist enamik noormehed. “Meie eesmärk on küla üldmulje parandamine, kirjutame projekte ja mässame. Esimese asjana tegime korda majade vahel laste mänguväljaku, hiljuti saime raha ka sinna atraktsioonide tegemiseks,” räägib Kirsti Kangur, seltsingu esinaine algusest peale, keda noored kutsuvad presidendiks. “Meile meeldib ilma rahata vabast ajast toimetada, teeme südame järgi.”
 
Noored olid ka need, kes infotoas remondi tegid. Sügisel alustasid ja jaanuaris avasid. Veel on vaid Internet puudu, kuid peagi tuleb ka see. “Enne seda oli siin mitu aastat noorte seas täielik passiivsus, keegi midagi teha ei tahtnud. Aga tulime kokku, hakkasime elu huvitavaks tegema ja seltsing muudkui kasvab. Isegi Palamuse vallast on juba meil liikmeid,” rõõmustab president.
 
“Tore on koos käia ja teha, nüüd tahaks noortega küla bussipeatuse korda saada. Seni pole selleks küll veel projektidest raha saanud, aga kui muu ei aita, lammutame ootekoja üldse maha, sest see asub keset küla ja on väga näotu,” lisab Piia Poolak.
 
Maarahva selts on Kodukandi koolituste najal teinud Maarja-Magdaleena külale arengukava.

MAALEHT

…………………………………

Tervisepäev Kurepesa talus

The image “http://maarja-magdaleena.tabivere.net/files/Maarja-Magdaleena//IMG_0299.JPG” cannot be displayed, because it contains errors.

Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi üks traditsioonilisi ettevõtmisi on südasuvine tervisepäev „Elujõud loodusest“ Kurepesa talus, kus õpitakse tundma ravimtaimi ja nende kasutamist. Seekordse tervisepäeva peateema oli „Oska olla terve“.

Möödunud laupäeval kogunes Maarja-Magdaleena keskuses kunagises võitööstuses asuvasse Kurepesa tallu üle kahekümne huvilise. Maitsti talu perenaise Ilme Roosmäe valmistatud tervislikke toite. Eriti pakkusid elevust ja jutuainet hõrgud salveilehed taignas, mis kõikide meelest väga head olid. Uue toiduna pakkus perenaine ka „nõiapisaraid“. Mida kõike see aga sisaldab, jäägu siinkohal üllatuseks neile, kes Kurepesa talu tulevikus külastavad. Niisama nagu ravimtaimedest valmistatud joogi „Amor“ koostiski. Kõikidel tervisepäeval osalejatel oli võimalus juua ka raviteed enda valitud taimedest.

Korraldati viktoriin „Tea ja tunne ravimtaimi“, kus õiged taimed tuli ära arvata välja pandud kolmekümne ühe taimeliigi hulgast. Parimatele olid auhinnaks ravivihad ja eelnevalt püramiidi energiaga laetud ravimtaimede kimbud.

Endine kohalik arst Kaljo Talusaar pidas kokkutulnutele loengu sellest, kuidas hoida tervist ja jääda terveks. Päeva lõpus mindi Kurepesa talu aeda ekskursioonile, kõnniti ravimtaimede peenarde vahel ning igaüks võis seal kasvavaid ravimtaimi oma silmaga näha ja käega katsuda. Soovijatel oli võimalik viibida ka Vaikuse toas ja külastada aroomitelki, tutvuda Kuldse toa maagiaga, lesida püramiidi all ning käia kiviringis.

Hiljuti käis Kurepesa talu perenaine Ilme Roosmäe Soomes oma teadmistele lisa hankimas. Tulevikus on tal plaanis valmistama hakata veel spetsiaalseid saunamütse, saunapatju ja -linakesi. Kes aga sügisel Kurepesa tallu sattub, saab ilmselt oma käega võtta seal kasvavaid ehtsaid viinamarju.

Sügisel on Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsil kavas Vahi külas Konni talus järjekordne traditsiooniline üritus vanadest talutöödest ja kommetest.

VAIKE KÄOSAAR

ajaleht Vooremaa

juuli 2007

The image “http://maarja-magdaleena.tabivere.net/files/Maarja-Magdaleena//IMG_0296.JPG” cannot be displayed, because it contains errors.

………………………………………………………

Maarja-Magdaleenas avatakse täna piirkonna külatuba

Maarja-Magdaleena asula keskel avatakse täna pidulikult piirkonna külatoa ruumid. Esialgu asuvad nendes ruumides oma tegevust edasi arendama Maarja-Magdaleena Maarahva Selts ja kohalik noorteseltsing Club Extra, kellel kummalgi seni oma ruume polnud. Edaspidi aga peaks see kujunema infotoaks kogu ümbruskonna külade elanikele.

Uued ruumid asuvad ühe katuse all lasteaia, Maarja postipunkti, juuksuri ja vallaametnike toaga. Viimases võtavad kahel päeval kuus kohalikku rahvast vastu Tabivere valla sotsiaaltöötajad ja vallasekretär. Samas majas, mis praegu kuulub vallale, on omal ajal olnud ka haiglaruumid, kolhoosikontor jne. Postipunkti kohal asuvad teise korruse ruumid olid aga pikka aega tühjad ja äärmiselt kehvas seisus ning lisaks kõigele veel vahepeal põlengus kannatada saanud. Pärast põhjalikku remonti võidakse täna samas avatuks kuulutada päris kodused ja hubased toad.

Kahe ruumi asemel neli

Initsiatiivi võttis kõigepealt enda kätte Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi eestvedaja Tiia Pärtelpoeg, kes vastava ettepanekuga vallavanem Aare Aunapi poole pöördus. Viimane oli asjaga päri ning ühisel nõul koostati ka projekt remondiraha taotlemiseks Kohaliku Omaalgatuse Programmist. Mõtte teoks tegemisele aitas igati kaasa seltsingu Club Extra juhatuse esimees Kirsti Kangur, kes on ühtlasi ka vallavolikogu liige. Hiljem koostas Tiia Pärtelpoeg KOPile veel teisegi projekti, et taotleda raha ruumide sisustamiseks. Mõlemad projektid said ka rahastuse. Tabivere vald toetas ettevõtmist enam kui 38 000 krooniga. Kohalik maarahva selts lisas ka oma teenitud osa, suvel maaturismi arendamisega hangitud summakese. Remonditööd tegid aga peamiselt ära Club Extra noored mehed tasuta ja pärast päevatööd. Tänu sellele saadi projektis ette nähtud kahe toa asemel remonditud kokku kolm tuba ja väike riietusruum ning korrastatud teisele korrusele viiv trepp. “Alguses mõtlesime küll mõnele ehitusfirmale pakkumise teha, aga see oleks läinud liiga kalliks ja me ei oleks omadega nii hästi välja tulnud,” rääkisid Tiia Pärtelpoeg ja Kirsti Kangur ning meenutasid päris algust, mil katus läbi sadas, laed ja põrandad olid sisse vajunud ning ruumid kõikvõimalikku prahti täis.

Põhitöö tegid Margus Kangur, Elger Jakovlev ja Mart Teppo, kes käivad Maarja-Magdaleenast tööl Tartus OÜs Splint Ehitus. Abiks olid neile Ivo Romet, Riho Kiis ja Tõnis Teppo. Tapeedi panemisega kõikidesse ruumidesse sai hakkama Tiia Pärtelpoeg üksi ning muudel korrastus- ja viimistlustöödel olid tal abis Anne Otsus ja Club Extra noored naised. Kui välja arvata see, et uksed ja aknad telliti OÜst Äksi Puhkeküla ning elektrisüsteemi paigaldas eraettevõtja Hillar Hüvanen, siis saadi kõigega tõepoolest edukalt ise hakkama.

Esimene suur samm on tehtud

Veel suve hakul tarbetult seisnud lootusetus seisus ruumid on praegu soojad ja valged. Lagunenud ahjud on välja lõhutud ning sooja annavad elektriradiaatorid. Üks ahi jäeti siiski alles ja truup tehti samuti korda, et oleks ka elavat tuld. Põrandad ja seinad on soojustatud, laed ilusad ja valged, aknad ja uksed on ära vahetatud jne.

Üks juurdevõidetud tubadest on võimalik muuta kontoriruumiks, kuhu saab ära paigutada nii seltsi kui ka seltsingu dokumendid, kroonikad ja muu selline. “Siiamaani on paberitööd teha saanud kodus nii-öelda põlve otsas. Koosolekuid pidasime kord ühes, kord teises kodus. Nüüd saame vähemalt kodust välja,” rõõmustas seltsingu Club Extra ehk sisuliselt noorteklubi juht Kirsti Kangur. Kohalik noorteklubi on korrastanud asulas laste mänguväljaku, kooli staadioni ning on järgmisena sihikule võtnud bussijaama renoveerimistööd.

Nii Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsil kui ka seltsingul Club Extra on tänu uutele ruumidele edaspidi mitmeid uusi võimalusi lisaks, sealhulgas on parem teha ka koostööd. Maarahva selts on plaaninud siin korraldada väiksemaid õppepäevi ja koolitusi, Club Extra on mõelnud mitme teemaürituse peale jne. Muidugi on soodne võimalus aeg-ajalt oma töödest ja tegemistest ka näitusi välja panna. Külaturismi arendamist ja eelseisvat üle-eestilist VII Maapäeva silmas pidades on põhjust heameelt tunda ka selle üle, et siin saab ka külalisi vastu võtta. Neid tuleb Maapäeval Tabivere valda päris palju.

Tegelikult tähendab asjaolu, et Maarja-Magdaleena keskuses on nüüdsest korralikud ruumid, eelkõige seda, et esimene suur samm piirkonna infotoa täielikuks väljakujunemiseks on ära tehtud. Oleks igati loogiline, et tulevikus saaksid kõik soovijad piirkonna küladest siin iga päev internetti kasutada, ajalehti lugeda jne. Selleks oleks aga vaja juurde arvuteid ja ilmselt ka inimest, kes pidevalt kohapeal viibiks. Need on aga juba järgmised sammud. Ent nagu kinnitavad nii kohaliku seltsi kui ka seltsingu juhid, on Tabivere vallavalitsus alati valmis häid mõtteid toetama. Võib arvata, et küllap need sammud ka kunagi astutud saavad.

VAIKE KÄOSAAR

ajaleht “Vooremaa”

07. jaan 2007 

Hetked avamisel!

The image

The image

The image

The image

The image

The image

Noorte õppereis Maarja-Magdaleenasse

Laupäeval külastasid Eesti erinevatest piirkondadest pärit noored liikumise Kodukant noorteprojektide õppereisi käigus Maarja-Magdaleena küla ja ümbruskonda, tutvumaks Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi ja kohaliku noorteseltsingu Club Extra tegevusega.

Liikumise Kodukant noorteprojektide raames korraldatakse kokku kolm õppereisi Eestimaa neisse küladesse, kus külaelu on hoogsamalt edendatud, et tutvuda sellega, mida on kohapeal projektidega suudetud korda saata. Külastatakse ka kohalikke noortekeskusi ning vahetatakse omavahel kogemusi.

Seekordsel kolmepäevasel õppereisil külastati peale Maarja-Magdaleena ka Müüsleri küla Järvamaal ning Venevere küla Lääne-Virumaal, käidi Vadi seltsimajas ja Iisaku noortekeskuses ning osaleti Põltsamaa valla külade päeval.

Maarja-Magdaleenas võtsid küllasaabunud noori vastu Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi ja noorteseltsingu Club Extra liikmed. Kõigepealt tutvuti infotoa ja selle saamise looga ning vaadati seal üles pandud kohalike inimeste tehtud käsitööde näitust. Seejärel käidi Maarja-Magdaleena kirikus, kus kirikuõpetaja Aivo Prükk rääkis kiriku ajaloost ja koguduse tegemistest. Edasi näitasid noorteseltsingu liikmed külasse projektide toel valminud võrkpalliplatsi ja laste mänguväljakut.

Seejärel suunduti Otslava kaunile külaplatsile, kus Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi esimees Tiia Pärtelpoeg kõneles kohaliku seltsi ja külarahva koostööst, seltsi kirjutatud projektide elluviimisest ja vabatahtlikust tööst, järjepidevusest ning tulevikuplaanidest. Lõpuks istutasid noored külasse rajatud Päikese parki oma puu.

VAIKE KÄOSAAR

ajaleht “Voorema

juuli 2007

The image “http://www.maarja-magdaleena.tabivere.net/files/Maarja-Magdaleena//IMG_0096.JPG” cannot be displayed, because it contains errors.

Noored noorteprojekti õppereisil Maarja – Magdaleenas

ja

The image “http://www.maarja-magdaleena.tabivere.net/files/Maarja-Magdaleena//IMG_0101.JPG” cannot be displayed, because it contains errors.

Otslava Külaplatsil

………………………………..

Perepäev Otslaval

Ülemöödunud laupäeval korraldas Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda oma järjekordse igasuvise perepäeva “Võrdsed võimalused”. Ettevõtmist aitas seekord läbi viia Tabivere vald ja see toimus Otslava Külaplatsil.

Sissejuhatuseks tervitas kokkutulnuid maavanem Aivar Kokk. Et perepäevale ei tuldud ainult meelt lahutama, seda kinnitasid tõsised küsimused, mida maavanema tervituskõne järel talle kohe esitama hakati. Need puudutasid peamiselt Jõgeva haiglaga seotud probleeme.

Maavanem jagas asjalikke vastuseid, kuid tuletas kokkutulnuile ka meelde, et Jõgeva haigla allesjäämisega vahepeal moodi läinud reformide kiuste on meil kõigil väga vedanud ja et haigla praeguse juhi dr Peep Põdderi järjekindla töö tulemusena täienevad sealsed ravivõimalused pidevalt. Samuti rõhutas maavanem, et Jõgevamaa on võrreldes mitmete teiste maakondadega õnnelikus olukorras, sest kõigis meie valdades on olemas perearstid. See ei ole kaugeltki igal pool nii.

Kui ka Tabivere kui võõrustava valla vallavanem Aare Aunap päeva sissejuhatavad head sõnad öelnud oli, võis päevaplaani töisem osa alata.

Arstliku ekspertiisi taotlusest ja terviseseisundi kirjeldusest

Tartu Arstliku Ekspertiisi Komisjoni I koosseisu ekspertarst dr Aune Tamm rääkis arstliku ekspertiisi taotluse täitmisest.

Just paberitöö on see, mis inimesele raske on. Kõikvõimalike lahtrite ja lünkade täitmine taotluslehel on stressitekitav tervele inimeselegi, rääkimata neist, kel pidev mure oma hakkamasaamise pärast igapäevaelus.

“Arstliku ekspertiisi taotlus, mille inimene täidab, et tal tuvastataks kas püsiv töövõime kaotus, puue ja selle raskusaste, lapsinvaliidsus või rehabilitatsiooniteenuse vajalikkus, tuleb täita inimesel endal või lapsevanemal. Siin on oluline pereliikme või sotsiaaltöötaja abi, sest üldjuhul erivajadusega inimene ise kõigile taotluslehe küsimustele vastata ei oska,” rääkis dr Tamm. Tema sõnul on elukohajärgsed sotsiaaltöötajad ka need, kes otsustavad, kas inimene vajab igapäevaseks toimetulekuks abistajat, kes määratakse omavalitsuse poolt. Arstliku Ekspertiisi Komisjon määrab puudeastme lapsel, vanaduspensioni eas inimesel ja tööeas inimesel vanuses 16-63 eluaastat. Tööealisel inimesel määratakse ka töövõimekaotuse protsent ja sel juhul on kooskõlastamine perearstiga väga oluline.

Erandiks on psüühiliste erivajadustega inimesed, kellele puude raskusastet taotleb pere- või eriarst.

Vaimastvere perearsti Malle Koppa ettekande teemaks oli terviseseisundi kirjeldus, mis tuleb esitada koos arstliku ekspertiisi taotlusega. Selle dokumendi täidab taotleja perearst. Et arstil oleks võimalik seda paberit üksikasjalikult ja täpselt vormistada, selleks on vaja tuua talle kõik dokumendid, analüüsivastused, mis eriarstidelt saadud on. Ja loomulikult tuleb perearstile võimalikult täpselt kirjeldada oma seisundit ja vaevusi, sest just tema on see, kes peab suutma otsustada, milline on patsiendi haiguse kulg, kas on või pole loota tema seisundi paranemist, rõhutas doktor Koppa.

Suhtlemine tuleb kasuks

“Ilm on täna ehk pisut liigagi ilus, päike on väga intensiivne,” nentis perepäeva peakorraldaja, Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Luule Palmiste, kelle sõnul ta on alati eesmärgiks võtnud, et looduskaunisse paika tõesti kogu pere välja tuleks ja ettevõtmist kui meelelahutust naudiks. “Seekord ongi rahvast pisut vähem kui varasematel aastatel, ju ikka palavus hirmutas,” rääkis Luule Palmiste ja rõhutas, et on esinemisnõusoleku andnud arstidele väga tänulik. “Ega tohtrid eriti meie üritustele esinema tulla ei taha. Meie puuetega inimeste olukord pole just väga kiita, toetused ei tõuse, raha napib. Ja et oma rahulolematust on kõige lihtsam kurta inimesele, kes asju lahti seletama tuleb ja tegelikult aidata tahab, jääbki mõnikord esineja justkui süüdi, kuigi selline lähenemine on loomulikult ebaõiglane. Samas on tõesti hea, et perepäeval saab arstiga ka individuaalselt vestelda ja just oma küsimustele vastused saada, mis teistele ei pruugi huvi pakkuda. See on hoopis midagi muud kui kabinetti vastuvõtule minna. Ja ka omavaheline suhtlemine tuleb kasuks. Eriti hea on, kui sama haigusega kimpus olev jutukaaslane on optimist ja räägib, kuidas ta ühele või teisele vaevusele leevendust sai. Kurtmine ei tee paraku asja paremaks, vaid ikka rõõmus meel tuleb kasuks,” rääkis Palmiste. Sama meelt on ka doktor Koppa, kes lisas, et kuigi kurtmiseks ja rahulolematuseks on vahel põhjust ja meie inimesed teavad väga hästi oma õigusi, ei tohiks unustada ka aitajate tänamist. “Ütle aitäh sellele, kes sind aitab, siis oled ise ka andja, mitte vaid õiguste nõudja,” paneb tohter enda sõnul alati kõigile südamele. Vabas õhkkonnas küsimuste esitamise võimalust peab ka tema väga oluliseks. “Näiteks korraldab külaselts Vaimastveres talvisel ajal korra kuus kokkusaamise, mida keskpäevateeks nimetatakse. Külla kutsutakse mõni vallaametnik, sotsiaaltöötaja vms, kes kokkutulnute küsimustele vastab. Osalejaid on seal alati võrdlemisi palju ja küsimusi esitatakse hoolega,” rääkis Malle Koppa.

Riik loodab liialt peredele

Küsimusele, kas meil on praegu mõtet välisriikidest eeskuju võtta ja kaugel kogemusi vahetamas käia, vastas aastaid sotsiaalsete probleemidega tegelenud Luule Palmiste, et

tegelikult oleme arenenud riikidest sotsiaalsete probleemide lahendamise osas veel kaugel maas.

“Soomes, Rootsis ja mujalgi on süsteem üles ehitatud igale inimesele mõeldes, riigi iga kodanik on oluline. Meil loodab riik ikka veel tegelikult edukale perele, kes ise oma mured lahendab. Kui pereliige haigestub või ei saa puude või vanaduse tõttu ise hakkama, siis meil eeldatakse, et perekond tuleb ise temaga toime. Ja kui perekond ei ole nii heal järjel, et hoolduse ja vajalike sotsiaalteenuste eest maksta suudab, jääbki ainult hooldekodu, kuid ka neid kohti meil ju ilmselgelt ei jagu. Seetõttu on paljudes peredes lausa väljapääsmatu olukord. Ja väga raske on meie puuetega laste vanematel. Ei anna võrreldagi heaoluriikidega, kus lapsele kindlustatakse ka transport lasteaeda ja hiljem kooli, saadetakse vajadusel lapsehoidja ja isiklik abistaja. Ja seda kõike kuni haige lapse täiskasvanuks saamiseni. Ja loomulikult ei eeldata, et lapsed peaksid oma vanematega, kes igapäevatoimingutega enam hakkama ei saa, ise tegelema, kui nad seda ei soovi ja ei suuda. Puudega täiskasvanud laps ja eakas elab omaette korteris ja neil on kasutada sotsiaalteenused ja toetavad teenused (toetatud elamine, kaitstud töö, päevakeskus). Aga muidugi peame arvestama sellega, et meie ühiskonnas on sotsiaaltöö alles lapsekingadest välja kasvamas. Küllap paraneb olukord ka meil,” rääkis Palmiste.

Meelelahutust ja kehakinnitust

Alati on olnud perepäeval kultuuriprogramm ja alati on ka kõigile osalejaile sooja toitu pakutud. Kultuuriprogrammist niipalju, et see toimus tasapisi kogu päeva vältel: et lastel sel ajal igav ei hakkaks, kui täiskasvanud loenguid kuulavad, organiseerisid Tabivere Harrastusteatri näitlejad Linda Amjärv ja Katriin Laurson nendega mänge. Soovijad said Katriinilt ka näomaalingu. Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi juhatuse esimees Tiia Pärtelpoeg andis seltsi tegevusest kokkuvõtliku ja huvitava ülevaate. Vaadata sai ka näidendit. Jüri Tuuliku “Taevaredelit” Tabivere harrastusnäitlejate esituses jälgiti vaatamata palavusele ja ka mõningale väsimusele päeva lõpus suure tähelepanuga.

Seljanka, milles lusikas lihatükkide vahele püsti jäi, keetis valmis ja jagas välja Tabivere vallast pärit perefirma Kõnnujõe Talu. Kel raskusi laua juurde tulekuga, neile viisid üritust korraldada aidanud Tabivere valla sotsiaaltöötajad Eve Tepaskent ja Liis Härmaste lahkelt supikausi kättegi.

Tänulilli jagades ei unustanud Luule Palmiste kedagi, kes ettevõtmise kordaminekule kaasa aitasid või esinema tulekuks aega leidsid.

Perepäeva peeti 6. korda. Millises Jõgevamaa kaunis kohas järgmisel suvel kokku saadakse, ei osanud koja tegevjuht veel öelda.

KAIE NÕLVAK

Vooremaa, juuni

The image “http://www.maarja-magdaleena.tabivere.net/files/Maarja-Magdaleena//IMG_0168.JPG” cannot be displayed, because it contains errors.

Maavanem hr. Aivar Kokk vastamas kuulajate küsimustele

…………………………………….

Maarja-Magdaleenas peetakse kodukandipäeva

Ülehomme peetakse kaheteistkümnendat korda Maarja-Magdaleena kodukandipäeva. Sedakorda on kõik sündmused keskasulas Maarja-Magdaleena külas.

Seniseid kodukandipäevi on peetud erinevates piirkonna külades. Päeva korraldab Maarja-Magdaleena Maarahva Selts eesotsas Tiia Pärtelpojaga koostöös kohaliku noorteseltsinguga Club Extra.

Alustatakse nagu varasematelgi kodukandipäevadel keskpäevase jumalateenistusega Maarja-Magdaleena kirikus, kus laulavad Tartu Maarja koguduse koor ja Tabivere valla segakoor ning teenib õpetaja Aivo Prükk. Kirikuõpetaja õnnistab ka vastse külalipu, mis hiljem asula keskel peoplatsil pidulikult heisatakse. Siis tehakse avalikuks ka lipu kavandi konkursi tulemused. Konkurss korraldati Maarja koolis ning parima kavandi, mille järgi lipp valmistati, valisid hiljem rahvamajja pandud kavandite seast välja kohalikud inimesed. Autasu antakse kolme parima töö noorele autorile.

Pärast lipu heiskamist kogunetakse kalmistule, kus leiab aset veel üks pidulik sündmus – avatakse uus kabelihoone. Seda on lubanud sisse õnnistama tulla kirikuõpetaja Eenok Haamer. Seejärel toimuvad sündmused peamiselt rahvamaja ja kiriku ümbruses.

Küla keskel võrkpalliplatsil korraldab noorteseltsing rahvale mitmesuguseid võistlusmänge. Jõu- ja ilunumbreid tuleb tegema hammasatleet Voldemar Kuristik. Kultuuriprogramm on rahvalikku laadi. Jaan Vaidla Tallinnast rahvusooperi koorist esitab rahvalikest lauludest koosneva kava “Mõned armsad laulud”. Vaheaegadel mängib Torma valla kapell. Esinema tulevad ka Tabivere valla taidlejad. Laululaval mängib hiljem tantsuks ansambel „Ole mõnus“ Järvamaalt.

Kohalikus infotoas saab vaadata piirkonna rahva käsitöönäitust, mille pani kokku Ülle Poolak. Külliki Jürgenson Tabiverest organiseerib käsitööde müüki. Pruukosti eest hoolitseb OÜ Kõnnujõe Talu. Kodukandipäeva toetab Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp ja Tabivere vallavalitsus.

VAIKE KÄOSAAR

“Vooremaa” 24. mai

The image “http://www.maarja-magdaleena.tabivere.net/files/Maarja-Magdaleena//IMG_0021.JPG” cannot be displayed, because it contains errors.

Külalipu esmakordne heiskamine

The image “http://www.maarja-magdaleena.tabivere.net/files/Maarja-Magdaleena//IMG_0033-1.JPG” cannot be displayed, because it contains errors.

Kodukandipäeval tantsis

Maarja – Magdaleena naisrühm

The image “http://www.maarja-magdaleena.tabivere.net/files/Maarja-Magdaleena//IMG_0065.JPG” cannot be displayed, because it contains errors.

Avati kabelihoone

The image “http://www.maarja-magdaleena.tabivere.net/files/Maarja-Magdaleena//IMG_0113.JPG” cannot be displayed, because it contains errors.

Kuulati kaunist muusikat

…………………………………..

Maarja-Magdaleenas avatakse täna piirkonna infotuba

Maarja-Magdaleena asula keskel avatakse täna pidulikult piirkonna infotoa ruumid. Esialgu asuvad nendes ruumides oma tegevust edasi arendama Maarja-Magdaleena Maarahva Selts ja kohalik noorteseltsing Club Extra, kellel kummalgi seni oma ruume polnud. Edaspidi aga peaks see kujunema infotoaks kogu ümbruskonna külade elanikele.

Uued ruumid asuvad ühe katuse all lasteaia, Maarja postipunkti, juuksuri ja vallaametnike toaga. Viimases võtavad kahel päeval kuus kohalikku rahvast vastu Tabivere valla sotsiaaltöötajad ja vallasekretär. Samas majas, mis praegu kuulub vallale, on omal ajal olnud ka haiglaruumid, kolhoosikontor jne. Postipunkti kohal asuvad teise korruse ruumid olid aga pikka aega tühjad ja äärmiselt kehvas seisus ning lisaks kõigele veel vahepeal põlengus kannatada saanud. Pärast põhjalikku remonti võidakse täna samas avatuks kuulutada päris kodused ja hubased toad.

Kahe ruumi asemel neli

Initsiatiivi võttis kõigepealt enda kätte Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi eestvedaja Tiia Pärtelpoeg, kes vastava ettepanekuga vallavanem Aare Aunapi poole pöördus. Viimane oli asjaga päri ning ühisel nõul koostati ka projekt remondiraha taotlemiseks Kohaliku Omaalgatuse Programmist. Mõtte teoks tegemisele aitas igati kaasa seltsingu Club Extra juhatuse esimees Kirsti Kangur, kes on ühtlasi ka vallavolikogu liige. Hiljem koostas Tiia Pärtelpoeg KOPile veel teisegi projekti, et taotleda raha ruumide sisustamiseks. Mõlemad projektid said ka rahastuse. Tabivere vald toetas ettevõtmist enam kui 38 000 krooniga. Kohalik maarahva selts lisas ka oma teenitud osa, suvel maaturismi arendamisega hangitud summakese. Remonditööd tegid aga peamiselt ära Club Extra noored mehed tasuta ja pärast päevatööd. Tänu sellele saadi projektis ette nähtud kahe toa asemel remonditud kokku kolm tuba ja väike riietusruum ning korrastatud teisele korrusele viiv trepp. “Alguses mõtlesime küll mõnele ehitusfirmale pakkumise teha, aga see oleks läinud liiga kalliks ja me ei oleks omadega nii hästi välja tulnud,” rääkisid Tiia Pärtelpoeg ja Kirsti Kangur ning meenutasid päris algust, mil katus läbi sadas, laed ja põrandad olid sisse vajunud ning ruumid kõikvõimalikku prahti täis.

Põhitöö tegid Margus Kangur, Elger Jakovlev ja Mart Teppo, kes käivad Maarja-Magdaleenast tööl Tartus OÜs Splint Ehitus. Abiks olid neile Ivo Romet, Riho Kiis ja Tõnis Teppo. Tapeedi panemisega kõikidesse ruumidesse sai hakkama Tiia Pärtelpoeg üksi ning muudel korrastus- ja viimistlustöödel olid tal abis Anne Otsus ja Club Extra noored naised. Kui välja arvata see, et uksed ja aknad telliti OÜst Äksi Puhkeküla ning elektrisüsteemi paigaldas eraettevõtja Hillar Hüvanen, siis saadi kõigega tõepoolest edukalt ise hakkama.

Esimene suur samm on tehtud

Veel suve hakul tarbetult seisnud lootusetus seisus ruumid on praegu soojad ja valged. Lagunenud ahjud on välja lõhutud ning sooja annavad elektriradiaatorid. Üks ahi jäeti siiski alles ja truup tehti samuti korda, et oleks ka elavat tuld. Põrandad ja seinad on soojustatud, laed ilusad ja valged, aknad ja uksed on ära vahetatud jne.

Üks juurdevõidetud tubadest on võimalik muuta kontoriruumiks, kuhu saab ära paigutada nii seltsi kui ka seltsingu dokumendid, kroonikad ja muu selline. “Siiamaani on paberitööd teha saanud kodus nii-öelda põlve otsas. Koosolekuid pidasime kord ühes, kord teises kodus. Nüüd saame vähemalt kodust välja,” rõõmustas seltsingu Club Extra ehk sisuliselt noorteklubi juht Kirsti Kangur. Kohalik noorteklubi on korrastanud asulas laste mänguväljaku, kooli staadioni ning on järgmisena sihikule võtnud bussijaama renoveerimistööd.

Nii Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsil kui ka seltsingul Club Extra on tänu uutele ruumidele edaspidi mitmeid uusi võimalusi lisaks, sealhulgas on parem teha ka koostööd. Maarahva selts on plaaninud siin korraldada väiksemaid õppepäevi ja koolitusi, Club Extra on mõelnud mitme teemaürituse peale jne. Muidugi on soodne võimalus aeg-ajalt oma töödest ja tegemistest ka näitusi välja panna. Külaturismi arendamist ja eelseisvat üle-eestilist VII Maapäeva silmas pidades on põhjust heameelt tunda ka selle üle, et siin saab ka külalisi vastu võtta. Neid tuleb Maapäeval Tabivere valda päris palju.

Tegelikult tähendab asjaolu, et Maarja-Magdaleena keskuses on nüüdsest korralikud ruumid, eelkõige seda, et esimene suur samm piirkonna infotoa täielikuks väljakujunemiseks on ära tehtud. Oleks igati loogiline, et tulevikus saaksid kõik soovijad piirkonna küladest siin iga päev internetti kasutada, ajalehti lugeda jne. Selleks oleks aga vaja juurde arvuteid ja ilmselt ka inimest, kes pidevalt kohapeal viibiks. Need on aga juba järgmised sammud. Ent nagu kinnitavad nii kohaliku seltsi kui ka seltsingu juhid, on Tabivere vallavalitsus alati valmis häid mõtteid toetama. Võib arvata, et küllap need sammud ka kunagi astutud saavad.

VAIKE KÄOSAAR

ajaleht “Vooremaa”

06. jaan.

…………………………………………………

Kolmekuningapäeval Maarja – Magdaleenas

Kolmekuningapäevaga lõpeb jõuluaeg. Siis võetakse ehted kuuselt ja viiakse ta toast välja ning “head uut aastat” nii kergesti enam ei soovita. Paljudes kohtades on kolmekuningapäeval kombeks jõuludega sarnaselt lõbutseda – maskeeritult perest peresse käia kolme kroonitud kuninga kujul – laulda, kanda kaasas laternat ja tähega teivast. Mõnel pool joodi ka õlut ja söödi pirukat, mille sisse oli poetatud üks uba või hernes. Kes juhtus selle endale saama, see kuulutati pidulikult kas oa- või hernekuningaks. Leitud uba aga tähendas õnnistust uue aasta andidele. Kuningakskäimise komme on siiski rohkem levinud Lääne – Eestis.

Allikas: Eesti Rahvakalender

Tänavune 6. jaanuar oli Maarja – Magdaleena piirkonna inimestele suuresti erinev eelmistest sest sellel kolmekuningapäeval avastasid Hommikumaa kuningad helendava tähe Maarja – Magdaleena kohalt. Ja nii nad kohale kiirustasidki tuues kaasa kulda, viirukit ja mürri, tähistamaks uue sündi, elu edenemist ja muutumist paremuse poole.

Tõepoolest, selles väikeses asulas oli ühele päevale määratud toimuma kolm suurt ja erinevat sündmust. Ju siis peeti seda päeva ja kavandatud tegevusi nii ilusateks ja tähtsateks.

Hommik algas kaupluse avamisega. See kaheksakümnendate aastate lõpust oodatud ime oli muutunud tõelisuseks. Säravate nägudega müüjannad ja avar ning valge kaupluseruum kõnelesid enda eest, rahulolevatest ostjatest rääkimata. Lõpuks ometi pääseti pikkadest ja tüütutest järjekordadest leti ääres, külg külje kõrval sagimisest kaupade valimisel…

Kuid, kui Maarja – Magdaleenas tegutsenuks veel puhkpilliorkester, mänginuks ta sellel hommikul kindlasti oma paremad lood ka ühe vanima maja mälestuseks auga välja teenitud ja elatud aastakümnete eest.

Samal ajal , kell 10.00 kogunes valla spordirahvas II talimängude avamisele. Kolm aastat tagasi algatatud ja nüüd juba, võiks öelda , väikse traditsiooni poole pürgiva valla taaselustatud spordiüritusele. Kel vähegi hinges spordivaimu, teeb selline sündmuse avaüritus südame soojaks.

Teist aastat peetakse valla talimängude avaetapp Maarja- Magdaleenas. Avasõnad ütles vallavanem Aare Aunap. Lauamängude peakohtunik ja kauaaegne spordimees Villu Ojassalu, märkis oma sõnavõtus tunnustavalt meie valla ettevõtmisi spordi vallas, mis on suureks vahelduseks televisiooni ja arvuti meelitavatele võimalustele. Samuti arvas ta, et sport on üks ühiskondlik liikumine, mis hoiab tagasi ka alkoholi kuritarvitamist.

Tagantjärele võiks öelda, et tema öeldud mõte on kandnud vilja – sportlasi oli kogunenud eelnevatest aastatest rohkem.

Kolm tundi hiljem avati Maarja – Magdaleena piirkonna infotuba. See uus ettevõtmine – noorte ja vanade koostöö tulemus on oluline sellepoolest, et jätkavad põlvkonnad mõistavad elulisi probleeme ja selle nimel ka tegutsevad.

Kuigi projekt kirjutati M.-Magdaleena Maarahva Seltsi poolt, tegid suurema osa remonttöödest noorteseltsingu Club Extra liikmed: Margus Kangur, Elger Jakovlev ja Mart Teppo. Aeg-ajalt käisid neil abiks ka Ivo Romet ja Tõnis Teppo. Veel möödunud suve algul päris trööstitus olukorras seisnud ruumid on nüüd remonditud, puhtad ja valged tänu noortele inimestele, kes küsimusele “Miks teete seda tööd,- tasuta ja vabast ajast” ei osanudki äkki midagi vastata või pidasid seda küsimust üleliigseks.

Infotoa ruumide aknad ja uksed aga valmistas OÜ Äksi Puhkeküla ja elektrisüsteemi paigaldas Hillar Hüvanen.

Rahaliselt toetasid infotoa remonti Tabivere Vallavalitsus, Kohalik Omaalgatuse Programm, Maarja – Magdaleena Maarahva Selts ja seltsing Club Extra.

Esimene suur samm infotoa täielikuks väljakujunemiseks on valmis saanud ruumide näol. Ka osaline sisustus, mis võimaldab sisse seada kantseleiruumi, on olemas. Oleks loomulik, kui edaspidi saaksid kõik soovijad piirkonna küladest siin ka internetti kasutada. Selle nimel on tarvis aga tehnikat muretseda.

Nii seltsil kui seltsingul on tänu avatud ruumidele tekkinud edaspidiseks külaelu arendamiseks ja töö korraldamiseks uusi võimalusi. Paremaks on muutunud ka õppepäevade ja väiksemate koolituste korraldamise tingimused. Seda kõike nentisid ka kokkutulnud inimesed kogukonnast ja külalised kaugemalt